Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Kriminaalasja number Kohtukoosseis Kohtuistungi sekretär Prokurör Kriminaalasi Süüdistatav Kahtlustatavana kinnipidamine Karistatus
Harju Maakohus 27.07.2020 Tallinna kohtumaja 1-20-4320 (kohtueelses menetluses 19231702140) kohtunik Anne Rebane Merike Kunnus Eneli Laurits
I.T süüdistuses KarS § 423 ja § 424 lg 1 järgi kokkuleppemenetluses I.T , isikukood: XXX; elukoht: xxx; xxx kodakondsus; haridus: xxx; emakeel: valdab vabalt xxx keelt; töökoht: xxx 13.09.2019-14.09.2019 Karistusregistri andmetel kehtivad karistused: 2 väärteokaristust ja 1 kriminaalkaristus – karistatud Harju Maakohtu 06.05.2019.a kohtuotsusega nr 1-193636 KarS § 4231 järgi vangistusega 2 kuud, mis jäeti täielikult tingimisi kohaldamata katseajaga kuni 05.05.2020
Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p 5 kohus otsustas:
2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
Selliselt rikkus I.T liiklusseaduse (LS) § 69 lg 1, (LS) § 69 lg 2 p 1 korrakaitseseaduse (KorS) § 36 lg 1 nõudeid.
ja
LS § 69 lg 1 - Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisundi või käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud piirmäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras. LS § 69 lg 2 p 1 - Alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. KorS § 36 lg 1 - Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Seega on I.T juhtinud mootorsõidukit joobeseisundis, mis on KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritav kuritegu. Samuti süüdistatakse I.T selles, et tema on süstemaatiliselt juhtinud mootorsõidukit ilma vastava õiguseta. Nimelt täpsemalt, I.T , olles juba karistatud 06.05.2019 Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja poolt KarS § 4231 järgi, juhtis uuesti ja tahtlikult 13.09.2019 kella 22.10 ajal Harjumaal, Lääne-Harju vallas, Keila-Haapsalu mnt 25. km. suunaga Haapsalu, mootorsõidukit xxx, riikliku registreerimisnumbriga xxx, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Seega rikkus I.T LS § 94 lg 1 kirjeldatud nõuet /mootorsõidukit võib juhtida isik, kellel on vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ning kelle juhtimisõigust ei ole peatatud, ära võetud või kehtetuks tunnistatud või keda ei ole juhtimisel kõrvaldatud/. Seega on I.T süstemaatiliselt juhtinud mootorsõidukit ilma, et tal oleks juhtimisõigus, mis on KarS § 4231 järgi kvalifitseeritav kuritegu. Põhja Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Eneli Laurits, süüdistatav I.T ja tema kaitsja Gennadi Kull sõlmisid kokkuleppe, millise sisu kajastub kohtuotsuse resolutiivosas. Kohtuotsuse põhjendused Kohus tutvus kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga. Kohtulikul arutamisel kohus veendus, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Kohus tegi kindlaks, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohtumenetluse pooled jäävad kokkuleppe juurde. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides.
Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et I.T kuulub KarS § 423 ja § 424 lg 1 järgi ettenähtud kuritegude toimepanemises esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ja temale tuleb määrata karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. Taotletud karistus vastab süüdistatava süü suurusele ning karistuse eesmärkidele.
Süüdistatava poolt hüvitatavad menetluskulud kuuluvad KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt kokkuleppe esemesse ning seega saab menetluskulusid vaidlustada üksnes KrMS § 318 lg 3 p 4 sätestatud alusel.
(allkirjastatud digitaalselt) Anne Rebane kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.