Viru Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
10. juuli 2020, Rakvere kohtumajas
Kriminaalasja number
1-20-4895 (20259000482)
Kohtunik
Anu Ammer
Kohtuistungi sekretär
Elena Jõgis
Prokurör
Elle Karm
Kriminaalasi
C.C süüdistuses KarS § 424 lg 2 järgi
Menetlusliik
Kiirmenetlus kokkuleppemenetluse kaudu
Süüdistatav
C.C , isikukood XXX; elukoht: xxxx; xxxx; xxxx; emakeel – xxx; J AS, xxxx; varem kriminaalkorras karistatud: Viru Maakohtu 01.12.2014 otsusega KarS § 424 järgi 7 kuud vangistust KarS § 73 lg 1 alusel tingimisi katseajaga 3 aastat, karistus on kantud 30.11.2017; kehtivad väärteokaristused puuduvad; tõkend – puudub (kahtlustatavana kinni peetud 10.07.2020 kell 02.54); kaitsja – Mirjam Frey (määratud korras)
Kohtuasja läbivaatamise aeg
10.07.2020, avalik kohtuistung
Kohaldatud õigusnormid
KrMS § 239-250, 2561-256 5; 313-319; 175 lg 1 p 4 ja 9; 179 lg 1 p 2, § 180 lg 1 ja 3, KarS § 66 lg 1 ja 3
C.C süüdi tunnistada KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja karistuseks mõista 1 (üks) aasta 6 (kuus) kuud vangistust. KarS § 74 lg 1-3 alusel pöörata koheselt täitmisele 22 (kakskümmend kaks ) päeva vangistust ning vangistuse kandmise alguseks lugeda tema kahtlustatavana kinnipidamise aeg 10.07.2020. Kohtuotsuse täitmise tagamiseks kohaldada C.C suhtes tõkend – vahistamine.
Ülejäänud karistus 1 (üks) aasta 5 (viis) kuud ja 8 (kaheksa) päeva vangistust jätta tingimisi kohaldamata ja määrata katseajaks 2 (kaks) aastat. Katseajaks allutada C.C kriminaalhooldaja käitumiskontrollile ja kohustada teda katseajal järgima KarS § 75 lg 1 p 1-6 toodud kontrollnõudeid : 1) elama kohtu määratud alalises elukohas: xxxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 2 alusel on C.C katseajal kohustatud mitte tarvitama alkoholi. Katseaja alguseks lugeda 10.07.2020. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta C.C-lt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 1 (üheks) aastaks. Vastavalt Liiklusseaduse § 127 on C.C kohustatud viie tööpäeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile. KarS § 83 lg 1 alusel konfiskeerida tahtliku süüteo toimepanemise vahend mootorsõiduk xxxx registreerimismärgiga xxxx, mille omanik on C.C ja mis asub hoiul Rakvere politseijaoskonnas. Mõista C.C-lt riigituludesse menetluskuluna: - 438 eurot sundraha KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 2 alusel, - 175,80 eurot kaitsjatasu vandeadvokaadi Mirjam Frey poolt õigusabi osutamise eest KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel. KarS § 66 lg 1 ja 3 alusel võimaldada menetluskulud kokku summas 613,80 eurot tasuda ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt vähemalt 51,15 eurot. Menetluskulu osamaksed tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB Pank EE351010052031000004, Swedbank EE502200221014193355, Luminor Bank EE401700017002872300. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99920700029281 ning selgitus: „C.C, 1-20-4895, menetluskulu osamakse“ . Kui menetluskulu osamakse pole tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue täies ulatuses täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lõike 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale
apellatsiooni juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on Karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega.
C.C-d süüdistatakse selles, et tema omades kehtivat kriminaalkaristust KarS § 424 järgi mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest, juhtis taas alkoholijoobes olles, 10.07.2020 kella 02.54 paiku xxxx mootorsõidukit xxxx registreerimismärgiga xxxx, ületades sealjuures kiirust ja kaldudes vastassuunda. C.C joove tuvastati tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 9510EE, seeria nr ARKM-0082, mille mõõtetulemus oli 0,97 mg/l. Vastavalt Liiklusseaduse § 69 lg 1 ei tohi juht olla joobeseisundis ning vastavalt § 69 lg 2 p 1 loetakse alkoholijoobes olevaks juhti, kelle väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 mg ühe liitri kohta või rohkem. Seega C.C , juhtides korduvalt mootorsõidukit joobeseisundis, pani toime KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Tsiviilhagi ei ole esitatud. II KOKKULEPE KARISTUSE LIIGI JA MÄÄRA NING MENETLUSKULUDE
Süüdistatav C.C , tema kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt KarS § 424 lg 2 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus C.C süüdimõistmist ja karistamist vangistusega 1 aasta 6 kuud. KarS § 74 lg 1 - 3 alusel pöörata koheselt täitmisele 22 päeva vangistust, KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ja lugeda koheselt täitmisele pööratava vangistuse alguseks 10.07.2020. Ülejäänud karistuse 1 aasta 5 kuud ja 8 päeva vangistust osas jätta vangistus tingimisi kohaldamata ja määrata katseajaks 2 aastat. KarS § 74 lg 4 alusel allutada süüdistatav katseajaks kriminaalhooldaja käitumiskontrollile ja kohustada teda katseajal järgima KarS § 75 lg 1 p 1-6 toodud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas: xxxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 2 alusel kohustada C.C-d katseajal mitte tarvitama alkoholi. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta C.C-lt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus üheks (1) aastaks. Süüdistatavale kuuluv asitõend mootorsõiduk xxxx registreerimismärgiga xxxx, kuulub KarS § 83 lg 1 alusel konfiskeerimisele kui tahtliku süüteo toimepanemise vahend. Sõiduk asub hoiul Rakvere politseijaokonnas.
Kriminaalmenetluse kuludest süüdimõistva kohtuotsusega kaasnevat sundraha summas 876 eurot vähendada KarS § 2565 alusel 1/2 võrra ehk summas 438 eurot. Menetluskulud kokku summas 613,80 eurot (kaitsjatasu 175,80 eurot + sundraha 438 eurot) võimaldada tasuda ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt vähemalt 51,15 eurot. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav C.C ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu ja kuritegude kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras ning menetluskulude ositi tasumise, mootorsõiduki konfiskeerimise ja juhtimisõiguse piiramise osas.
Süüdistatav C.C avaldas kohtuistungil, et ta on kokkuleppest aru saanud ja nõustus sellega. Kokkuleppe arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et süüdistatav C.C on kokkulepet sõlmides väljendanud oma tõelist tahet ja asja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetlust reguleerivaid sätteid. C.C tuleb süüdi tunnistada KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. KrMS § 2565 lg 2 kohaselt vähendab kohus süüdimõistvat kohtuotsust kiirmenetluses tehes käesoleva seadustiku § 179 lõikes 1 sätestatud sundraha suurust, kuid mitte rohkem kui poole võrra. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Sama sätte lg 3 kohaselt võib kohus määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi ning osa neist võib kohus jätta riigi kanda, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu. KarS § 83 lg 1 kohaselt võib kohus konfiskeerida vahendi, mida kasutati või kavatseti kasutada tahtliku süüteo toimepanemiseks (süüteo toimepanemise vahend), kui see kuulub otsuse või määruse tegemise ajal toimepanijale. Kuna süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud kuuluvad alates 29. märtsist 2015 kokkuleppe esemesse (Riigikohtu lahendi nr 3-1-1-7-16 p 5.2), siis kinnitab kohus kokkuleppe kõigis kokkuleppe punktides, sh ka menetluskulude ositi tasumises. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Ammer kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.