Liiklussüüteod

1-20-5455

1-20-5455 Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata seoses KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või KrMS § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada apellatsiooni kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on mõistetud karistus, mida seadus ette ei näe. Apellatsioon tuleb esitada kirjalikult Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. Prokuratuuril apellatsiooni esitamise õigus vastavalt KrMS § 318 lg 3 p 2 puudub. Süüdistus G.M-i süüdistatakse selles, et tema isikuna, keda Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja karistas oma 09.05.2019 kohtuotsusega nr 1-19-3733 mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise toimepanemise eest, s.o KarS § 424 lg 1 järgi, vangistusega 4 kuud tingimisi ühe aastase katseajaga, mis lõppes 08.05.2020, seega varem mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise toimepannud isikuna, juhtis 28.07.2020 kella 13.28 ajal Saare maakonnas Saaremaa vallas Kudjape alevikus Tallinna tänav 88 hoone juures asuval ringristmikul Auriga Kaubanduskeskuse parkla suunas endale kuuluvat mootorsõidukit – sõiduautot Toyota Corolla registreerimismärgiga 782MDH - isikuna, kelle väljahingatavas õhus oli tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 7110 seerianumbriga ARAF-0019 (taatlustunnistuse number TTRC-20/00040) mõõtes alkoholikontsentratsioon väljahingatavas õhus 1,22 mg/l kohta ± mõõtmise laiendmääramatuse väärtus 0,12 mg/l kohta, seega kellel oli alkoholikontsentratsioon väljahingatavas õhus mitte vähem kui 1,10 mg/l kohta, mistõttu tulenevalt Liiklusseaduse § 69 lõike 2 punktist 1, mille kohaselt loetakse mootorsõiduki juht alkoholijoobes olevaks kui tema ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem, juhtis G.M mootorsõidukit alkoholijoobes olles, millega rikkus Liiklusseaduse § 69 lg 1 nõudeid, mille kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis. Sellise tegevusega G.M , juhtides mootorsõidukit joobeseisundis ning isikuna, kes on varem samalaadse kuriteo toime pannud, pani toime KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kohtus nõudis prokurör KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest süüdistatava karistamist vangistusega 1 (üks) aasta 6 (kuus) kuud. KarS § 74 lg 2 alusel kuulub mõistetud vangistusest koheselt ärakandmisele 10 (kümme) päeva vangistust, mille kandmise aja algust arvestada alates G.M poolt karistuse kandmisele asumisest. KarS § 74 lg 1,2 alusel jäetakse G.M-ile mõistetud vangistus 1 (üks) aasta 5 (viis) kuud ja 20 (kakskümmend) päeva G.M suhtes tingimuslikult kohaldamata ning vangistust ei pöörata täitmisele kui G.M 2 (kahe) aasta pikkuse katseajaga jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. Määratakse, et G.M kannab karistust Tallinna Vangla Pärnu Kriminaalhooldusosakonna Kuressaare esinduse kriminaalhooldusametniku järelevalve all ja kohustub täitma KarS § 75 lõikest 1 punktidest 1-6 tulenevaid kontrollnõudeid:  elama kohtu määratud alalises elukohas;  ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;  alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;  saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;  saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks;

1-20-5455  saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 2 alusel määratakse, et süüdistatav G.M on kohustatud katseaja jooksul täitma kohustust mitte tarvitada alkoholi. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta ära mootorsõiduki juhtimise õigus 5 (viieks) kuuks. Kuna on piisav ja põhjendatud alus arvata, et G.M paneb samalaadseid liiklussüütegusid toime ka edaspidi, sest leebemad meetmed pole suutnud teda mõjutada uutest analoogilistest süütegudest loobuma, konfiskeerida KarS § 83 lg 1 alusel tahtliku süüteo toimepanemise vahend, milleks on süüdistatavale G.M-ile kuuluv vara – sõiduauto Toyota Corolla registreerimismärgiga

782MDH

(VIN-kood: 3, NMTEM28EX0R009385, väljalaskeaasta 2002, mootorimaht 1398 cm võimsus 71 KW, esmane registreerimine Eestis 29.11.2002), mis käesoleval ajal asub Kuressaare piirivalvekordoni hoiuplatsil asukohaga Roomassaare tee 1C Kuressaare. Süüdistatav andis kohtus ütlusi, et saab kokkuleppest aru ja nõustub sellega. Kokkuleppe sõlmimisel väljendas oma tõelist tahet. Karistuse iseloom ja olemus on arusaadavad. Konfiskeerimise olemus ja toime on arusaadavad. Prokurör jäi kohtus kokkuleppe juurde. Kohus on seisukohal, et kokkuleppe sõlmimisel on järgitud seadusesätteid. Kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § 239 lg 2 esinevaid kokkuleppemenetlust välistavaid asjaolusid ei esine. Kokkulepe on sõlmitud süüdistatava vabal tahtel ja on talle arusaadav. Kokkulepe sõlmiti kaitsja juuresolekul ja kohus mõistab G.M süüdi, kohaldab tema suhtes kokkuleppes kokkulepitud karistuse. Tsiviilhagi ei ole esitatud. Tõkendit ei ole kohaldatud. Asitõendid: Käesolevas kriminaalasjas on asitõendina vaadeldud Kudjape alevikus Tallinna tn 88 ringristimiku turvakaamera salvestis, mis asub DVD-plaadil eraldi pakendis kriminaalasja materjalide juures ja sõiduauto Toyota Corolla reg.märgiga 782MDH, mis asub piirivalvekordoni hoovis asukohaga Roomassaare tee 1C, Kuressaare ning sõiduki võti asub akti nr 370(20ATH03203) alusel Kuressaare politseijaoskonna asitõendite hoiuruumis. Plaat salvestisega jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja juurde Prokurör esitas kohtule taotluse KarS § 83 lg 1 alusel konfiskeerida asitõendina vaadeldud tahtliku süüteo toimepanemise vahend, milleks on Erki G.M-ile kuuluv sõiduauto Toyota Corolla registreerimismärgiga 782MDH (VIN-kood: NMTEM28EX0R009385), mis asub Kuressaare piirivalvekordoni hoiuplatsil asukohaga Roomassaare tee 1C Kuressaare. G.M kinnitas, et saab aru, et kokkuleppe kinnitamisel kohtuotsusega talle kuuluv sõiduk konfiskeeritakse. Kohus leiab, et prokuröri taotlus G.M-ile kuuluva sõiduauto konfiskeerimiseks on põhjendatud ja kohus rahuldab taotluse. Vastavalt KrMS § 180 lg 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskulud käesolevas kriminaalasjas on alljärgnevad: Sundraha. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 9 on menetluskuluks süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha. KrMS § 256-5 lg 2 kohaselt vähendab kohus tehes kiirmenetluses süüdimõistvat kohtuotsust KrMS § 179 lg 1 sätestatud sundraha suurust, kuid mitte rohkem

1-20-5455 kui poole võrra. G.M-ilt tuleb kohtuotsusega välja mõista riigituludesse sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmisega seoses 1⁄2 1,5 palga alammäära suuruses summas, s.o (1,5*584 )/2= 438 eurot. Määratud kaitsjale makstud tasu ja kulud on vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 4 menetluskulu ja käesolevas kriminaalasjas on see kaitsjale vandeadvokaat Andres Tamme kaitsmise eest kohtueelses- ja kohtumenetluses makstud tasu kokku 97,20 eurot. Asitõendite hoiutasu, saate- ja hävitamiskulud on vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 6 menetluskulu ja käesolevas asjas on see sõiduki teisaldamise kulu summas 54,00 eurot. Riigi kasuks väljamõistetavad menetluskulud kokku 589,20 eurot. G.M on taotlenud kokkuleppe sõlmimisel ja taotles ka kohtuistungil, et saaks menetluskulud tasuda ositi 12 kuu jooksul. Kohus rahuldab taotluse KrMS § 180 lg 3 alusel. (allkirjastatud digitaalselt) Siiri Malmberg kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.