Liiklussüüteod

1-20-4963 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 5 alusel on T.B kohustatud pöörduma alates katseaja algusest kolme kuu jooksul psühhiaatri vastuvõtule eesmärgiga tuvastada alkoholisõltuvus ning vajadusel alluma vastavale ravile. KarS § 75 lg 2 p 8 alusel on T.B kohustatud läbima katseajal kriminaalhooldaja poolt määratud sotsiaalprogrammi. Karistust kandma tuleb ilmuda kutse peale. Katseaja algust arvata kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 30. juulist 2020.a. Käitumiskontrolli nõuete ja kohustuse kohaldamist alustatakse pärast kohtuotsuse jõustumist.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Lk 2 / 4

1-20-4963

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

T.B-le on esitatud süüdistus selles, et tema 04.04.2020 kella 17:09 ajal juhtis tahtlikult Rapla linnas Välja 6 juures sõiduautot Volkswagen Touran reg nr xxxxxxx alkoholi tarvitamisest tingitud joobeseisundis, mis väljendus selles, et alkoholi sisaldus tema ühes liitris väljahingatavas õhus oli vähemalt 1,16 milligrammi. Oma teoga rikkus T.B Liiklusseaduse § 33 lg 11 p 2 nõuet, mis sätestab, et juhil on keelatud joobeseisundis või alkoholi piirmäära ületavas seisundis või liiklusohtlikus terviseseisundis juhtida sõidukit ning samuti LS § 69 lg 1 ja lg 2 p 1 nõudeid, mis sätestavad, et juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisund käesoleva seaduse tähenduses on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. LS § 69 lg 2 p 1 kohaselt loetakse alkoholijoobes olevaks mootorsõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema ühes liitris väljahingatavas õhus on 0,75 milligrammi või rohkem alkoholi. Seega, juhtides mootorsõidukit joobeseisundis, pani T.B toime KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Prokurör nõuab kohtus T.B süüdi tunnistamist ja karistamist KarS § 424 lg 1 järgi vangistusega 1 aasta. KarS § 74 lg 1, 3 alusel kuulub koheselt ärakandmisele 10 päeva. Ülejäänud vangistus 11 kuud 20 päeva jätta tingimuslikult täitmisele pööramata, kui T.B 2 aastase käitumiskontrolliga katseajal ei pane toime uut kuritegu ja kohustub täitma KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollinõudeid: elama kohtu määratud alalises elukohas, ilmuma määratud aegadel kriminaalhooldaja juurde registreerimistele, alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas, esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, kauemaks kui viieteistkümneks päevaks lahkuma oma elukohast ainult kriminaalhooldaja eelneval loal, elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks, samuti Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks saama kriminaalhooldusametnikult eelnevalt loa. T.B kohtu poolt määratud alaliseks elukohaks lugeda tema ankeetandmetes märgitud elukoht. KarS § 75 lg 2 p 5 alusel kohustada T.B pöörduma alates katseaja algusest kolme kuu jooksul psühhiaatri vastuvõtule eesmärgiga tuvastada alkoholisõltuvus ning vajadusel alluma vastavale ravile. T.B on kohustuse täitmiseks nõusoleku andnud. Kohustada T.B KarS § 75 lg 2 p 8 alusel läbima kriminaalhooldaja määratud sotsiaalprogramm. Katseaja algust lugeda kohtuotsuse kuulutamisest, KarS § 75 sätestatud käitumiskontrolli nõuete kohaldamist alustatakse pärast kohtulahendi jõustumist. Kriminaalmenetluse kulud: KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsja tasu õigusabi osutamise eest 67,20 eurot, 97,20 eurot; 32,40 eurot, 88.80 eurot, kogusummas 285.60 eurot. Sõidukulu summas 47.52 eurot jätta riigi kanda. Sundraha II astme kuriteo toimepanemise eest KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel 876 eurot. Kokku menetluskulu 1161.60, mida võimaldada tasuda 10 kuu jooksul igakuuliste maksetena 116.16 eurot. Maksegraafiku mittetäitmisel loetakse kõigi makseosade tähtaeg saabunuks ja suunatakse kogu nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Lk 3 / 4

1-20-4963

KOHTU SEISUKOHT

Kohtuistungil kinnitas süüdistatav, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Süüdistatav selgitas kokkuleppe sõlmimise asjaolusid ning kinnitas, et kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe. Prokurör jäi sõlmitud kokkuleppe juurde. Pooled selgitasid, et kokkulepitud põhikaristuses ja jt tingimustes lähtuti sellest, et juhtimisõigust ära ei võetud. Kriminaaltoimiku materjalide ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et kokkuleppe sõlmimisel on järgitud kokkuleppemenetlust reguleerivaid menetlusnorme ning kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus. Kohus teeb otsuse süüdistatava süüdimõistmise, temale kokkuleppekohase karistuse mõistmise kohta ning mõistab riigituludesse menetluskulud vastavalt sõlmitud kokkuleppele.

(allkirjastatud digitaalselt) kohtunik

Lk 4 / 4

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.