J.A süüdistuses KarS § 120 lg 1; § 121 lg 2 p 2, 3 järgi kokkuleppemenetluses, kiirmenetluse sätete järgi
Prokurör
ringkonnaprokurör Rainer Amur
Süüdistatav
J.A, isikukood XXXXXXXXXXXX
Kaitsja
riigi õigusabi korras määratud kaitsja vandeadvokaat Margus Viira, süüdistatav kaitsja osavõttu kohtuistungist ei taotlenud
Kohtuistungi toimumise aeg
15.05.2020
RESOLUTSIOON
Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku §-dest 248-249, 2561 ja 2565 lg 1 p 2, lg 2 maakohus otsustas:
1.Süüdi tunnistada J.A kuriteos KarS § 120 lg 1 järgi ja mõista karistuseks vangistus 3 (kolm) kuud.
2.Süüdi tunnistada J.A kuriteos KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi ja mõista karistuseks vangistus 1 (üks) aasta.
3.KarS § 63 lg 2 ja § 64 lg 1 alusel, mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, mõista J.A-le liitkaristuseks vangistus 1 (üks) aasta 3 (kolm) kuud.
KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka J.A kahtlustatavana kinnipidamise aeg 15.05.2020, s.o 1 (üks) päev, seega ärakandmata karistuseks lugeda vangistus 1 (üks) aasta 2 (kaks) kuud 29 (kakskümmend üheksa) päeva.
5.KarS §-de 74, 75 alusel jätta J.A-le mõistetud ning ärakandmata vangistus 1 (üks) aasta 2 (kaks) kuud 29 (kakskümmend üheksa) päeva täielikult tingimisi kohaldamata katseajaga 2 (kaks) aastat.
5.1.Kohus määrab J.A katseajaks Tallinna Vangla Pärnu Kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratava kriminaalhooldusametniku
Kriminaalasi nr 1-20-3212 järelevalve alla ja kohustab teda täitma KarS § 75 lg 1 p 1-6 tulenevaid kontrollnõudeid:
5.1.1.elama oma alalises elukohas: XXXXXXXXXXXXXXX
5.1.2.ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;
5.1.3.alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
5.1.4.saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;
5.1.5.saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks;
5.1.6.saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
5.2.KarS § 75 lg 2 p 2 alusel määrab kohus, et J.A on kohustatud katseaja jooksul täitma kohustust mitte tarvitada alkoholi.
5.3.KarS 75 lg 2 p 8 alusel määrab kohus, et J.A on kohustatud katseajal osalema sotsiaalprogrammis „Pere- ja lähisuhte vägivalla vähendamine“.
5.4.KarS § 75 lg 4 alusel kinnitab kohus J.A võetud kohustuse pöörduda 2 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest psühhiaatri/psühholoogi poole ning käima psühhiaatri/psühholoogi vastuvõttudel kogu katseaja vältel, mille kohta esitab regulaarselt õiendeid kriminaalhooldajale. Mõistetud vangistust ei pöörata täielikult või osaliselt täitmisele, kui J.A ei pane kohtu poolt määratud katseajal toime uut kuritegu ja täidab talle käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi ning KarS § 74 lõigetest 4-6 ei tulene teisiti.
6.KarS § 78 lg 1 alusel hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamise päevast, so. 15.05.2020, välja arvatud KarS §-s 75 sätestatud kontrollnõuete täitmise osas, mille kohaldamist alustatakse pärast kohtulahendi jõustumist.
8.Välja mõista J.A-lt KrMS § 180 lg 1 alusel riigituludesse kriminaalmenetluse kulud: KrMS § 2565 lg 2, § 179 lg 1 p 2 ja § 175 lg 1 p 9 alusel sundraha 438,00 eurot ning KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu 114,00 eurot, kokku menetluskulu 552,00 (viissada viiskümmend kaks) eurot.
9.Väljamõistetud menetluskulu tuleb J.A-l tasuda ositi 12 (kaheteist) kuu jooksul igakuise maksega 46,00 eurot. Igakuine makse tasuda hiljemalt kuu viimaseks kuupäevaks. Esimene menetluskulude osamakse teostada hiljemalt 30.06.2020. Menetluskulud tuleb tasuda Maksuja Tolliameti arveldusarvele nr: EE351010052031000004 SEB Pank AS-is või arveldusarvele nr: EE502200221014193355 Swedbank AS-is või arveldusarvele nr: EE401700017002872300 LUMINOR BANK ASis, kohustuslik on märkida maksekorraldusele viitenumber 99920700019576. Selgituseks märkida: „menetluskulu, J.A , kr asi 1-20-3212“. Kui rahalised nõuded pole tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
10.Ümbrikus CD-plaat häirekeskusele tehtud kõne salvestisega jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaaltoimiku juurde.
2(4)
Kriminaalasi nr 1-20-3212
11.Kohtuotsuse koopia saata süüdlasele, tema kaitsjale, prokurörile ja kohtuotsuse koopia saamiseks soovi avaldanud kannatanutele. Edasikaebamise kord Vastavalt KrMS § 318 lg lõikele 4 võib kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on käesoleva seadustiku 9. peatüki
2.jao sätete või § 339 lõike 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Vastavalt KrMS § 318 lg 3 p 2 apellatsiooni ei saa esitada prokuratuur kiirmenetluses tehtud süüdimõistva kohtuotsuse peale. KrMS § 319 lg 2 kohaselt esitatakse apellatsioon kirjalikult vormistatuna Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi, esitades selles osas määruskaebuse Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumajale 15 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamisest.
ASJAOLUD
1.J.A-d süüdistatakse selles, et tema 10.05.2020 kella 22.00 ajal, olles alkoholijoobes, tuli nõudma talle väidetavalt võlgu olevat 100 eurot ning ähvardas selle pinnalt tekkinud tüli käigus Saare maakonnas X alevikus XXXXX asuva maja juures M Aa tervisekahjustuste tekitamisega. J.A tõi maja tagant 1,5 m pikkuse raudlati ning liikus raudlatt vasakus käes ja avatud taskunuga paremas käes M Aa suunas, nõudes võla maksmist, samal ajal öeldes, et „tal ei ole vahet kus ta teda kätte saab Kuressaare linnas ja et ta vaataks ette “ suunates vasakus käes oleva raudlati ja paremas käes oleva noa M Aa poole. Seda tehes ütles ta veel, et „tal pohhui mida ta teeb“. Selline tegevus kutsus kannatanus esile hirmutunde enda elu ja tervise pärast. Arvestades, et J.A-l olid käes esemed, millega on reaalselt võimalik vigastusi tekitada, ta liikus nendega M Aa poole ning oli ka nähtavalt alkoholijoobes, oli M Aal alust karta ähvarduse täideviimist. J.A pani toime tervisekahjustuste tekitamisega ähvardamise, kui on olnud alust karta ähvarduse täideviimist s.o KarS § 120 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. J.A-d süüdistatakse veel selles, et tema isikuna, kes on 01.07.2015 Pärnu Maakohtu poolt süüdi mõistetud ja karistatud KarS § 121 lg 1 alusel, 14.05.2020 kella 23.50 ajal Saare maakonnas Saaremaa vallas Kuressaare linnas XXXXXXXXXX korteris, olles alkoholijoobes, tungis kallale oma elukaaslasele kägistades teda kätega kõri piirkonnast, millega tekitas XX füüsilist valu. J.A pani toime teise inimese tervise kahjustamise ja valu tekitava kehalise väärkohtlemise lähisuhtes ja korduvalt s.o KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo. KOKKULEPPE SISU JA KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD KOHTUS
2.Kooskõlas süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel 15.05.2020 sõlmitud kokkuleppega taotleb prokurör J.A süüdimõistmist KarS § 120 lg 1, samuti KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises ja tema karistamist KarS § 120 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest vangistusega 3 (kolm) kuud ja KarS § 121 lg 2 p 2, 3 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest vangistusega 1 (üks) aasta. KarS § 64 lg 1 alusel mõistetakse liitkaristuseks mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamise teel vangistus 1 (üks) aasta 3 (kuud). KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistuse hulka J.A kahtlustatavana kinnipeetud olemise aeg 15.05.2020 s.o 1 (üks) päev ning lõplikuks karistuseks taotleb prokurör kohtus süüdistatava karistamist vangistusega 1 (üks) aasta 2 (kaks) kuud 29 (kakskümmend 3(4)
Kriminaalasi nr 1-20-3212 üheksa) päeva, mida ei pöörata täielikult täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane 2 (kahe) aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle KarS § 75 lg 1 p 1-6, lg 2 p 2, 8 ja lg 4 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid, mille kohaselt süüdimõistetu kohustub: elama kohtu määratud alalises elukohas; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks; mitte tarvitama alkoholi; osalema sotsiaalprogrammis „Pere- ja lähisuhte vägivalla vähendamine“; pöörduma 2 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest psühhiaatri/psühholoogi poole ning käima psühhiaatri/psühholoogi vastuvõttudel kogu katseaja vältel, mille kohta esitab regulaarselt õiendeid kriminaalhooldajale. KrMS § 175 lg 1 p 4, 9, § 256’5 lg 2 ning § 180 lg 1 alusel mõistetakse J.A-lt riigieelarve tuludesse välja menetluskulud: sundraha 438 eurot ja kaitsjatasu 114 eurot, kokku 552 eurot, mis tasuda KrMS § 180 lg 3 alusel ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest s.o 46 eurot kuus.
3.Kohtuistungil avaldas J.A , et saab sõlmitud kokkuleppest aru ja nõustub kõikide kokkuleppes kajastatud õiguslike järelmitega. Samuti kinnitas ta, et jääb kokkuleppe juurde, andis vabatahtlikult nõusoleku kokkuleppemenetluse kohaldamiseks ning kokkuleppe sõlmimisel avaldas oma tõelist tahet ning soovis, et kohus teeks just sellise otsuse, nagu kokkuleppes kirjas. Prokurör toetas sõlmitud kokkulepet, taotledes kohtult selle kohtuotsusega kinnitamist.
MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
4.Olles tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte arvamused, on kohus seisukohal, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja kokkuleppe sõlmimine vastab tema tõelisele tahtele. Kohtumenetluse pooled jäid kohtuistungil sõlmitud kokkuleppe juurde, taotledes kohtult selle kohtuotsusega kinnitamist. Toimiku materjalidest nähtub, et kannatanud on nõustunud kokkuleppemenetluse kohaldamisega. Kannatanud ei ole esitanud tsiviilhagisid. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki
2.jao sätteid ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse regulatsiooni. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse mõista J.A süüdi KarS § 120 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, samuti KarS § 121 lg 2, p 2, 3 järgi ja mõista talle kokkuleppekohane karistus. Taotletud karistus vastab süüdistatava süü suurusele ning karistuse eesmärkidele. Sundraha tuleb vähendada vastavalt kokkuleppes ettenähtule, kuna see on kooskõlas kiirmenetluse reeglitega. Ümbrikus CD-plaat häirekeskusesse tehtud kõne salvestisega jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaaltoimiku juurde.
5.KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt on otsustus hüvitamisele kuuluvate menetluskulude kohta kokkuleppemenetluse esemeks ning kokkuleppest nähtuvalt on selles osas ka kokkulepe saavutatud. Seega on sõlmitud kokkuleppega hõlmatud kõik kokkuleppe olulised osised ning kohtul puudub vajadus ja õiguslik alus toodu osas täiendava seisukoha kujundamiseks. Kohus teeb otsuse eeltoodu alusel ning vastavalt sõlmitud kokkuleppele. (allkirjastatud digitaalselt) Rajar Miller kohtunik
4(4)
Kriminaalasi nr 1-20-3212
5(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.