Liiklussüüteod

-

-

-

narkootilist ainet sisaldavad kahe taime osad (massiga kokku 6,81 grammi, mis asuvad EKEI-s) – konfiskeerida KarS § 83 lg 1, 4 alusel ja jätta NPALS § 7 lg 3 alusel ekspertiisiasutusele aine säilitamiseks, õppeotstarbel kasutamiseks või hävitamiseks; istutuspott, milles kasvasid seadusega keelatud tetrahüdrokannabinooli määra ületavad kanepitaimed (asub Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas aadressil Tallinn Rahumäe tee 6) – konfiskeerida KarS § 83 lg 1 alusel ja hävitada kohtuotsuse jõustumisel; kaks kanepitaime massiga kokku 9,75 grammi, mis ei sisalda seadusega keelatud määras tetrahüdrokannabinooli, 0,17 grammi seemneid, soonkinnisega kilekott ja istutuspott (asuvad Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas aadressil Tallinn Rahumäe tee 6) – tagastada KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel kohtuotsuse jõustumisel Kaupo Kiirendile; DVD-plaat salvestisega – jätta kriminaalasja materjalide juurde.

EDASIKAEBE KORD

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsiooni kokkuleppemenetlust reguleerivate sätete (KrMS §

SÜÜDISTUS

Kaupo Kiirendit süüdistatakse selles, et tema eeluurimisel tuvastamata ajast kuni 08.07.2019.a kasvatas oma elukohas ebaseaduslikult narkootilise aine valmistamise eesmärgil kanepitaimi. Nii kasvatas ta oma elukohas aadressil xxxx talus kasvuhoones eeluurimisel tuvastamata ajast kuni 08.07.2019.a kella 22.55-ni kahes potis kokku nelja kanepitaime. Teostatud sündmuskoha vaatluse käigus leiti ja võeti ära 2 kanepitaime, millest üks oli pikkusega ca 50 cm ja teine ca 60 cm, kogumassiga 6,81 grammi, mille tetrahüdrokannabinooli (THC) sisaldus oli 0,38%. Narkootiliste ja psühhotroopsete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Kanep (v.a Euroopa Liidu ühtsesse põllukultuuride sordilehte võetud sordid, mille tetrahüdrokannabinooli sisaldus ei ületa 0,2%) ja selle töötlemisproduktid (marihuaana, hašiš, vaik, ekstraktid jne) kuulub sotsiaalministri 18. mai 2005.a määrusega nr 73 vastu võetud „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad” lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja. NPALS § 3 lg 2 kohaselt on kanepi kasvatamine narkootilise aine valmistamise eesmärgil keelatud. Põllumajandusliku tootmise eesmärgil võib kanepit kasvatada Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika asjakohase turukorraldusabinõu nõuete kohaselt. Seega pani Kaupo Kiirend toime kanepi ebaseadusliku kasvatamise s.o KarS § 188 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kaupo Kiirendit süüdistatakse selles, et tema juhtis tahtlikult alkoholi joobeseisundis 11.09.2019.a kella 15.55 ajal xxxx ja xxxx teede ristmikul mootorsõidukit mopeed xxxx reg nr xxxx. Kaupo Kiirendi veres oli alkoholi sisaldus mitte vähem kui 2,41 mg/g, millega ta rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1 ja korrakaitseseaduse § 36 lg 1 /Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/ ning Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 /alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi

ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem/ nõudeid, pannes seeläbi toime KarS §-i 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Seega pani Kaupo Kiirend toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.o KarS § 424 lg 1, § 188 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: kahju ei ole tekitatud. Kokkuleppe sisu ja kohtu seisukoht Kaupo Kiirendi, tema kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt on Kaupo Kiirendi karistuseks KarS § 424 lg 1järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest 5 kuud vangistust ning KarS § 188 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest 5 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel tuleb suurendades üksikkaristustest raskemat mõista Kaupo Kiirendi liitkaristuseks 7 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvestada eelnimetatud karistusest maha eelvangistuses viibitud aeg vahemikus 08.07.2019.a kuni 09.07.2019.a s.o 2 päeva ja karistada Kaupo Kiirendit 6 kuu 28 päeva pikkuse vangistusega. KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel jätta eelnimetatud karistus 1 aasta 6 kuu pikkuse katseaja jooksul täitmisele pööramata, kui Kaupo Kiirend ei pane katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Lisaks tuleb kokkuleppe kohaselt Kaupo Kiirendilt välja mõista menetluskulud järgnevalt: kaitsjatasu summas 122 eurot, joobeseisundi tuvastamise kulud 27 eurot; narkootilise aine ekspertiisi kuludest 84 eurot (ülejääv 168 eurot jääb riigi kanda), sõiduki teisalduskulud summas 79,80 eurot. Sundrahast jääb isiku kanda 400 eurot, ülejääv 476 tuleb jätta riigi kanda. Samuti tuleb menetluskulud määrata tasumisele ositi 12 kuu jooksul. Kokkuleppest nähtuvalt nõustusid süüdistatav ja tema kaitsja kuriteo kvalifikatsiooniga, kriminaalmenetluse kulude hüvitamisega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Süüdistatav on kinnitanud, et on kokkuleppe tingimustega nõus ja talle on selgitatud ka menetluskulude ja sundraha tasumise kohustust. Kohtuistungil jäid süüdistatav ja tema kaitsja sõlmitud kokkuleppe juurde. Kokkuleppe arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et süüdistatava Kaupo Kiirendi süüdi tunnistamine ja tema poolt kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus leiab, et Kaupo Kiirend tuleb süüdi tunnistada KarS § 424 lg 1, § 188 lg 1 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. Samuti kuuluvad Kaupo Kiirendilt väljamõistmisele kriminaalmenetluse kulud, kuivõrd tulenevalt KrMS § 180 lg-st 1, süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus peab põhjendatuks lähtuda kokkuleppes tehtud menetluskulude jaotuse ettepanekust. Kriminaaltoimiku andmetel on käesolevas kriminaalasjas menetluskuludeks määratud kaitsja tasud kogusummas 176 eurot (sh 54 eurot kohtumenetluses), joobeseisundi tuvastamise (kohtutoksikoloogiaekspertiisi) kulu summas 27 eurot; narkootilise aine ekspertiisi kulu kogusummas 252 eurot, sõiduki teisalduskulu summas 79,80 eurot. Neist kuludest kuulub süüdistataval täielikult hüvitamisele kohtutoksikoloogiaekspertiisi kulu. Kaitsjatasudest 54 eurot ehk kohtumenetluses osalemise tasu ulatuses peab kohus põhjendatuks tasu jätta riigi kanda, seega kuulub isikul kaitsjatasudest hüvitamisele kokkuleppes märgitud 122 eurot. Narkootilise aine

ekspertiisi kulust jääb isiku kanda 84 eurot, riigi kanda aga ülejääv 168 eurot. Süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha I astme kuriteo puhul on KrMS § 179 lg 1 p 1 kohaselt 1,5 palga alammäära, s.o alates 01.01.2020.a. 876 eurot. Tulenevalt kokkuleppest kuulub K. Kiirendil sellest hüvitamisele 400 eurot, ülejääv 476 eurot jääb riigi kanda. Kriminaalasjas asitõendiks olevad narkootilisi aineid sisaldavad taimeosad (2 kanepitaime) tuleb, tuleb KarS § 83 lg 1, 4 alusel konfiskeerida ja jätta NPALS § 7 lg 3 alusel ekspertiisiasutusele aine säilitamiseks, õppeotstarbel kasutamiseks või hävitamiseks. Asitõendiks olev istutuspott, milles olid narkootilist ainet keelatud määras sisalduvad taimed, on kuriteo toimepanemiseks kasutatud ese ja see tuleb KarS § 83 lg 1 alusel konfiskeerida ning KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada, kui väärtusetu ese. Kaks kanepitaime massiga kokku 9,75 grammi, mis ei sisalda seadusega keelatud määras tetrahüdrokannabinooli; 0,17 grammi seemneid ning soonkinnisega kilekott ja istutuspott tuleb kokkuleppest lähtuvalt tagastada Kaupo Kiirendile kohtuotsuse jõustumisel. Kriminaaltoimikus asuv salvestistega DVD-plaat on dokumentaalses vormis tõend KrMS § 126 lg 3 p 1 ja lg 5 mõttes ning see tuleb jätta kriminaalasja materjalide juurde. Kohus juhindub KrMS § 126; § 175, § 179, § 180 lg 1; § 248 lg 1 p 5, § 311-313, § 318. (allkirjastatud digitaalselt) Kristina Väliste kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.