1-20-4541/6 - Liiklussüüteod - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

6.saama kriminaalhooldusametnikult eelneva Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 2, 21 ja 8 alusel kohustada A.O käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi, mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid ja osalema kriminaalhooldaja poolt määratud sotsiaalprogrammis. Tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Vastavalt KarS § 50 lg 1 p 1 võtta A.O-lt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 6 (kuueks) kuuks. Vastavalt LS § 127 on A.O kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile. KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista A.O-lt riigituludesse sundraha 876 eurot ja menetluskulud 365,40 eurot (kaitsjatasu 146,40 eurot ja joobe tuvastamise kulu 219 eurot). KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et kriminaalmenetluse kulud summas 1241,40 eurot tuleb tasuda 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates igakuiste maksetena 103,45 eurot. Kriminaalmenetluse kulude esimene makse tasuda ühe kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, järgmised maksed tasuda iga järgneva kuu viimaseks kuupäevaks. Kriminaalmenetluse kulude tasumiseks vajalik makseinfo koos viitenumbri ja selgitusega edastatakse kohtuistungi järgselt kätteandmise võimatusel makseinfona süüdimõistetu postiaadressile või kinnipidamiskohta. Makseinfo viitenumbri saab ka Harju Maakohtu kantseleist või e-toimikust. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele ei saa esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni, välja arvatud juhul, kui tegemist on KrMS 9. peatüki 2. jao sätete rikkumisega või kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe (KrMS § 318 lg 4). Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse Tallinna ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik

A.O süüdistatakse selles, et tema olles isikuks, keda on 06.06.2017. a Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kohtuotsusega karistatud KarS § 424 järgi, juhtis tahtlikult uuesti 30.09.2019.a kella 20:37 ajal Tallinnas Odra tn ja Tartu mnt ristmikul suunaga Peterburi tee poole mootorsõidukit xx registreerimismärgiga xxx, olles joobeseisundis (narkojoove – EKEI uuringuakti nr 1417T kohaselt uuringu läbiviimiseks võetud uriinist tuvastati A.O ́el kokaiini metaboliidid, tetrahüdrokannabinooli metaboliit (THC-COOH), millega rikkus Liiklusseaduse § 69 lg 1, Korrakaitseseadus § 36 lg 1 ja § 36 lg 4 p 1 ja 2. LS § 69 lg 1 - Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisundi või käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud piirmäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras. KorS § 36 lg 1 - Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. KorS § 36 lg 4 p 1 ja 2 Joobeseisundi liigid on: 1) alkoholijoove; 2) narkootilise, psühhotroopse või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud joove. Seega A.O pani toime KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, see on korduva mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise. A.O, prokuröri ja kaitsja vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör kohtus süüdistatavale A.O ́le karistuseks vangistust 1 aasta. KarS § 69 lg 1,3 alusel asendada A.O-le mõistetud ärakandmata vangistus 12 kuud üldkasuliku tööga selliselt, et üks vangistuspäeva võrdub ühe tunni üldkasuliku tööga. Seega oleks A.O-le mõistetav üldkasuliku töö tundide arv 360. Sellest 360 tunnist lugeda vastavalt KarS § 69 lõikele 4 kaetuks 30 tundi üldkasulikku tööd seoses uue kuriteo toimepanemise riski vähendavas tegevuses osalemisega (KarS § 75 lg 2 p 8 alusel määratav sotsiaalprogramm). Ülejäänud 330 üldkasuliku töö tundi tuleb täita 1 aasta ja 6 kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest ja teostab üldkasulikku tööd Tallinna Vangla Harju kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametniku järelevalve all ja kohustub täitma KarS § 75 lg 1 p 1-6 tulenevaid kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdlase isikut, peab prokurör põhjendatuks määrata A.O-le täiendavalt järgmised kohustused: