Viru Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
08. juuli 2020, Rakvere kohtumajas
Kriminaalasja number
1-20-4797 (20259000469)
Kohtunik
Anu Ammer
Kohtuistungi sekretär
Elena Jõgis
Prokurör
Elle Karm
Kriminaalasi
Veikko Sirelpu süüdistuses KarS § 424 lg 2 järgi
Menetlusliik
Kiirmenetlus kokkuleppemenetluse kaudu
Süüdistatav
VEIKKO SIRELPU, isikukood 38502255248; elukoht: xxxx; xxxx; xxxx; emakeel – xxxx; xxxx; varem kriminaalkorras karistatud: Viru Maakohtu 07.04.2014 otsusega KarS § 424 järgi rahaline karistus 710,40 eurot, karistus on täidetud 15.04.2019; 1 kehtiv väärteokaristus; tõkend – puudub (kahtlustatavana kinni peetud 06.07.2020 kell 18.00); kaitsja – Mirjam Frey (määratud korras)
Kohtuasja läbivaatamise aeg
08.07.2020, avalik kohtuistung
Kohaldatud õigusnormid
KrMS § 239-250, 2561-2565; 313-319; 175 lg 1 p 4 ja 9; 179 lg 1 p 2, § 180 lg 1 ja 3, KarS § 66 lg 1 ja 3
VEIKKO SIRELPU süüdi tunnistada KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja karistuseks mõista 1 (üks) aasta 7 (seitse) kuud vangistust. KarS § 74 lg 2 alusel pöörata koheselt täitmisele 1 (üks) kuu vangistust ning vangistuse kandmise alguseks lugeda tema kahtlustatavana kinnipidamise aeg 06.07.2020. Kohtuotsuse täitmise tagamiseks kohaldada Veikko Sirepu suhtes tõkend – vahistamine. Ülejäänud karistus 1 (üks) aasta 6 (kuus) kuud vangistust jätta tingimisi kohaldamata ja määrata katseajaks 1 (üks) aasta 9 (üheksa) kuud. Katseajaks allutada Veikko Sirelpu
kriminaalhooldaja käitumiskontrollile ja kohustada teda katseajal järgima KarS § 75 lg 1 p 1-6 toodud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas: xxxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 2 alusel on Veikko Sirelpu katseajal kohustatud mitte tarvitama alkoholi. Katseaja alguseks lugeda 08.07.2020. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta Veikko Sirelpult lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 1 (üheks) aastaks. Vastavalt Liiklusseaduse § 127 on Veikko Sirelpu kohustatud viie tööpäeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile. Mõista Veikko Sirelpult riigituludesse menetluskuluna: - 438 eurot sundraha KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 2 alusel, - 127,60 eurot kaitsjatasu vandeadvokaadi Mirjam Frey poolt õigusabi osutamise eest KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel. KarS § 66 lg 1 ja 3 alusel võimaldada menetluskulud kokku summas 565,60 eurot tasuda ositi 10 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust iga kuu hiljemalt kuu viimaseks kuupäevaks vähemalt 56,56 eurot. Menetluskulu osamaksed tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB Pank EE351010052031000004, Swedbank EE502200221014193355, Luminor Bank EE401700017002872300. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99920700028981 ning selgitus: „Veikko Sirelpu, 1-20-4797, menetluskulu osamakse“ . Kui menetluskulu osamakse pole tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue täies ulatuses täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Asitõend: 1 CD videosalvestisega süüdistatavast – jätta kohtuotsuse jõustumisel kriminaalasja toimikusse. Edasikaebamise kord Kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lõike 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on Karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15
päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega.
VEIKKO SIRELPUD süüdistatakse selles, et tema omades kehtivat kriminaalkaristust KarS § 424 järgi mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest, juhtis taas alkoholijoobes olles, 06.07.2020 kella 17.57 paiku xxxx mnt 40. kilomeetril sõiduautot xxxx registreerimismärgiga xxxx, liikudes xxxx suunas. Veikko Sirelpu joove tuvastati tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 7110, seeria nr ARBK-0026, mille mõõtetulemus oli 1,07 mg/l. Vastavalt Liiklusseaduse § 69 lg 1 ei tohi juht olla joobeseisundis ning vastavalt § 69 lg 2 p 1 loetakse alkoholijoobes olevaks juhti, kelle väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 mg ühe liitri kohta või rohkem. Seega Veikko Sirelpu, juhtides korduvalt mootorsõidukit joobeseisundis, pani toime KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Tsiviilhagi ei ole esitatud. II KOKKULEPE KARISTUSE LIIGI JA MÄÄRA NING MENETLUSKULUDE
Süüdistatav Veikko Sirelpu, tema kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt KarS § 424 lg 2 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus Veikko Sirelpu süüdimõistmist ja karistamist vangistusega 1 aasta 7 kuud. KarS § 74 lg 1 - 3 alusel pöörata koheselt täitmisele 1 kuu vangistust, KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ja lugeda koheselt täitmisele pööratava vangistuse alguseks 06.07.2020. Ülejäänud karistuse 1 aasta 6 kuud vangistust osas jätta vangistus tingimisi kohaldamata ja määrata katseajaks 1 aasta 9 kuud. KarS § 74 lg 4 alusel allutada süüdistatav katseajaks kriminaalhooldaja käitumiskontrollile ja kohustada teda katseajal järgima KarS § 75 lg 1 p 1-6 toodud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas: xxxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 2 alusel kohustada Veikko Sirelpud katseajal mitte tarvitama alkoholi. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta Veikko Sirelpult lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus üheks (1) aastaks. Kriminaalmenetluse kuludest süüdimõistva kohtuotsusega kaasnevat sundraha summas 876 eurot vähendada KarS § 2565 alusel 1/2 võrra ehk summas 438 eurot. Menetluskulud kokku summas 565,60, eurot (kaitsjatasu 127,60 eurot + sundraha 438 eurot) võimaldada tasuda ositi 10 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgevast kuust igakuiselt vähemalt 56,56 eurot.
Andmed salvestiste kohta: 1 CD videosalvestisega süüdistatavast (asub toimikus) - jätta toimikusse. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav Veikko Sirelpu ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu ja kuritegude kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras ning menetluskulude ositi tasumise osas.
Süüdistatav Veikko Sirelpu avaldas kohtuistungil, et ta on kokkuleppest aru saanud ja nõustus sellega. Kokkuleppe arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et süüdistatav Veikko Sirelpu on kokkulepet sõlmides väljendanud oma tõelist tahet ja asja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetlust reguleerivaid sätteid. Veikko Sirelpu tuleb süüdi tunnistada KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. KrMS § 2565 lg 2 kohaselt vähendab kohus süüdimõistvat kohtuotsust kiirmenetluses tehes käesoleva seadustiku § 179 lõikes 1 sätestatud sundraha suurust, kuid mitte rohkem kui poole võrra. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Sama sätte lg 3 kohaselt võib kohus määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi ning osa neist võib kohus jätta riigi kanda, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu. KrMS § 126 lg 3 p 1 kohaselt kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis võidakse jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses. Kuna süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud kuuluvad alates 29. märtsist 2015 kokkuleppe esemesse (Riigikohtu lahendi nr 3-1-1-7-16 p 5.2), siis kinnitab kohus kokkuleppe kõigis kokkuleppe punktides, sh ka menetluskulude ositi tasumises.
/allkirjastatud digitaalselt/ Anu Ammer kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.