Aktiva Finance Group OÜ hagi G.X-i vastu põhivõla 3164 euro 64 sendi, intressi, viivise ja sissenõudmiskulude saamiseks
Tsiviilasja hind
5044 eurot 79 senti
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479), lepinguline esindaja Sigrid Rahkema Kostja: G.X (isikukood XXX)
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Mõista G.X-ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja kohtuotsuse tegemise aja seisuga sissenõutavaks muutunud põhivõlg 2185 eurot 82 senti.
3.Mõista G.X-ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja viivis põhivõlalt (2185 eurolt 82 sendilt) alates kohtuotsuse jõustumisest kuni põhivõla tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
4.Mõista G.X-ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja tulevikus sissenõutavaks muutuvad põhivõla osamaksed alates maksetähtpäevale järgnevast päevast järgmiselt:
5.Mõista G.X-ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja viivis tulevikus sissenõutavaks
muutuvatelt maksegraafiku tagasimaksetelt alates maksetähtpäevale järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
6.Jätta rahuldamata Aktiva Finance Group OÜ põhinõue 293 euro 91 sendi ulatuses. Jätta rahuldamata Aktiva Finance Group OÜ intressinõue (265 eurot 85 senti), sissenõutavaks muutunud viivise nõue (776 eurot 29 senti), sissenõudmiskulude nõue (50 eurot) ja edasiulatuva viivise nõue seadusjärgset määra ületavas osas.
7.Jätta menetluskuludest 67% G.X-i ja 33% Aktiva Finance Group OÜ kanda.
8.Mõista G.X-ilt Aktiva Finance Group OÜ menetluskulud 693 eurot 45 senti.
9.Mõista G.X-ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (693 eurolt 45 sendilt) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni.
10.Toimetada otsus kätte menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Kohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Otsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Selgitus menetlusabi taotlejale Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD
1.Aktiva Finance Group OÜ (hageja) esitas 20. märtsil 2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse G.X-ilt (kostjalt) 4463 euro 73 sendi saamiseks. Kuivõrd makseettepanekut ei õnnestunud kostjale mõistliku aja jooksul kätte toimetada, andis Pärnu Maakohus nõude Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Hageja esitas 3. juunil 2024 Tartu Maakohtule kostja vastu hagi, milles palus mõista kostjalt enda kasuks välja põhivõla 3164 eurot 65 senti, intressi 265 eurot 85 senti, sissenõutavaks muutunud viivise 776 eurot 29 senti ja sissenõudmiskulud 50 eurot, samuti viivise põhivõlalt alates 4. juunist 2024 kuni põhivõla tasumiseni määras 24,90% aastas. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Placet Group OÜ (esialgne võlausaldaja) ja kostja 21.
detsembril 2022 tarbijakrediidilepingu nr AL3889031, mille alusel sai kostja 3900 euro suuruse laenu. Kostja kohustus tagastama laenu maksegraafiku alusel. Kuivõrd kostja ei täitnud oma kohustusi, saatis esialgne võlausaldaja kostjale 25. mail 2023 laenulepingu ülesütlemise teate, milles andis täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks. Kuivõrd kostja ei tasunud võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul, luges esialgne võlausaldaja lepingu üles öelduks 9. juunil 2023. Esialgne võlausaldaja on oma nõuded kostja vastu loovutanud hagejale.
3.Kostja ei ole hagile vastanud.
KOHTU SEISUKOHT
4.Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.
5.Praeguses asjas on hageja esitanud kostja vastu nõude tulenevalt esialgse võlausaldaja ja kostja vahel 21. detsembril 2022 sõlmitud tarbijakrediidilepingu nr AL3889031 (dtl 44; üldtingimused dtl 45 – 50; Euroopa Tarbijakrediidi standardinfo dtl 40 – 42). Lepingu alusel sai kostja 3900 euro suurust laenu. Kostja kohustus tagastama laenu maksegraafiku alusel (dtl 49 – 50).
6.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1 sätestab, et laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 397 lg 1 kohaselt tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.
7.Vaidlust ei ole selles, et esialgse võlausaldaja ja kostja oli sõlmitud tarbijakrediidileping VÕS § 402 lg 1 mõttes. Esialgne võlausaldaja on oma majandus- ja kutsetegevuses tegutsev krediidiandja, kes andis laenu kostjale kui füüsilisele isikule, kes tegi tehingu, mis ei seondunud tema majandus- ega kutsetegevusega (VÕS § 1 lg 5). Tarbijakrediidilepingu puhul tuleb kohtul kontrollida krediidi kulukuse määra (VÕS § 406), samuti seda, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet (VÕS § 4034 p-d 1 ja 2 ning lg 2). Tarbijakrediidilepingu ülesütlemisele kehtivad ka piirangud. Selliselt võib tarbijakrediidilepingu üles öelda juhul, kui kostja oli täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja kostjale anti pärast seda edutult vähemalt kahenädalane täiendav tähtaeg puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral öeldakse leping üles ja nõutakse kogu võla tasumist (VÕS § 416 lg-d 1 ja 2).
8.VÕS § 4062 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Lepingu kohaselt on krediidi kulukuse määr 31,28% aastas. Lepingu sõlmimise ajal (21. detsembril 2022) oli Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuu kuue keskmine krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määr 15,31% (kolmekordne määr seega 45,93%). Seega ei ületa lepingu järgne krediidi kulukuse määr Eesti Panga avaldatud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda.
9.Järgnevalt analüüsib kohus seda, kas esialgne võlausaldaja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Selline kohustus tuleneb krediidiandjale VÕS § 4034 lg-st 1.
Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on krediidivõimeline (teabe saamise kohustus), ja hindama tarbija krediidivõimelisust (krediidivõimelisuse hindamise kohustus). Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja omandama teabe kõigi teadaolevate asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta. Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja VÕS § 403 4 lg 3 esimese lause järgi vajaduse korral küsima tarbijalt teavet ja kasutama asjakohaseid andmekogusid. Krediidiandja peab teavet koguma tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju kohta (VÕS § 4034 lg 2 teine lause). Samuti peab krediidiandja koguma tarbija kohta andmeid, mis on sätestatud krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-des 1-7 ja lg 3 p-des 1-3 (ka VÕS § 4034 lg 2 kolmas lause). Seega peab krediidiandja tarbija kohta omandama teabe minimaalselt järgmiste tarbijaga seotud näitajate kohta: · tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1); · tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4); · tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p 3); · tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5). Kui krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust iseloomustav teave ja seda ei saa hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või krediidiinfo), tuleb krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt. Üldjuhul tuleb krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks (vt Riigikohtu 24. novembri 2023 määrus tsiviilasjas nr 2-2113098, p 18).
10.Hageja on hagiavalduse p-s 1.6 selgitanud, et kostja krediidivõimelisuse hindamisel võttis esialgne võlausaldaja arvesse kostja esitatud teavet ja kontrollis avalikke andmebaase. Kostja avaldas oma sissetulekuks 1500 eurot, finantskohustusteks 0 eurot, majandamiskuludeks 300 eurot. Esialgne võlausaldaja on kontrollinud kostja sissetulekuid ja finantskohustusi kostja konto väljavõtete alusel. Esialgne võlausaldaja tuvastas, et kostja igakuine keskmine sissetulek oli 1181 eurot 25 senti ning kohustused 350 eurot 27 senti. Esialgne võlausaldaja on arvestanud kõik kostja kulud ning taotletava laenu osamakse (156 eurot 03 senti) tuludest maha ning teada saanud, et kostjale jääb reservi 374 eurot 95 senti. Kohtule on esitatud kostja konto väljavõte (dtl 76 – 78) perioodi 22. juuni 2022 kuni 5. detsember 2022 kohta. Kostja konto väljavõttest ei nähtu kohtu hinnangul ühtegi makset, mida võiks käsitleda kostja regulaarse sissetulekuna (töötasuna). Kostja kontolt nähtub, et eraisikud (enamasti M. K. E. G.X) kannavad kostjale raha. Selgitustest ei selgu, miks need isikud
kostjale raha kannavad. Kohtule ei ole esitatud ka muid tõendeid sissetulekute kohta (nt MTA väljavõtet). Eelneva tõttu ei saa kohtu hinnangul nõustuda sellega, et kostja igakuine keskmine sissetulek on 1181 eurot 25 senti kuus. Lisaks nähtub kostja konto väljavõttest, et kostjal on ka teine konto. Teise konto väljavõtet ei ole kohtule esitatud. Samuti nähtub kostja konto väljavõttest, et kostja sai 29. septembril 2022 laenu Bondora AS-ilt summas 10 000 eurot (lepingu nr BL3073904). 1. oktoobril 2022 on kostja tasunud Bondora AS-ile 283 eurot 51 senti, kuid selgituses on lepingu numbrina märgitud „8365941“. See viitab asjaolule, et kostja on Bondora AS-ilt rohkem kui üks laen. Kostja ise on majandamiskuludena märkinud 300 eurot, esialgne võlausaldaja on arvestanud kohustustena 350 eurot 27 senti. Arvestades seda, et isik võttis 10 000 euro suurust laenu ning on võimalik, et tal oli veel kohustusi, ei saa tema majandamiskulud ja finantskohustused olla kokku 350 eurot 27 senti kuus. Eelneva tõttu on kohus seisukohal, et esialgne võlausaldaja on vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud.
11.Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on lepingu osaline tühisus kokkuleppelise intressi osas ning VÕS § 4034 lg 7 järgi loetakse sellisel juhul intressimääraks VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Kohtupraktikas on leitud, et nimetatud sättest tulenevalt ei ole krediidileping tervikuna tühine, vaid üksnes intressi ja muude krediidiga seotud tasude osas (lepingu sõlmimise tasu, lepingu hooldustasu). Samas ei vabane krediidisaaja viivise ja sissenõudmistasu maksmise kohustusest (vt nt Tartu Ringkonnakohtu 17. juuni 2022 otsus tsiviilasjas nr 2-21-125271, p 9). Tasuna ei saa VÕS § 4034 lg 7 ls 2 tähenduses käsitada viivist ega sissenõudmisega seotud kulusid, sest tegemist ei ole krediidiga seotud tasu(de)ga, vaid õiguskaitsevahenditega kohustuste täitmise tagamiseks (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 5. veebruari 2020 määrus tsiviilasjas nr 2-18134930, p 10).
12.Hageja on 3. detsembri 2024 menetlusdokumendis märkinud, et olukorras, kus esialgne võlausaldaja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, tuleb kostjal tagastada lepingu alusel saadud 2870 eurot 74 senti (3900 – 1029,26). Kostja pidi laenu tagastama maksegraafiku alusel. Kostja on tasunud 1029 eurot 26 senti ning on viivituses alates 12. osamaksest (25. novembril 2023). Järelikult ei olnud kostja viivituses kolme järjestikkuse osamaksega ning seega ei olnud VÕS § 416 lg-tes 2 ja 3 sätestatud eeldused lepingu ülesütlemiseks täidetud. Leping ei olnud kehtivalt üles öeldud.
13.Hageja on 3. detsembri 2024 menetlusdokumendis märkinud, et kostja peab tagastama lepingu alusel saadud 2870 euro 74 senti (lepingu alusel saadud 3900 – kostja tasutud 1029 euro 26 senti). Kohtuotsuse tegemise aja (22. jaanuari 2025) seisuga on sellest sissenõutavaks muutunud 2185 eurot 82 senti ning tulevikus muutub sissenõutavaks 684 eurot 52 senti (156,13 x 4 + 60,4). Kohus märgib, et hageja on oma arvutustes teinud vea ning märkinud, et kostjal on menetlusdokumendi esitamise seisuga võlgnevus 1110 eurot 25 senti. Kohus peab siiski võimalikuks teha õiged arvutused ning nendest ka lähtuda. Seega tuleb kostjalt mõista hageja kasuks välja kohtuotsuse tegemise aja seisuga sissenõutavaks muutunud põhivõlg 2185 eurot 82 senti. TsMS § 369 sätestab, et tulevase nõude täitmise hagi võib esitada juhul, kui on alust eeldada, et võlgnik kohustust õigel ajal ei täida. Sel alusel saab muu hulgas esitada hagi ka kinnistu või ruumi vabastamiseks tulevikus, kui nõude täitmine on seotud kindla tähtpäevaga, samuti nõuda pärast hagi esitamist sissenõutavaks muutuvate korduvate kohustuste täitmist tulevikus.
Seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja kohtuotsuse tegemise aja seisuga sissenõutavaks muutunud põhivõla 2185 eurot 82 senti ja TsMS § 369 alusel tulevikus sissenõutavaks muutuva põhivõla osamakse 156 eurot 13 senti alates 25. jaanuarist 2025.
14.VÕS § 397 lg 1 sätestab, et majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Intressi saab nõuda kuni lepingu ülesütlemiseni või selle lõppemiseni, kuna intress on olemuslik tasu laenu kasutamise eest. Lepingu kohaselt on intressimääraks 24,9% aastas. VÕS § 403 4 lg-st 7 tulenevalt saab hageja intressi VÕS §-s 94 sätestatud määras. Hageja ei ole kohtule uut intressiarvestust esitanud. Eelneva tõttu jätab kohus hageja intressinõude rahuldamata.
15.VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.
16.Lepingu kohaselt on viivisemäär võrdne intressimääraga (24,9% aastas). VÕS § 4034 lg 7 järgi kohaldub praegusel juhul VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär. Kohtu hinnangul ei ole vastutustundliku laenamise põhimõttega kooskõlas olukord, kus lepingus kokku lepitud seadusjärgset viivisemäära ületav viivisemäär jääks kehtima. Ka hageja ise on arvestanud
3.detsembri 2024 menetlusdokumendis viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras (s.o seadusjärgses määras). Kohus on eelnevalt leidnud, et kohtuotsuse tegemise ajaks (22. jaanuariks 2025) on sissenõutavaks muutunud põhivõlg 2185 eurot 82 senti. Vastavalt hageja 3. detsembri 2024 menetlusdokumendis toodud taotlustele mõista kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise põhivõlalt (2185 eurolt 82 sendilt) alates kohtuotsuse jõustumisest kuni põhivõla tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Samuti mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise tulevikus sissenõutavaks muutuvatelt põhiosa summadelt alates maksetähtpäevale järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
17.Sissenõudmiskulude kohta märgib kohus järgmist. Hageja nõuab kostjalt 50 euro suuruse sissenõudmiskulu väljamõistmist. VÕS 113 2 lg 2 p 3 sätestab, et pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 euro. Kohus on eelnevalt leidnud, et leping ei ole kehtivalt üles öeldud. Seega ei saa hageja nõuda sissenõudmiskulude hüvitamist VÕS § 1132 lg 2 p 2 alusel. Küll aga saaks hageja nõuda kulude hüvitamist VÕS § 1132 lg 1 alusel. Viidatud sätte kohaselt võib lepingu kehtivusajal majandusvõi kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt võla sissenõudmiskulude hüvitamist iga sissenõutavaks muutunud kohustuse kohta saadetava vaid ühe meeldetuletuskirja eest summas kuni 5 eurot. Käesolevas lõikes nimetatud hüvitist on võlausaldajal õigus nõuda ainult
juhul, kui ta on saatnud tarbijale enne vähemalt ühe tasuta meeldetuletuse. Praegusel juhul ei ole hageja tuginenud sellele, et ta on enne saatnud kostjale vähemalt ühe tasuta meeldetuletuse. Hageja ei ole ka vastavaid tõendeid esitanud. Seega ei ole VÕS § 113 2 lg-s 1 sätestatud eeldused täidetud ja hagejal ei ole õigust nõuda sissenõudmiskulusid. Kohus jätab selle nõude rahuldamata.
18.Seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja kohtuotsuse tegemise aja seisuga sissenõutavaks muutunud põhivõla 2185 eurot 82 senti ja tulevikus sissenõutavaks muutuva põhivõla osamakse 156 eurot 13 senti alates 25. jaanuarist 2025. Lisaks mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise põhivõlalt (2185 eurolt 82 sendilt) alates kohtuotsuse jõustumisest kuni põhivõla tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja ka viivise sissenõutavaks muutuvatelt põhiosa summadelt alates maksetähtpäevale järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kohus jätab rahuldamata hageja põhinõude 293 euro 91 sendi ulatuses (3164,65 – 2870,74). Kohus jätab täielikult rahuldamata hageja intressinõude (265 eurot 85 senti), sissenõutavaks muutunud viivise nõude (776 eurot 29 senti) ja sissenõudmiskulude nõude (50 eurot). Kohus jätab rahuldamata hageja edasiulatuva viivise nõue seadusjärgset määra ületavas osas.
19.Arvestades hagi rahuldamise ulatusest (hageja nõuded olid kokku 4256 eurot 79 senti ja kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja 2870 eurot 74 senti, seega rahuldab kohus hagi ca 67% ulatuses), jääb TsMS § 163 lg 1 alusel menetluskuludest 67% kostja ja 33% hageja kanda.
20.Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskulud 1206 eurot 50 senti (riigilõiv 595 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulud 20 eurot ja lepingulise esindaja kulud 591 eurot 50 senti). Kostja ei ole menetluskulude nimekirja esitanud. Riigilõivu tasumise kohustus tuleneb seadusest ja seega on tegemist põhjendatud kuluga. TsMS § 4842 järgi on maksekäsu kiirmenetluse põhjendatud kuluks 20 eurot.
21.Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1 esimene lause). Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja lepingulise esindaja kulud 591 eurot 50 senti (3,5 h x 169 eurot/h). Kohtu hinnangul saab tasumäära 169 eurot tunnis pidada põhjendatuks vandeadvokaadist esindaja puhul. Praegusel juhul esindas kostjat mitteadvokaadist esindaja ning sellist tasumäära ei saa kohtu hinnangul Eesti õigusteenuse turu keskmist hinda mõistlikuks pidada. Kohtu hinnangul on mitteadvokaadist esindaja puhul mõistlikuks tunnitasuks 120 eurot. Hageja lepingulise esindaja ajakulu (3,5 h) on kohtu hinnangul põhjendatud. Hageja lepingulise esindaja kulu on seega 420 eurot (3,5 x 120).
25.Hageja põhjendatud ja vajalikud kulud on kokku 1035 eurot (595 + 20 + 420). Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista menetluskulud 693 eurot 45 senti (1035 x 0,67). Vastavalt hageja taotlusele tuleb kostjal tasuda viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (693 eurolt 45 sendilt) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni. /allkirjastatud digitaalselt/ Karina Kukkes kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.