Viru Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
1. juuni 2020, Jõhvi kohtumaja
Kriminaalasja number
1-20-2799 (20740000026)
Kohtunik
Deniss Minzatov
Kohtuistungi sekretär
Piret Juuse
Prokurör
Sergei Listov
Asja läbivaatamise kuupäev
01.06.2020 avalikul kohtuistungil
Kriminaalasi Süüdistatav
Janek Ivaste süüdistuses KarS § 320 lg 1 järgi, kokkuleppemenetluses Janek Ivaste isikukood 37512072223, xxx kodanik, xxx, emakeel – xxx keel, xxx, elukoht xxx, kriminaalkorras karistatud: - 02.10.2007 Viru Maakohtu poolt KarS § 141 lg 1, § 200 lg 2 p 4 järgi 8 aastase vangistusega. Karistus on täidetud 10.09.2014. Tõkendit ei ole kohaldatud. Juhindudes KrMS § 247-§ 249, § 313, § 315-§ 319 kohus
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioon Tartu Ringkonnakohtule kui tegemist on kokkuleppemenetlust reguleerivate normide või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega KrMS § 339 lg 1 mõistes (KrMS § 318 lg 3 p 4, lg 4). Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe (KrMS § 318 lg 4). Apellatsioon esitatakse Viru Maakohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul alates kohtuotsuse ärakirja kättesaamisest.
Janek Ivastele on esitatud süüdistus selles, et tema 22.04.2019 ajavahemikul 09.10 – 16.11 Ida prefektuuris toimunud ülekuulamise käigus, kus teda kuulati tunnistajana üle kriminaalmenetluse nr 19244000104 raames ning hoiatati vastutusest teadvalt vale ütluse andmise eest, andis valeütlusi selle kohta, et talvel oli ta olnud D Vil kaineks juhiks ning sõitnud Tallinn-Narva maanteel teelt välja D autoga xxx. Ivaste väitis, et nad koos väljusid sõidukist kaasreisija esiukse kaudu. Ivaste oma ütluste kohaselt lahkus, sest tal oli külm ja seejärel hääletas, et sõita Narva poole. Kohtulikus menetluses kriminaalasja 1-19-5052 raames üldmenetluses kuulati Ivaste üle 16.10.2019 kella 13.00 – 13.31 ajal toimunud kohtuistungil Viru Maakohtu Jõhvi kohtumajas. Enne ülekuulamist hoiatati Ivastet teadvalt vale ütluste andmise eest. Oma ütlustes rääkis Ivaste, et V helistas talle, sest Vil on vaja sõita Narva. Ivaste mäletab, et sõitsid teelt välja ning, et ta väljus autost esimesena, kuid ei mäleta kas vasakult või paremalt poolt. Kuna autot lumest välja ei saanud, ütles Ivaste Vile, et tal pole aega oodata ja ta läheb ise Narva. Nii maakohus, kui ka ringkonnakohus leidsid, et tunnistaja Janek Ivaste ütlused on ebatõesed, kuna need olid ebausaldusväärsed ning ei langenud kokku teiste tõenditega: olid vastuolus patrullpolitseinik R S ütlustega; sündmuskohal tehtud fotodega; vastuolus Ivaste ja Vi iseenda ütlustega, mille kohaselt just V pidi sõitma Narva, aga pärast liiklusõnnetust Ivaste hääletas tee peal ja sõitis Narva; vaatamata sellele, et V ja Ivaste on omavahel head sõbrad, jättis Ivaste Vi hätta pärast liiklusõnnetust ja lahkus sündmuskohalt. Janek Ivaste antud ütlused kohtus ja uurimisasutuses õigustasid D Vi, kuid D. V oli Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja otsusega nr 1-19-5052 süüdi tunnistatud KarS § 424 lg 2 ja § 329 järgi (otsus jõustus 12.03.2020 – Riigikohus ei võtnud kassatsiooni menetlusse). Seega süüdistatakse Janek Ivaste KarS § 320 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises – s.o tunnistaja poolt kriminaalmenetluses teadvalt vale ütluste andmine.. Süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt nõuab prokurör tunnistada Janek Ivaste süüdi KarS § 320 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja mõista karistuseks 1 aasta vangistust. KarS § 73 lg 1, 3 alusel jätta vangistus süüdistatava suhtes tingimisi kohaldamata, kui süüdistatav ei pane 3-aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Janek Ivaste hüvitab kriminaalmenetluse kulud summas 940,80 eurot 1 aasta jooksul. Kohtuistungil tegi kohus kindlaks, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Süüdistatav on selgitanud, et kokkulepet sõlmides väljendas ta oma tõelist tahet. Kõik menetlusosalised jäid kohtuistungil sõlmitud kokkuleppe juurde ja taotlesid selle kinnitamist kohtu poolt.
Kohus leiab, et süüdistatav Janek Ivaste on kokkulepet sõlmides väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetlust reguleerivaid sätteid ning seega tuleb Janek Ivaste süüdi tunnistada KarS § 320 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ning mõista temale karistus vastavalt kokkuleppele. KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 175 lg 1 p-dest 4 ja 9 tulenevalt menetluskulud on määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus 1,5 kuupalga alammäära. 2020.aastaks kehtestatud kuupalga alammäära suurus on 584 eurot. Seega sundraha suurus teise astme kuriteo puhul on 876 eurot (584*1,5=876). Vastavalt kokkuleppele kuuluvad menetluskulud väljamõistmisele Janek Ivastelt. Menetluskulud tasuda ühe aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumise tähtajast.
/allkirjastatud digitaalselt/ Deniss Minzatov kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.