Eesistuja Urmas Reinola, liikmed Ivi Kesküla ja Pavel Gontšarov Elina Houbolainen
Kohtuistungi sekretär
Kohtuistungi toimumise aeg ja koht Kriminaalasi
9. juuni 2020, avalik kohtuistung, Tallinn
Apelleeritud kohtuotsus
Gunnar Grünbergi (Grünberg) süüdistuses KarS § 263 lg 1 p 1 järgi Harju Maakohtu 3. märtsi 2020 otsus üldmenetluses
Apellatsiooni esitajad Prokurör
Kaitsjad Fränk Valdmann ja vandeadvokaat Leelo Viil Põhja Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Eve Soostar
Süüdistatav
Kaitsjad
Gunnar Grünberg, isikukood: 37108090210; Eesti Vabariigi kodanik; emakeel: eesti keel; XXX; XXX; elukoht: XXX; kehtivaid kriminaalkaristusi 1, väärteokaristusi 11; tõkend puudub (kahtlustatavana kinni peetud 26.05.-27.05.2019). Fränk Valdmann ja Leelo Viil
RESOLUTSIOON
1.Harju Maakohtu 3. märtsi 2020 otsus Gunnar Grünbergi süüdistusasjas jätta muutmata ja kaitsjate apellatsioonid rahuldamata.
2.Määrata Vanalinna Advokaadibüroole apellatsioonimenetluses Gunnar Grünbergile vandeadvokaat Leelo Viili poolt riigi õigusabi osutamisega makstavaks tasuks 218,40 (kakssada kaheksateist ja 40 senti) eurot (s.h käibemaks 36,40 eurot).
Mõista Gunnar Grünbergilt eelnimetatud kaitsjatasu katteks välja 218,40 eurot riigieelarve tuludesse. Menetluskulude tasumiseks vajalik makseinfo edastatakse Gunnar Grünbergile eraldi dokumendina. Nõue tasuda 30 päeva jooksul ringkonnakohtu otsuse jõustumisest arvates.
4.Gunnar Grünbergi valitud kaitsja Fränk Valdmanni õigusabikulud apellatsioonimenetluses jätta süüdistatava kanda. Edasikaebe kord Ringkonnakohtu otsuse peale on võimalik esitada kassatsioon. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistataval on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel. Asjaolud ja menetluse käik
1.Harju Maakohtu 3. märtsi 2020 otsusega üldmenetluses tunnistati Gunnar Grünberg süüdi KarS § 263 lg 1 p 1 järgi ja karistati vangistusega 1 aasta, mida suurendati Harju Maakohtu 13. detsembri 2018 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 9 kuud vangistust võrra ning liitkaristuseks mõisteti vangistus 1 aasta 9 kuud. Karistusaja hulka loeti eelvangistuses viibitud aeg 26.0527.05.2019, s.o 2 päeva ja lõplikuks karistuseks mõisteti 1 aasta 8 kuud 28 päeva vangistust. KarS § 69 lg 1 alusel asendati mõistetud karistus e. 628 päeva vangistust üldkasuliku tööga, arvestusega, et 1 päev vangistust võrdub 1 tunni üldkasuliku tööga ja mõisteti asendatud karistuseks 628 tundi üldkasulikku tööd. Üldkasuliku töö tegemise tähtajaks määrati 2 aastat alates kohtuotsuse jõustumisest. Üldkasuliku töö tegemisel peab süüdistatav järgima talle KarS § 75 lg 1 p 1-6 alusel kehtestatud kontrollnõudeid. G. Grünbergile määrati lisakohustuseks käitumiskontrolli ajal mitte tarvitada alkoholi ja osaleda sotsiaalprogrammis, mille eduka läbimise korral lugeda üldkasuliku töö tundidest kaetuks 150 tundi. Menetluskuludena mõisteti G. Grünbergilt välja riigituludesse sundraha 876 eurot ja riigi õigusabi korras määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses 150 eurot ja kohtumenetluses 872,40 eurot. Menetluskulud 1898,40 eurot tuleb tasuda ositi 12 kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest, s.t igakuiselt 158,20 eurot. Tõlkekulud (suuline tõlge kohtuistungil) 240 eurot jäeti riigi kanda. Kohus lahendas ka asitõendiga seonduva.
2.G. Grünberg tunnistati KarS § 263 lg 1 p 1 järgi süüdi selles, et tema, viibides 26.05.2019 kella 02:27 paiku Tallinnas, XXX juures, s.o avalikus kohas, rikkus Korrakaitseseaduse §-s 55 sätestatud põhimõtet (avalikus kohas on keelatud käituda teist isikut häirival või ohtu seadval viisil, eelkõige teist isikut lüüa, tõugata, kakelda, loopida asju teise isiku, looma või asja pihta neid ohtu seades või käituda muul viisil vägivaldselt ning samuti on keelatud teist isikut sõnaga, žestiga või muul moel solvata, hirmutada või ähvardada), nimelt kasutas XX peale põhjendamatult karjudes sõna „neeger“ ja ütles: „sa ei ole siin teretulnud“, mille järel lõi koheselt ühel korral rusikaga XX näo piirkonda, millest viimane kukkus pikali. Oma tegevusega tekitas G. Grünberg XX-le füüsilist valu ja tervisekahjustusi - verejooks ninast, ninaluude murd, vasakul pool nina piirkonnas haav, vasaku põsesarnaluu piirkonnas kerge turse, alalõua piirkonnas väike haav. G. Grünberg häiris oma tegevusega sündmuskohal viibinud kõrvaliste isikute rahu ja turvatunnet, tunnistajad tundsid end häirituna ja üks neist kutsus kohale politsei.
3.Maakohtu otsuse peale esitasid ringkonnakohtule apellatsioonid süüdistatava kaitsjad F. Valdmann ja vandeadvokaat L. Viil.
3.1.G. Grünbergi valitud kaitsja F. Valdmann leiab, et jättes rahuldamata süüdistatava taotluse kuulata tunnistajana üle isik, kes viibis kogu inkrimineeritava kuriteo ajal koos süüdistatavaga sündmuste keskel ja olles seega asja õiglaseks lahendamiseks n.n "võtmeisik", rikkus maakohus õiglase- ja ausa kohtumenetluse põhimõtet, mis on KrMS § 339 lg 1 p 12 alusel oluline kriminaalmenetlusõiguse rikkumine. Süüdistataval puudus sellest tulenevalt võimalus omapoolsete oluliste ja asjakohaste tõendite esitamiseks.
2(6)
Lisaks leiab apellant, et maakohus tuvastas ebaõigesti tõendamiseseme asjaolud ja asus valedele järeldustele, tehes otsuse, mis ei vasta asjas kogutud tõenditele. Süüdistatav ei ole süüdistuse esemeks olevat kuritegu toime pannud.
3.1.2.Lugedes süüdistatava kaitseversiooni mitte usutavaks ja muude tõenditega vastuolus olevaks, jättis kohus täielikult tähelepanuta kohtumenetluses tõendatud ja kinnitust leidnud fakti, et süüdistatavaga koos viibinud isik sarnanes oma välimuselt väga suures osas süüdistatavale, mistõttu võis hoopis tema olla tegelikuks kuriteo toimepanijaks. Just seetõttu võisid ka kohtumenetluses üle kuulatud tunnistajad asuda ekslikult seisukohale, et kuriteo pani toime süüdistatav. Peale tunnistajate ütluste, mille alusel oleks võimalik süüdistatavat tõsikindlalt süüdi mõista ning tunnistajate ütlustega kaasnevad kõrvaldamata kahtlused, tuleb tõlgendada süüdistatava kasuks.
3.1.3.Süüdistatav andis kohtumenetluses ütlusi, et tegelikkuses võis talle inkrimineeritud kuriteo toime panna temaga sündmuste keskel koos viibinud isik YY, kuid maakohus ei pidanud vajalikuks YY menetlusse kaasata ega teda üle kuulata.
3.1.4.Õiglaseks ei saa pidada järeldust SS poolt sündmuskohal tehtud fotodest, mis kohtu hinnangul tõendavad kannatanu löömist G. Grünberg poolt. Fotodel ei ole kajastatud kuriteo toimepanemist, need on tehtud alles pärast sündmuse asetleidmist. Kui arvestada asjaolu, et koos G. Grünbergiga viibis sündmuskohal temaga oluliselt sarnane isik, siis võisid fotod olla tehtud küll eesmargiga pildistada kannatanut löönud isikut, kuid SS oli tegeliku lööja ja süüdistatava nende sarnase välimuse tõttu segamini ajanud ning ekslikult pildistanud valet isikut. Kohus jättis tähelepanuta, et G. Grünberg oli pärast talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemist jätkuvalt sündmuskohal ja lasi ennast vabatahtlikult pildistada, seevastu temaga koos viibinud YY lahkus sündmuskohalt ööklubisse.
3.1.5.Paljasõnaline ja tõendamata on kohtu seisukoht, et autoklaasi lõhkumine ei saanud toimuda kogemata ja autoklaasi lõhkuja pidi olema sama isik, kes kannatanut lõi. G. Grünberg on kohtumenetluses selgitanud, et lõhkus autoklaasi kogemata, kuna püüdis taksot peatada. Joobes ja liikuvale sõidukile järele jooksev isik, kes koputab käega sõiduki tagaklaasile, võib tagaklaasi kogemata purustada ka ilma, et ta oleks agressiivselt meelestatud. Süüdistatav on ise väitnud, et ta koputas klaasile.
3.1.6.Kaheldava väärtusega on tunnistaja LL erapooletus, kes on väitnud, et tal on peale sündmust süüdistatava vastu vihavaen.
3.1.7.Tunnistajad ei ole suutnud detailselt kannatanu lööjat kirjeldada, puuduvad ühesed ütlused lööja ja temaga koos viibinud sarnase isiku eristamiseks. Ka kannatanu ise ei ole lööjat näinud või ei mäleta, milline ta oli. Kohus on otsuse p-s 17 viidanud küll tunnistaja SS ütlustele, et üks meestest oli taksost väljudes väga agressiivselt meelestatud ning kasutas kannatanu suunal rassistlike väljendeid ja natuke hiljem lõi kannatanule rusikaga näkku, kuid asunud sellest tulenevalt põhjendamatult seisukohale, et see oli just G. Grünberg. Kui SS kohtusaalis väidetavalt isiku ära tundis, võis ta meeste oluliselt sarnase välimuse tõttu ekslikult ära tunda vale isiku. Ka tunnistaja LL ütlustest ei ole võimalik järeldada et just G. Grünberg oli kannatanu lööjaks.
3.2.G. Grünbergi riigi õigusabi korras määratud kaitsja L. Viil leiab enda apellatsioonis, et maakohus on hinnanud tõendeid vääralt ja teinud neist ebaõigeid järeldusi, lähtudes seejuures oletustest ja tõlgendades kõrvaldamata kahtlused süüdistatava kahjuks. Kohus on mitmed olulised asjaolud jätnud tähelepanuta ega ole oma järeldusi veenvalt motiveerinud. Apellandi hinnangul ei kinnita uuritud tõendite kogum G. Grünbergi süüd temale inkrimineeritava kuriteo toimepanemises. Argumendid süüdistatava õigeksmõistmiseks on alljärgnevad:
3.2.1.Võimalus kannatanut lüüa oli mõlemal meesterahval, sest tunnistajate ütlustest ja esitatud fotodest nähtub, et süüdistatav ja temaga koos taksoga klubi juurde sõitnud meesterahvas olid välimuselt väga sarnased ja ühtemoodi riides. G. Grünbergi võidi ekslikult pidada kannatanu ründajaks.
3.2.2.Tunnistaja SS ütlustest nähtuvalt pildistas ta isikut, keda pidas kannatanu lööjaks, seetõttu, et teised osutasid sellele mehele.
3(6)
3.2.3.Tunnistaja LL on eksinud mitmetes asjaoludes, seega võis ta eksida ka lööja isikus.
3.2.4.Kannatanu tundis kohtus süüdistatava ära seetõttu, et oli eelnevalt näinud pilte.
3.2.5.Süüdistatava ütlused on usaldusväärsed, eluliselt usutavad ning neid tuleks kohtuotsuse tegemisel arvestada. Ükski tunnistaja ei ole täpselt kirjeldanud meesterahvaste taksost väljumist ning üheltki tunnistajalt ei ole küsitud, kas see toimus samaaegselt või mitte. Olukorras, kus tegelikult toimunu kohta ei ole piisavalt tõendeid, saab eluliselt enamusutavaks pidada süüdistatava versiooni.
3.2.6.Kahtluste kõrvaldamiseks on süüdistatav esitanud taotluse täiendava tunnistaja YY ülekuulamiseks. Süüdistatav on väitnud, et ta üritas korduvalt nii sündmuskohal kui ka hiljem politseile ja prokurörile suuliselt selgitada vajadust, kuulata üle tema tuttav, kellega koos ta XXX klubisse saabus. 17.01.2020 kohtuistungil esitasid süüdistatav ja kaitsja KrMS § 297 alusel taotluse kuulata YY tunnistajana üle, kuid kohus jättis selle rahuldamata, kuna kohtu hinnangul puudusid täiendava tõendi kogumise alused. G. Grünberg on kohtuistungil põhjendanud, miks ta selle tõendi kogumist varem ei taotlenud.
4.Ringkonnakohus vabastas süüdistatava määratud kaitsja L. Viili kohtuistungil kaitsekohustuste täitmisest seoses G. Grünbergi valitud kaitsja osalemisega kohtuistungil. G. Grünbergi valitud kaitsja jäi ringkonnakohtu istungil enda apellatsiooni juurde. Süüdistatav toetas kaitsja apellatsiooni. Prokurör palus jätta apellatsioonid rahuldamata ja kohtuotsus muutmata.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT
5.Kohtukolleegium, tutvunud käsiloleva süüdistusasja materjalide ja apellatsioonide väidetega ning kuulanud ära kohtumenetluse pooled leiab, et maakohtu otsus tuleb jätta muutmata, kuna see on seaduslik ja põhjendatud.
6.Apellatsioonides taotlevad apellandid maakohtu poolt tuvastatud asjaoludest ja neid kinnitavatest tõenditest tehtud järelduste ümberhindamist ning G. Grünbergi temale esitatud süüdistuse järgi õigeks mõistmist. Siinkohal osundab kohtukolleegium Riigikohtu otsuses nr 3-1-1-17-03 väljendatud seisukohale, mille kohaselt kriminaalmenetluses lasub tõendite esmase hindamise kohustus esimese astme kohtul. Riigikohus on ringkonnakohtu tõendite hindamist puudutavate volituste osas asunud seisukohale, et ringkonnakohtul on õigus esimese astme kohtu poolt kriminaalasjas kogutud tõenditele antud hinnangut muuta vaid siis, kui selleks on veenvad põhjused. Lisaks sellele on Riigikohus otsuses nr 3-1-1-77-05 leidnud, et kui erinevad kohtud hindavad tõendeid ning nendest tehtavaid järeldusi olulisel määral erinevalt, peab ringkonnakohus lisaks omapoolsele tõendite analüüsile näitama ära ka esimese astme kohtu poolt tõendite hindamisel tehtud vead, mis kinnitavad kohtuliku uurimise ühekülgsust või puudulikkust ja mis viivad enda koostoimes või ka eraldivõetult maakohtu järeldused mittevastavusse faktiliste asjaoludega. Kohtukolleegium leiab, et nii kaitsjate apellatsioonides esitatud seisukohtade kui maakohtu otsuses sisalduva tõendite analüüsi pinnalt ei ole võimalik leida ühtegi argumenti G. Grünbergi süüdimõistva kohtuotsuse aluseks olevate tõendite ümberhindamiseks ega õiguslike järelmite muutmiseks. Riigikohus on otsuses nr 3-1-1-85-00 osundanud, et kohtuniku poolne kuriteo faktiliste asjaolude tuvastatust näitav motiveerimine peab olema selline, et kohtuniku siseveendumuse kujunemine oleks kohtuotsuse lugejale jälgitav ja kohtu põhjendused peavad olema veenvad. Eeltoodu pinnalt on G. Grünbergi süüditunnistamiseni viinud kohtu mõttekäigu kujunemine kohtuotsuses jälgitav.
7.Kohtukolleegium, nõustudes apelleeritud kohtuotsuse motiivide ja järeldustega ning tulenevalt KrMS § 342 lg 3 p-s 1 sätestatud õigusest, ei pea nende asjaolude kordamist vajalikuks. Vajalikuks peab aga kohtukolleegium osundada, et tulenevalt Riigikohtu selgitusest, ei nõua kohtul lasuv
4(6)
põhjendamiskohustus kindlasti mitte üksikasjalikku vastamist kohtumenetluse poole igale argumendile (vt Riigikohtu otsus 3-1-1-48-12, p 16.3.2) ja seda iseäranis siis, kui tegemist on kaebemenetlusega ning esitakse argumente, millele vaidlustatud otsuses on ammendavalt ja põhistatult juba vastatud ning millega kaebust läbivaatav kohtuinstants nõustub (vt Riigikohtu otsus 3-1-1-92-11, p 15.1).
8.Apellatsioonides esitatud etteheitega, et kohus, jättes rahuldamata süüdistatava taotluse kuulata tunnistajana üle isik, kes viibis temale inkrimineeritava kuriteo ajal koos temaga sündmuste keskel, rikkus oluliselt kriminaalmenetlusõigust, kohtukolleegium ei nõustu. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt esitasid süüdistatav ja tema kaitsja esmakordselt alles kohtumenetluses (17.01.2020 kohtuistungil) taotluse kuulata tunnistaja üle YY, kellega süüdistatav väidetavalt koos sündmuskohal viibis. Samas ei nähtu kaitseaktist ega ka varasematest eeluurimisel esitatud taotlustest, et YY tunnistajana ülekuulamist oleks taotletud, kuigi tunnistaja viibimine sündmuskohal pidi G. Grünbergile teada olema juba enne kohtumenetluse algust. Kohus jättis taotluse täiendava tõendi kogumiseks seadusliku aluse puudumise tõttu põhjendatult rahuldamata. KrMS § 297 lg 2 kohustab kohtumenetluse poolt m.h põhjendama, miks ta ei ole selle tõendi kogumist varem taotlenud ja tulenevalt KrMS § 2861 lg 2 p-st 2, võib kohus keelduda tõendi kogumisest kui tõendit ei olnud loetletud süüdistus- ega kaitseaktis ning kohtumenetluse pool ei ole nimetanud olulisi põhjuseid, miks ta ei saanud taotlust varem esitada. Ometi pidi kaitsja olema KrMS § 297 regulatsioonist teadlik ja isegi juhul kui kohtueelne menetleja ei pidanud G. Grünbergiga koos olnud isiku tuvastamist vajalikuks, kuid kaitsjale oli isik teada, oleks kaitsja pidanud sellele hiljemalt kaitseaktis reageerima ja isiku ülekuulamist taotlema, mida kaitsja aga teinud ei ole. Seega väide, et G. Grünbergil puudus sellest tulenevalt võimalus omapoolsete oluliste ja asjakohaste tõendite esitamiseks on sisutühi.
9.Kannatanu XX suhtes G. Grünbergi poolt toime pandud vägivallategu on lisaks kannatanu ütlustele, et tema lööja kandis kollast või rohelist helkurvesti, halli või musta vahepealset nokamütsi ja oli üsna kogukas mees lühikeste valgete juustega, tõendatud tunnistajate SS, LL ja MM ütlustega, et kannatanu löömise hetkel viibis sealsamas ka süüdistatava tuttav, kes sündmustes ei osalenud. Tunnistaja SS ütlustest nähtuvalt tegi ta fotod XX lööjast pärast kannatanu löömist, fotodelt ajavahemikus kell 2:27-2:28, on lisaks kollase vestiga meesterahvale ja maast üles tõusta üritavale kannatanule (kd I, lk 49 - 51, 56, 58) nähtuvad ka tunnistajad LL ja MM (kd I, lk 55). Ka on süüdistatav kinnitanud kohtuistungil prokuröri küsimustele vastates (kd I, lk 93 pöördel), et kõikidel kohtule esitatud fotodel on kujutatud teda. Kohtukolleegium nõustub, erinevalt süüdistatava arusaamast maakohtu järeldusega sellest, et tunnistaja SS võis teda pildistada tema ebahariliku riietuse pärast. Puudub alus kahelda tunnistaja SS ütlustes selles, et pildid tegi ta G. Grünbergist kui kannatanu lööjast just seetõttu, et fikseerida fotodel tõendina kannatanu ründaja tundemärgid. Ka kohtukolleegium veendus kohtuistungil, et süüdistatav ja tunnistaja SS tehtud fotodel kujutatud isik on G. Grünberg, kelles tunnistaja MM on äratundmiseks esitamisel tundnud fotol nr 3 ära meesterahva, kes hindu välimusega noormeest lõi (kd I, lk 46-48) ning kes on samuti eksimatult äratuntav isiku läbivaatuse protokollile lisatud fototabelilt nr 1 (kd I, lk 65-67).
10.Vaidlus puudub selles, et ööklubi ja selle esine tänav (Tulika 9/11) vastab KorS §-s 54 kirjeldatud avaliku koha mõistele. Riigikohus on otsuse nr 3-1-1-15-17 p-s 24 leidnud, et ka 1. juulil 2014 jõustunud karistusseaduse redaktsiooni kohaselt eeldab KarS § 263 objektiivsete tunnuste täitmine teo toimepanemist avalikus kohas, selle tuvastamist, kuidas või millega objektiivselt avalikku korda rikuti, selle asjasse mittepuutuva füüsilise isiku olemasolu, keda teoga häiriti või ohustati, ja samuti KarS § 263 lg 1 p-s 1 või 2 nimetatud kvalifitseeriva koosseisutunnuse kindlakstegemist. Maakohus tuvastas tõendeid kogumis hinnates õigesti, et G. Grünberg tekitas löömisega kannatanule tervisekahjustuse, m.h ninaluude nihkega murru ja ninavaheseina murru (kd
5(6)
I, lk 63-64), millega kaasneb valuaisting, s.o pani toime KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kehalise väärkohtlemise ehk vägivallakuriteo, millega häiris asjasse mittepuutuvaid isikuid.
11.Nimetades kõrvaliste isikute juuresolekul kannatanut neegriks, rikkus G. Grünberg KorS §-s 55 sätestatud üldnõudeid, millega on täidetud KarS § 263 lg 1 p 1 sätestatud teo objektiivne koosseis. Lüües kannatanut rusikaga nina pihta, pidi G. Grünberg teadma või vähemalt möönma, et teist isikut lüües põhjustab ta talle valu, s.t paneb toime vägivalla kasutamise. Subjektiivsest küljest eeldab KarS § 263 lg 1 p 1 koosseis tahtlust. Kohtukolleegium nõustub maakohtu poolt tuvastatuga, et süüdistatav pani avaliku korra raske rikkumise toime vähemalt kaudse tahtlusega, samas vägivallateo XX suhtes aga vähemalt otsese tahtlusega. Hinnates tõendeid kogumis, on käesoleval juhul leidnud vastuvaidlematult tuvastamist, et G. Grünberg pani toime KarS § 263 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
12.Seoses apellatsioonimenetluses tekkinud kuludega märgib kohtukolleegium järgmist. KrMS § 45 lg 4 kohaselt on kaitsja osavõtt kohtumenetlusest kohustuslik. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on määratud kaitsjale makstav tasu menetluskulu. G. Grünbergi määratud kaitsja L. Viili 18.03.2020 ja 9.06.20202 esitatud tasutaotlustes esitatud kulud moodustuvad apellatsioonimenetluses kohtulikuks menetluseks, s.h kohtuotsuse analüüsile ja nõustamisele (45 min) ning apellatsiooni koostamisele (120 min), samuti 9.06.2020 kohtuistungist osavõtule (36 min) kulunud ajast, mida kohtukolleegium peab põhjendatud ja mõistlikuks kuluks. Kohtukolleegium rahuldab KrMS § 189 lg 4 alusel määratud kaitsjale tasu väljamaksmise taotluse apellatsioonimenetluses ja määrab süüdistatava määratud kaitsjale välja maksta apellatsioonimenetluses määratud kaitse teostamise eest kokku 218,40 (s.h käibemaks 36,40) eurot. KarS § 185 lg 2 kohaselt juhul, kui apellatsioonimenetluses tehakse KrMS § 337 lõike 1 punktis 1 nimetatud lahend, jäävad menetluskulud selle isiku kanda, kellel need on tekkinud. Maakohtu otsusele esitas apellatsiooni süüdistatava määratud kaitsja. Et kohtukolleegium jätab vaidlustatud otsuse G. Grünbergi suhtes muutmata, jäävad menetluskulud süüdistatava enda kanda. Maakohtu otsusele esitas süüdistatava huvides apellatsiooni ka süüdistatava valitud kaitsja F. Valdmann, kes palub lepingulisele kaitsjale makstud tasu jätta riigi kanda ja hüvitada see G. Grünbergile. KrMS § 175 lg 1 p 1 järgi on menetluskuluks valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu ja muud menetlusosalise vajalikud kulud, mis on tekkinud seoses kriminaalmenetlusega. Apellatsioonimenetluses G. Grünbergile õigusteenuse osutamist ja kaitsjal tekkinud õigusabikulude suurust tõendavaid dokumente (taotlus/arve) kaitsja F. Valdmann ringkonnakohtule esitanud ei ole. Kuivõrd kohtukolleegium jätab esimese astme kohtu otsuse muutmata ja apellatsiooni rahuldamata ehk teeb KrMS § 337 lg 1 p-s 1 nimetatud lahendi, tuleb valitud kaitsja apellatsioonimenetluses tekkinud kulu jätta KrMS § 180 lg 1 ls.1 ja KrMS § 185 lg 2 alusel G. Grünbergi enda kanda.
13.Et kohtukolleegium ei tuvastanud ühtegi KrMS §-s 338 ettenähtud kohtuotsuse apellatsiooni korras tühistamise alustest, siis juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 1 ja § 344 - 345 lg-st 1, 2, jätab kohtukolleegium Harju Maakohtu 3. märtsi 2020 otsuse G. Grünbergi süüdistusasjas muutmata ning kaitsjate apellatsioonid rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.