Kohus Määruse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Määruskaebuse esitaja Teised määruskaebemenetluse pooled Asja läbivaatamise viis
Tartu Ringkonnakohus 29. juuni 2020 1-18-8814 Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas Osvald Puu (isikukood 36107314915) tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine Tartu Maakohtu 3. juuni 2020. a määrus Osvald Puu kaitsja vandeadvokaat Sirje Must, kokkuleppel Lõuna Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Triin Tumala kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
Jätta Tartu Maakohtu 3. juuni 2020. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD: Määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tartu Maakohtu 4. detsembri 2018. otsusega tunnistati Osvald Puu süüdi KarS § 424 lg 2 järgi ja talle mõisteti karistuseks üks aasta vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati karistust ühe kolmandiku võrra ja talle mõisteti seeläbi karistuseks 8 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ja kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti O. Puule 7 kuud ja 28 päeva vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Pärnu Maakohtu 14. detsembri 2016 otsusega mõistetud 1 aasta 11 kuu ja 27 päeva pikkuse vangistuse võrra ja lõplikuks kandmisele kuuluvaks liitkaristuseks mõisteti O. Puule 2 aastat 7 kuud ja 25 päeva vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas 7. jaanuaril 2019 ja lõppeb 1. septembril 2021.
2.Tartu Vangla edastas 29. aprillil 2020 Tartu Maakohtule materjalid, otsustamaks O. Puu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise üle.
Vangla ja prokuratuur toetavad O. Puu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist.
4.Tartu Maakohtu 3. juuni 2020 määrusega jäeti O. Puu karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata.
5.O. Puud on kriminaalkorras karistatud seitsmel korral ja ta viibib vangistuses teistkordselt. Maakohtu hinnangul on murettekitav O. Puu poolt enda kuritegude õigustamine ja ebaviisakas käitumine vanglaametnikesse. Varasemalt on ta kahel korral, viibides kriminaalhooldusel, toime pannud uue kuriteo. Vabanemise korral on O. Puul olemas kindel elukoht. Samas puudub tal kindel töökoht, mis sisustaks tema vaba aega produktiivselt ja toetaks ka tema majanduslikku toimetulekut. Väljavaated vabaduses töökoha leidmiseks aga käesolevalt puuduvad. Peamiseks uute kuritegude riski suurendavaks asjaoluks O. Puu puhul on alkohol. Maakohtu hinnangul ei ole O. Puu aga motiveeritud alkoholist loobuma, kuna viimasel puudub selge ettekujutus, kuidas alkoholist edaspidiselt hoiduda. Ilma spetsialistide ja pideva ravi ning nulltolerantsita ei ole O. Puul aga võimalik kuritegudest hoiduda. O. Puu varasem elukäik näitab, et viimane vajab pikaaegset ranget ja toetavat sõltuvusravi. Kokkuvõtvalt leidis maakohus, et O. Puu tuleb jätta vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata, kuna tõenäosus ennetähtaegse vabastamisega kaasneva kriminaalhoolduse edukaks läbimiseks on O. Puu puhul väike.
MÄÄRUSKAEBUS
6.Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse O. Puu kaitsja vandeadvokaat S. Must, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist ja süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kokkuvõtvalt on kaitsja seisukohad järgmised.
7.Vangla ja prokuratuur toetavad O. Puu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Sealjuures on vangla koostanud põhjaliku iseloomustuse, milles puudub alus kahelda. Käesolevalt on O. Puu 55-aastane keskeas meesterahvas. Tema tervislik seisund on halb ja ta on töövõimetu. Vabaduses on O. Puul olemas kindel elukoht ja toetavad lähedased. O. Puust mitte olenevatel põhjustel tal ei olnud võimalik sotsiaalprogrammides osaleda ja need on asendatud struktureerivate vestlustega, mida kahjuks läbi viidud ei ole. O. Puu kasutab liikumiseks ratastooli ja tõenäoliselt on tema liikumispuue põhjuseks, miks ei ole kaasatud teda sotsiaalprogrammidesse. Toodu aga ei saa takistada tema ennetähtaegset vabastamist.
8.Maakohtu seisukoht, et O. Puul puuduvad väljavaated tööle asumiseks, on ennatlik. Viimasel on võimalik tööd leida eeskätt enda isiklikus majapidamises. Tal võib küll tervislikust seisundist tingituna olla raskusi ametliku töökoha leidmisel, kuid see ei saa takistada tema ennetähtaegset vabastamist. Ka kohalik omavalitsus on valmis O. Puule osutama abi töökoha leidmisel. Ka O. Puu ise soovib tööle asuda, et vabaneda võlgnevustest.
9.O. Puu mõistab kriminaalhoolduse vajalikkust. Lisaks leiab kaitsja, et O. Puu siiski avaldas konkreetselt, mida ta kavatseb enda alkoholiprobleemist vabanemiseks ette võtta. Nimelt kavatseb ta pöörduda ravile. Ka vangistuses viibides on O. Puu käitunud eeskujulikult. Ainuüksi tema varasem karistatus ei saa olla põhjuseks, miks ei ole võimalik isikut vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada. Viimaks leidis kaitsja sedagi, et kuna isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega taotluse arutamine toimus videokonverentsi teel, võis maakohtule O. Puust jääda vale mulje.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
10.KarS § 76 lg 4 annab süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise eelduste hindamisel kohtule ulatusliku otsustusruumi. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel 2(4)
tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. (vt RKKKm nr 3-1-1-12-17, p 16) Maakohus ei ole O. Puu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jättes teinud kaalutlusviga, mis võiks ringkonnakohtule anda aluse vaidlustatud määruse tühistamiseks.
11.Maakohus, hinnates, kas süüdimõistetust lähtuv retsidiivsusrisk on tema ennetähtaegselt vanglast vabastamiseks piisavalt maandatud, käsitles asjakohast teavet kogumis ega jätnud olulisi andmeid arvesse võtmata. Nagu öeldud, süüdimõistetu ennetähtaegselt vanglast vabastamist kaaludes tuleb hinnata tema uue kuriteo toimepanemise riski. Mida raskemaid kuritegusid on isikult tema varasema käitumise põhjal karta, seda väiksem peab tema ennetähtaegseks vabastamiseks olema nende kordumise tõenäosus. Tulevaste kuritegude laadi saab eeskätt prognoosida juba toime pandud kuritegude põhjal (vt nt Tartu Ringkonnakohtu 15. aprilli 2019 määrus asjas nr 1-16-9898, p 47 ja 16. jaanuari 2020 määrus asjas nr 1-15-8438, p 12). Siinkohal leiab kriminaalkolleegium, et O. Puu retsidiivsusrisk on jätkuvalt veel piisavalt kõrge ja seda ka hoolimata teda iseloomustavatest positiivsetest asjaoludest, mida määruskaebuses tema kirjeldamiseks välja on toodud. Sellest tulenevalt ei ole O. Puud võimalik vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada. Siinkohal peab ringkonnakohus vajalikuks märkida sedagi, et vangla ja prokuratuuri seisukohad isiku võimaliku ennetähtaegse vabastamise kohta ei ole kohtule siduvad. Kohus peab aga läbi põhjendamiskohustuse selgitama, miks ta jõuab vangla ja prokuratuuri arvamusest teistsugusele seisukohale. Eeltoodud nõude on maakohus ringkonnakohtu hinnangul aga täitnud, mistõttu jätab kriminaalkolleegium sellekohased kaebuses toodud argumendid tähelepanuta.
12.Vastupidiselt määruskaebuses toodule, ei ole O. Puu käitumine kinnipidamiskohas olnud eeskujulik. Nimelt on O. Puu puhul kriminaalkolleegiumi hinnangul siiski täitmata ennetähtaegse vabastamise esmane eeldus, milleks on õiguskuulekas käitumine karistuse kandmise ajal (vt ka RKKKm nr 3-1-1-12-17, p 20). Nimelt on tal kehtiv distsiplinaarkaristus. Asja materjalidest nähtub, et O. Puud on distsiplinaarkorras karistatud vanglaametniku solvamise eest. Seega on O. Puul isegi range järelevalve tingimustes tõsiseid probleeme kehtivale korrale allumisega. Eeltoodu ei tekita aga kriminaalkolleegiumis veendumust, et O. Puu oleks sellest tulenevalt suuteline käitumiskontrolli tingimusi edukalt täitma.
13.O. Puul on karistusregistri andmetel kaks kehtivat kriminaalkaristust ja ta viibib kinnipidamiskohas teistkordselt. Käesolevalt kannab O. Puu karistust mootorsõiduki joobes juhtimise eest, mis on toime pandud katseajal. Kohtute Infosüsteemist nähtub, et O. Puud karistati Pärnu Maakohtu 14. detsembri 2016 otsusega KarS § 424 järgi 2 aasta pikkuse vangistusega, mis jäeti tingimisi täitmisele pööramata, kui O. Puu täidab temale määratud kontrollnõudeid- ja kohustusi. Sellest hoolimata pani O. Puu katseajal toime uue samaliigilise kuriteo, juhtides järjekordselt alkoholijoobes olles mootorsõidukit, missuguse kohtuotsuse alusel kannab isik käesolevat karistust. Seega üritati O. Puud õiguskuulekusele suunata läbi tema tingimisi karistamise, kuid ta ei osanud ära kasutada võimalust kanda karistust vabaduses. Seega eripreventsiooni silmas pidades ei mõjutanud tingimisi karistamine O. Puud seaduskuulekuse suunas. Seda arvesse võttes oleks tema vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine võimalik üksnes juhul, kui oleks kindel alus arvata, et O. Puu hoidub edaspidiselt kuritegude toimepanemisest, s.o tema vabastamine ei kujutaks ühiskonnale ohtu. Maakohus sellist positiivset prognoosi ei teinud. Seda ei tee ka ringkonnakohus. Teisisõnu ei ole kriminaalkolleegium veendunud, et O. Puu ennetähtaegne vabastamine ja allutamine kriminaalhooldusametniku järelevalve alla, tagaks tema õiguskuulekuse ja hoiaks ära tema poolt uute, sarnaste kuritegude toimepanemise.
3(4)
14.Ka ei saa mööda vaadata O. Puu harjumusest tarvitada alkoholi ja asuda seejärel joobeseisundis autorooli. Ka siinkohal ei saa öelda, et O. Puu suhtumine selles osas on kinnipidamiskohas muutunud. Nimelt leiab O. Puu, et liikluses on joobes juhtidest palju ohtlikumad kiiruse ületajad. O. Puu on ise optimistlikult meelestatud, et suudab vabanemise korral alkoholist hoiduda ja vajadusel ravile asuda, kuid kriminaalkolleegium selles nii veendunud ei ole. O. Puu on juba varasemalt, viibides kinnipidamiskohas, kahel korral läbinud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“, kuid sellest hoolimata juhtis pärast vangistust taaskord sõidukit olles alkoholijoobes. Sellest tulenevalt ei ole ringkonnakohus, vaatamata O. Puu suhtes vanglas läbi viidud sekkumistele, veendunud, et tema hoiakud ja suhtumine alkoholi ning selle kahjulikku mõjusse, on ka tegelikkuses muutunud. Teisisõnu puudub kriminaalkolleegiumil tõsikindel veendumus, et O. Puu oleks ka tegelikkuses vabaduses suuteline alkoholist eemale hoidma, mis aga tema puhul võib suure tõenäosusega kaasa tuua uute kuritegude toimepanemise.
15.Tuginedes eelnevale, saab öelda, et O. Puu retsidiivsusrisk on vaatamata teda positiivselt iseloomustavatele asjaoludele tema ennetähtaegselt vanglast vabastamiseks endiselt liiga kõrge, mistõttu tuleb tal jätkata karistuse kandmist vangistuses.
16.Juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus Tartu Maakohtu 3. juuni 2020 määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.
/allkiri/ Maarika Kuusk
/allkiri/ Tiit Lõhmus
/allkiri/ Aarne Sarjas
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.