1-20-995
Kohus
Pärnu Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
18. mai 2020.a, Pärnu kohtumaja
Kriminaalasja number
1-20-995 (18267001183)
Kohtunik
Tambet Grauberg
Kohtuistungi sekretär
Kati Poolma
Prokurör
ringkonnaprokurör Indrek Kalda
Kriminaalasi
Marek Lepik süüdistuses KarS § 424 lg 1 järgi kokkuleppemenetluses (kokkuleppemenetluseks läinud üle üldmenetlusest).
Süüdistatav
Marek Lepik, isikukood: 37704116015; karistatus: karistusregistri andmetel varem ühel korral kriminaalkorras karistatud- 19.10.2018 Pärnu Maakohtu poolt KarS § 184 lg 1 järgi ühe aasta ja kuue kuu vangistusega tingimisi KarS § 74 alusel kaheaastase katseajaga. Tõkend - puudub. Lepingulises korras vandeadvokaat Kaire Aus
Kaitsja
Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p 5, § 249, § 306, § 311 ja § 313, kohus otsustas:
1-20-995 1) elama oma alalises elukohas - X 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
1-20-995 Edasikaebamise kord Vastavalt KrMS § 318 lg-le 4 võib kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on käesoleva seadustiku 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lõike 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. KrMS § 319 lg 2 kohaselt esitatakse apellatsioon kirjalikult vormistatuna Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Asjaolud Marek Lepikut süüdistatakse selles, et tema juhtis narkootilise aine tarvitamisest tingitud joobeseisundis 29.10.2018 kella 23.20 paiku Pärnu linnas X suunaga X tänava poole mootorsõidukit Toyota X riikliku registreerimismärgiga xxx. Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi uuringuakti nr X kohaselt tuvastati Marek Lepiku uriinist bensoüülekoniin (kokaiini metaboliit) ja zopikloon. Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi 13.08.2019 arstliku kohtutoksikoloogiaekspertiisi akti kohaselt esines Marek Lepikul mootorsõiduki juhtimise ajal narkootilise, psühhotroopse või muu sarnase toimega aine tarvitamisest tingitud joobeseisund. Sellise tahtliku tegevusega rikkus Marek Lepik liiklusseaduse § 69 lg 1 nõudeid, mille kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis, mis korrakaitseseaduse § 36 lg 1 kohaselt on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Sellise tegevusega pani Marek Lepik toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.o KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kohtumenetluse poolte seisukohad kohtus Asja kohtumenetluses menetluses toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid kuriteo kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt nõuab prokurör Marek Lepiku süüdi tunnistamist KarS § 424 lg 1 järgi ja karistamist vangistusega neli kuud. KarS § 65 lg 2 alusel mõistakse liitkaristus, suurendades käesolevas kriminaalasjas mõistetavat karistust Pärnu Maakohtu 19.10.2018 otsusega mõistetud kandmata karistuse ühe aasta viie kuu ja 27 päeva vangistuse võrra ning kandmisele kuulub vangistus üks aasta üheksa kuud ja 27 päeva, milline karistus asendatakse KarS § 69 lg 1, lg 3 alusel 657 tunni üldkasuliku tööga, mis tuleb teostada 24 kuu jooksul. Üldkasuliku töö tegemisel peab süüdistatav järgima KarS § 75 lõikes 1 ettenähtud kontrollnõudeid: 1. elama oma alalises elukohas; 2. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 21, 8 alusel määratakse süüdistatavale käitumiskontrolli ajaks lisakohustused- mitte omada ja tarvitada narkootilisi ja psühhotroopseid aineid ja osaleda sotsiaalprogrammis. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel mõistakse lisakaristuseks mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmine kolmeks kuuks.
1-20-995 Marek Lepik tunnistas end kohtuistungil talle esitatud süüdistuses süüdi ning jäi sõlmitud kokkuleppe juurde. Ka prokurör ja kaitsja jäid kohtus sõlmitud kokkuleppe juurde ja palusid selle kohtul kinnitada. Maakohtu seisukoht Kohtuliku arutamise tulemusena kokkuleppemenetluse korras tegi kohus järeldused, et süüdistatavaga kokkuleppemenetlusega kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Kriminaalmenetluse seadustiku § 239 lg 2 esinevaid kokkuleppemenetlust välistavaid asjaolusid ei esine. Kokkulepe on sõlmitud süüdistatava vabal tahtel ja on talle arusaadav. Kokkulepe sõlmiti kaitsja juuresolekul. Kohus mõistab Marek Lepiku süüdi KarS § 424 lg 1 järgi ning kohaldab tema suhtes kokkuleppes kokkulepitud karistuse. Tsiviilhagi või avalik-õiguslikku nõudeavaldust kriminaalasjas esitatud ei ole. Konfiskeerimisele kuuluv vara puudub. Asitõendid puuduvad. Tõkendit ei ole kohaldatud. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 kohustub süüdimõistetu hüvitama menetluskulud. Sundraha suuruseks KrMS § 175 lg 1 p 9, 179 kohaselt on II raskusastme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palgaalammäära. Palga alammääraks on alates 01.01.2020.a. 584.00 eurot ning seega on sundraha suuruseks 1,5x584 eurot = 876 EUR-i. Sõlmitud kokkuleppe kohaselt tuleb kriminaalasja menetluskuludeks lugeda KrMS § 175 lg 1 p 3, 9 ja § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 876 eurot, narkootilise või psühhotroopse aine uuringud maksumusega 105 eurot, joobeseisundi tuvastamise hinnang maksumusega 52 eurot, arstliku kohtutoksikoloogiaekspertiis maksumusega 95 eurot, menetluskulud kokku on 1128 eurot. KrMS § 180 lg 1 ja 3 alusel välja mõista süüdimõistetult menetluskulud 1128 eurot. Süüdistatavale on selgitatud, et süüdimõistva kohtuotsusega kaasneb menetluskulude hüvitamise kohustus vastavalt KrMS § 180 lg-le 1. Samuti on süüdistatavale selgitatud kokkuleppemenetlusega kaasnevate menetluskulude summa suurust. Välja mõistetud menetluskulud tasuda ositi 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust iga kuu vähemalt summas 94 eurot. Tähtajaks menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtulahend sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. /allkirjastatud digitaalselt/ Tambet Grauberg kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.