Liiklussüüteod

APELLATSIOONI SISU:

Maakohtu otsusele esitas apellatsiooni süüdistatava Aleksandr Trofimenko kaitsja adv. N.Lausmaa, kes vaidlustab A.Trofimenkole mõistetud karistust. Kaitsja selgitab, et Aleksandr Trofimenko leiab, et kohtul olnuks võimalik karistada teda rahalise karistusega, mida oleks olnud võimalik täita eraldi. Materiaalsed vahendid karistuse kandmiseks oleks ta saanud töötasu näol, kui tal oleks võimaldatud karistust kanda ositi. Maakohus alusetult ei usaldanud teda ning leidis, et karistus tuleks määrata reaalselt, isegi kaalumata teisi võimalusi. Aleksandr Trofimenko oli vabaduses viibides juba asunud paranemise teele, järgis ravijuhiseid ja oli vabanemas sõltuvusest. Uus pikaajaline vabadusekaotus ei võimalda tal naasta tavaellu ning kõiki selleks vajalikke toiminguid tuleb pärast karistuse ärakandmist uuesti alustada. Apellatsioonis taotletakse maakohtu otsuse osalist tühistamist määratud karistuse ja otsusega moodustatud liitkaristuse osas ja 25.12.2019.a. episoodi eest rahalise karistus mõistmist, mis viia täitmisele ositi ja iseseisvalt, jättes Harju Maakohtu 04.03.2019.a. otsusega mõistetud tingimisi vabadusekaotuse muutmata.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT:

Kohtukolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalide ning esitatud apellatsiooniga, leiab üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu, perspektiivitu ning tuleb sellest tulenevalt jätta läbi vaatamata (RKKKo nr 3-1-1-55-07). Riigikohtu kriminaalkolleegium on leidnud, et sellisena tuleb käsitada apellatsiooni, milles esitatud argumendid ei ole konkreetse kriminaalasja lahendamise seisukohalt õiguslikult

relevantsed ega anna seetõttu ühelgi juhul alust esimese astme kohtuotsuse või selles esitatud järelduste muutmiseks. Küsimus, kas esitatud apellatsioon on ilmselt põhjendamatu KrMS § 326 lg 2 teise lause tähenduses, tuleb ringkonnakohtul lahendada iga kriminaalasja pinnalt eraldi, arvestades kaebuses esitatud argumentide asjakohasust (RKKKo nr 3-1-1-96-09). Kui apellandi väited ei ole õiguslikult asjakohatud, peab ringkonnakohus KrMS § 326 lg 2 teisest lausest juhindumist eriti põhjalikult kaaluma, lähtudes konkreetse asja eripärast. Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on võimalik juhul, kui juba eelmenetluses selgub, et apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ehk tegemist on perspektiivitu apellatsiooniga. Nii võib ringkonnakohus jätta karistuse muutmist taotleva apellatsiooni KrMS § 326 lg 2 teisele lausele tuginevalt läbi vaatamata põhjendusega, et mõistetud karistus ei hälbi karistuspraktikast (RKKKo nr 3-1-1-120-09). Siinjuures peab kohtukolleegium vajalikuks selgitada, et eelosutatud Riigikohtu lahendites viidatud KrMS § 326 lg-le 2 vastab käesoleval ajal samas sõnastuses KrMS § 326 lg 3. Nagu nähtub esitatud apellatsioonist on eesmärgiks säästa süüdistatavat reaalsest vangistusest ja kaitsja lähtub arusaamast, et karistades A.Trofimenkot vaidlustatud kohtuotsusega tuvastatud kuriteo eest rahalise karistusega, pääseb süüdistatav eelmise kohtuotsusega tingimisi mõistetud vangistuse täitmisele pööramisest e vangi minemisest. Selles osas selgitab kohtukolleegium järgmist. Tallinna Ringkonnakohus on varasemalt korduvalt väljendanud oma seisukohta selles, et olukorras, kui kohus mõistab isikule, kes on katseaja kestel pannud toime uue tahtliku kuriteo rahalise karistuse, kuulub kohaldamisele KarS § 74 lg 6. KarS § 74 lg 6 sätestab, et kui süüdimõistetu paneb katseajal toime uue kuriteo, mille eest teda karistatakse rahalise karistusega, mõistetakse liitkaristus vastavalt KarS § 65 lõikes 2 sätestatule. Sellisel juhul võib kohus jätta eelmise kuriteo eest mõistetud karistuse täitmisele pööramata, määrates, et uue kuriteo eest mõistetud rahaline karistus viiakse täide iseseisvalt. KarS § 74 lg 6 sõnastusest lähtudes on sellistel juhtudel eelmise kohtuotsusega mõistetud karistuse täitmisele pööramine reegel ja kohtule on antud õigus seda mitte kohaldada, kuid sellisel juhul peab kohus oma otsustust põhjendama. Ilmselgelt on uue tahtliku kuriteo toimepanemine katseaja kestel katseaja tingimuste kõige raskem rikkumine ja põhjus, miks sellisel juhul jääb eelmise kohtuotsusega mõistetud vangistus täitmisele pööramata, peab olema kohtuotsusest väljaloetav. Igal konkreetsel juhul, kui isikule mõistetakse tingimuslik vangistus, selgitatakse kohtuotsuses, et mõistetud vangistust ei pöörata täitmisele vaid siis, kui isik ei pane katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab temale pandud konntrollnõudeid ja kohustusi. Ehk siis, kui A.Trofimenkole mõistetaks rahaline karistus KarS § 424 lg 1 järgi, siis tähendab see seda, et ta peab kandma rahalise karistuse, kuid eelmise kohtuotsusega mõistetud karistuse kandmata osa pööratakse sama otsusega täitmisele. Kohtukolleegiumi hinnangul ei ole konkreetset isikut ja tema poolt toimepandud uue kuriteo tehiolusid arvestades selliseid mõistlikke põhjendusi, mis võimaldaks jätta eelmise kohtuotsusega kandmata karistuse täitmisele pööramata, võimalik leida. Siinjuures viitab kohtukolleegium KarS § 74 lg 5 sätetele. Nimelt on alates 1. jaanuarist 2015 võimalik uue tahtliku kuriteo toimepanemise eest katseajal uuesti kohaldada liitkaristusest tingimisi vabastamist koos käitumiskontrolliga, allutades süüdlase

elektroonilisele valvele KarS § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud korras. Nagu selgub uue karistusseadustiku eelnõu seletuskirjast, on muudatuse eesmärk regulatsiooni paindlikumaks muutmine. Seejuures märgitakse, et reeglina mõistab kohus katseajal toime pandud uue tahtliku kuriteo eest liitkaristuseks reaalse vangistuse. Võib aga esineda olukordi, mil isiku reaalselt vangi saatmine ei ole otstarbekas – nt kui tegemist on sisult eriliigiliste kuritegudega või kui kuritegude toimepanemisest on kaua aega möödas jms. Kohtukolleegium leiab, et needsamad põhimõtted on kohaldatavad ka KarS § 74 lg 6 rakendamisel. A.Trofimenko pani taaskord toime kuriteo, mis on seotud narkootikumide tarvitamisega. Ta pani toime uue tahtliku kuriteo toime 9 kuud peale seda, kui ta vabanes 6 kuulisest shokivangistusest. Arvestades katseaja pikkust, oli uus kuritegu toime pandud kaitseaja esimeses veerandis. Selline suhtumine kohtu poolt varasemalt üles näidatud usaldusse annab alust järeldada, et A.Trofimovile ei olnud selline lühiajaline vangistuses viibimine piisav õiguskuulekale teele asumiseks. Seetõttu on maakohtu seisukoht selles, et süüdistatavale tuleb mõista liitkaristusena reaalne vangistus põhjendatud ning apellatsioonis esitatud väited seda seisukohta ümber ei lükka. Maakohus on põhjalikult ka selgitanud, miks ei pea võimalikuks karistada süüdistatavat rahalise karistusega. Maakohtu seisukoht on kooskõlas väljakujunenud kohtupraktikaga ja sellise praktika muutmiseks alust ei ole. Neil asjaoludel ja lähtuvalt KrMS § 326 lg-st 3 leiab kohtukoosseis üksmeelselt, et esitatud apellatsioonid on ilmselt põhjendamatud.

/allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.