1-20-3480
Kohus
Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja
Otsuse tegemise aeg ja koht
7. august 2020, Tallinn
Kriminaalasja number
1-20-3480 (20231700634)
Kohtunik
Marina Ninaste
Kohtuistungi sekretär
Kati Sepp
Tõlk
Ingrid Oja
Kriminaalasi
Mihhail Stavrovitš süüdistuses KarS § 199 lg 2 p-de 4, 8, § 215 lg 2 p 1 järgi kokkuleppemenetluses
Prokurör
Ljudmilla Tokar
Süüdistatav
Mihhail Stavrovitš - isikukood: 38106170215; kodakondsus xxx; elukoht xxx (hetkel viibib vahi all Tallinna Vanglas); emakeel: xxx keel; xxx; kaks kehtivat kriminaalkaristust, neist viimane Harju Maakohtu 10. novembri 2016. a otsusega KarS § 184 lg 2 p 2 ja § 199 lg 2 p-de 8 ja 9 järgi karistatud 3 aasta ja 4 kuu pikkuse vangistusega. Vabastati tingimisi enne tähtaega 13. aprillil 2019, katseaeg täidetud 10. jaanuaril 2020
Tõkend
KrMS § 217 alusel kinni peetud 6. aprillil 2020, alates 7. aprillist 2020 viibib vahi all
Kaitsja
Margus Viira
Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 248 lg 1 p-st 5 ja §-dest 249, 306, 311 ja 313, maakohus otsustas:
1-20-3480 liitkaristuseks 2 (kaks) aastat vangistust.
1-20-3480 viitenumber 99920700032142. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Kui menetluskulud jäävad tähtaegselt tasumata, hakkab neid välja nõudma kohtutäitur täitemenetluse seadustiku järgses täitemenetluses.
Kohtuotsuse peale võib esitada kirjaliku apellatsiooni Tallinna Ringkonnakohtule viieteistkümne päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsiooni võib esitada vaid juhul, kui on tegemist kokkuleppemenetluse sätete rikkumisega (KrMS 9. peatüki 2. jao sätted) või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega KrMS § 339 lg 1 mõttes. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.
Mihhail Stavrovitši süüdistatakse selles, et tema 15. märtsil 2020 kella 03.45 – 09.26 vahelisel ajal, tungis lukustamata ukse avamise kaudu sisse majja aadressil xxx, kust võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis kannatanu M Lle kuuluvad järgmised esemed: -
-
sülearvuti kott väärtusega 30 eurot; musta värvi nahast rahakott väärtusega 50 eurot, rahakotis oli kannatanu M. L ID-kaart taastamisväärtusega 25 eurot, samuti oli rahakotis LHV pangakaart (pangakaart sinist värvi koos jalgpalli pildiga, millisega süüdistatav M. Stavrovitš tanklapoodides tasus erinevate ostude eest kogusummas 49,40 eurot), Ühisteenuste kaart, Neste kütusekaart ning erinevad kliendikaardid; mobiiltelefon iPhone 5 16GB (IMEI xxx) väärtusega 350 eurot; tööriistakohver Makita, milles oli akutrell Makita koos kahe Makita akuga ja Makita akulaadijaga koguväärtusega 250 eurot; sõiduauto xxx (registreerimismärgiga xxx) pult-võti, väärtuseta; sülearvuti Dell Mini 10 väärtusega 50 eurot; tahvelarvuti iPad Air 2 16GB (seerianumber xxx) väärtusega 569 eurot; vanaaegsed paberrahad 20 tükki, koguväärtusega 500 eurot; musta-kollast värvi spordikott Nike väärtusega 60 eurot; binokkel väärtusega 50 eurot; multitööriist väärtusega 40 eurot.
1-20-3480 Lisaks, samast asukohast võttis M. Stavrovitš võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil kannatanu xxx OÜ-le (juhatuse liige M L) kuuluva sülearvuti Lenovo Thinkpad X270 (IMEI xxx 128 GB koos laadijaga üldväärtusega 2199 eurot. Samuti M. Stavrovitš, kasutades eelnimetatud aadressilt majast varastatud sõiduauto xxx pultvõtit, sisenes M Lle kuuluvasse ning xxx maja juurde pargitud sõidukisse xxx (registreerimismärgiga xxx), kust võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis kannatanu M Lle kuuluvad järgmised esemed: -
päikeseprillid Rayban väärtusega 111 eurot; optilised prillid väärtusega 200 eurot; alkomeeter Alcoscan väärtusega 50 eurot; velgede vargamutrite võti koguväärtusega 47,05 eurot
Sellise tegevusega põhjustas M. Stavrovitš M Lle varalist kahju summas 2431,45 euro ning xxx OÜ-le kahju summas 2199 eurot. Seega oma sellise tegevusega Mihhail Stavrovitš isikuna, kes on varem toime pannud varguse, pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil sissetungimisega, s.o KarS § 199 lg 2 p-de 4, 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti süüdistatakse Mihhail Stavrovitš’i selles, et tema, 15. märtsil 2020 kella 03.45–09.26 vahelisel ajal ning kasutades eelnevalt varastatud pult-võtit, võõra vallasasja omavolilise ajutise kasutamise eesmärgil võttis xxx maja juurde tänavale pargitud ja kannatanu M Lle kuuluva sõiduauto xxx (registreerimismärk xxx, VIN-kood xxx) väärtusega 16 000 eurot. M. Stavrovitš, kasutades nimetatud sõidukit, sõitis sellega ringi ning külastas erinevaid tanklakauplusi. Sõiduauto oli jäetud aadressile xxx, kust kannatanu M L leidis 17. märtsil 2020 hommikul kõnealuse sõiduauto. Seega oma sellise tegevusega Mihhail Stavrovitš isikuna, kes on varem toime pannud varguse, pani toime võõra vallasasja omavolilise ajutise kasutamise, s.o KarS § 215 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
Süüdistatava Mihhail Stavrovitši, tema kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe järgi on Mihhail Stavrovitšile mõistetavaks karistuseks KarS § 199 lg 2 p-de 4, 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest vangistus 2 aastat. KarS § 215 lg 2 p 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest taotleb prokurör kohtus süüdistatav Mihhail Stavrovitši karistamist vangistusega 10 kuud. KarS § 64 lg 1 alusel, lugedes kergema karistuse kaetuks raskemaga, palutakse mõista Mihhail Stavrovitši liitkaristuseks kuritegude kogumis 2 (kaks) aasta vangistust. Mõistetud vangistusest tuleb määrata KarS § 74 lg 2 alusel koheselt ärakandmisele 4 kuud 15 päeva vangistust ning tingimisi jätta kohaldamata vangistus 1 aasta 7 kuud 15 päeva. KarS § 74 lg-te 1, 3 sätete alusel taotleb ringkonnaprokurör määrata, et mõistetud karistust ei pöörata osaliselt, s.o 1 aasta 7 kuud 15 päeva täitmisele, kui Mihhail Stavrovitši 2 aasta pikkuse katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab KarS § 75 lg-s 1 sätestatud järgmisi kontrollinõudeid ning kohustusi: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma
1-20-3480 kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 68 lg 1 alusel lugeda karistuse kandmise alguseks Mihhail Stavrovitši kahtlustatavana kinnnipidamise päev, s.o 6. aprill 2020. Kokkuleppes on kindlaks määratud ka süüdistatava poolt tasumisele kuuluvad menetluskulud, milleks on süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha 1,5 kuupalga alammäära ulatuses, s.o 876 eurot, ekspertiisikulu summas 570 eurot ja riigi õigusabi tasu kokku 1029,60 eurot (sh kaitsjatasu kohtumenetluses osutatud õigusabi eest, mida selgitati kohtuistungil), s.o menetluskulud kokku 2 475,60 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et menetluskulud tuleb tasuda ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest igakuiste võrdsete maksetena. Ekspertiisikulud kogusummas 1539 eurot jätta riigi kanda.
Süüdistatav kinnitas kohtuistungil, et ta on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Prokurör jäi kohtuistungil kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal leiab kohus, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Süüdistatava tegu on õigesti kvalifitseeritud, mistõttu tuleb Mihhail Stavrovitš KarS § 199 lg 2 p-de 4, 8, § 215 lg 2 p 1 järgi süüdi mõista. Kuivõrd kokku lepitud karistus vastab süüdistatava süüle, tuleb talle mõista kokkuleppekohane karistus. Ka muud kokkuleppe tingimused, s.o menetluskulud vastavad seaduse nõuetele. Süüdistatav Mihhail Stavrovitši menetluskuludeks on KrMS 180 lg 1 ja § 179 lg 1 p 2 kohaselt teise astme kuriteos süüdimõistmisega kaasnev sundraha 1,5 palga alammäära, s.o 876 eurot ning KrMS § 180 lg 1 ja § 175 lg 1 p 3, 4 alusel ekspertiisikulu summas 570 eurot ja kaitsjatasu osutatud riigi õigusabi eest 1 029,60 eurot (sh kohtumenetluses 421,20 eurot + 97,20 eurot), s.o kokku 2 475,60 eurot. Võimaluse jätta menetluskulud riigi kanda sätestab KrMS § 180 lg 3. Kokkuleppest tulenevalt ja KrMS § 180 lg 3 ls 4 alusel tuleb Mihhail Stavrovitšil tasuda menetluskulud ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Seega kuulub ühes kuus tasumisele 206,30 eurot. DVD-plaadid tuleb jätta kriminaalasja materjalide juurde.
(allkirjastatud digitaalselt) Marina Ninaste Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.