Avaliku rahu vastased süüteod › Avaliku korra vastased süüteod

K M poolt esitatud tsiviilhagi rahuldada TsMS § 440 lg-st 1 tulenevalt täies ulatuses ning mõista VÕS § 1043 alusel Roman Karpuhhinilt välja K M kasuks 620 eurot, mis tasuda K M arvelduskontole nr xxxx Swedbank.

EDASIKAEBE KORD

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsiooni kokkuleppemenetlust reguleerivate sätete (KrMS §

SÜÜDISTUS

Roman Karpuhhinit süüdistatakse selles, et tema viibides 08.02.2019 kella 22:04 paiku Tallinnas Tuulemaa 20 asuva Maxima poe ees, s.o avalikus kohas, rikkus vägivalla kasutamisega korrakaitseseaduse § 55 sätestatud põhimõtet (avalikus kohas on keelatud käituda teist isikut häirival või ohtu seadval viisil, eelkõige teist isikut lüüa, tõugata, kakelda, loopida asju teise isiku, looma või asja pihta neid ohtu seades või käituda muul viisil vägivaldselt ning samuti on keelatud teist isikut sõnaga, žestiga või muul moel solvata, hirmutada või ähvardada), pannes toime teise inimese kehalise väärkohtlemise, nimelt tõmbas Roman Karpuhhin E N ́t auto tagumiselt parempoolselt istekohalt välja ja lõi E N ́t korduvalt rusikaga näo piirkonda. Seejärel tõmbas Roman Karpuhhin ka teist korda E N sõidukist välja ja võttis E N ́lt kõrist kinni. Seejärel lõi Roman Karpuhhin U P ́t ühe korra rusikaga näkku parema silma piirkonda. Roman Karpuhhini tegevuse tagajärjel tundsid E N ja U P füüsilist valu. Vastavalt isiku läbivaatuse protokollile on U P punetus parema silma all. Nimetatud tegevusega häiris Roman Karpuhhin kolmandate isikute, nimelt peksmist pealt näinud inimesi. Seega pani Roman Karpuhhin toime KarS § 263 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o avaliku korra raske rikkumise, mis on toime pandud vägivallaga. Samuti tema, viibides 19.04.2019 xxxx linnas aasressil xxxx ja olles saanud eelnevalt oma valdusesse K M ́le kuuluva Swedbank deebetkaardi ja selle PIN-koodi, võttis, varalise kasu saamise eesmärgil, Swedbank panga sularahaautomaadist xxxx K M arvelduskontolt nr xxxx välja sularaha kell 22:43 600 eurot ja kell 22:45 20 eurot, kokku sularaha summas 620 eurot, K M’le kuuluva Swedbank ́i deebetkaardiga ilma omaniku nõusolekuta, valides PIN-koodi, milega sekkus pangasüsteemi andmetöötlusprotsessi ja sisestas andmed ebaseaduslikult arvutiprogrammi. Seega pani Roman Karpuhhin toime, teisele isikule varalise kahju tekitamise andmete ebaseadusliku sisestamise teel ja muul viisil andmetöötlusprotsessi ebaseadusliku sekkumise teel varalise kasu saamise eesmärgil, see on KarS § 213 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: kannatanutele tekitati kuriteoga füüsilist ja mittevaralist kahju. Tsiviilhagi esitas kannatanu K M.

Kokkuleppe sisu ja kohtu seisukoht Roman Karpuhhini, tema kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt on Roman Karpuhhini karistuseks KarS § 263 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest 8 kuud vangistust, KarS § 213 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest 5 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel tuleb, suurendades üksikkaristustest raskeimat, mõista liitkaristuseks 10 kuud vangistust. KarS 68 lg 1 alusel tuleb karistusaja hulka arvestada eelvangistuses viibitud aeg 08.02.–09.02.2019.a, s.o 2 päeva ja ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tuleb mõista 9 kuud 28 päeva vangistust. Kohaldades KarS § 69 sätteid tuleb asendada mõistetud vangistus 298 tunni üldkasuliku tööga, mille tähtajaks tuleb KarS § 69 lg 3 alusel määrata 12 kuud, mille jooksul tuleb allutada Roman Karpuhhin KarS § 75 lg 1 ära toodud kontrollnõuetele. Lisaks tuleb KarS § 75 lg 2 p-de 2 ja 8 alusel määrata, et süüdistatav on käitumiskontrolli ajal kohustatud mitte tarvitama alkoholi ja osalema sotsiaalprogrammis. Lisaks tuleb kokkuleppe kohaselt Roman Karpuhhinilt välja mõista menetluskulud järgnevalt: kaitsjatasu summas 225,60 eurot ja sundraha summas 876 eurot. Sellele võivad lisanduda kohtumenetluses tekkivad kulud, mis jäävad isiku kanda. Samuti tuleb menetluskulud määrata tasumisele ositi 12 kuu jooksul. Kokkuleppest nähtuvalt nõustusid süüdistatav ja tema kaitsja kuriteo kvalifikatsiooniga, kriminaalmenetluse kulude hüvitamisega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Süüdistatav on kinnitanud, et on kokkuleppe tingimustega nõus ja talle on selgitatud ka menetluskulude ja sundraha tasumise kohustust. Kohtuistungil jäi süüdistatav sõlmitud kokkuleppe juurde. Süüdistatav ei soovinud kaitsja osavõttu kohtuistungil. Ta kinnitas, et võtab tsiviilhagi täies ulatuses õigeks. Kokkuleppe arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et süüdistatava Roman Karpuhhini süüdi tunnistamine ja tema poolt kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus leiab, et Roman Karpuhhin tuleb süüdi tunnistada KarS § 263 lg 1 p 1, § 213 lg 1 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. Samuti kuuluvad Roman Karpuhhinilt väljamõistmisele kriminaalmenetluse kulud ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, kuivõrd tulenevalt KrMS § 180 lg-st 1, süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kriminaaltoimiku andmetel on käesolevas kriminaalasjas menetluskuludeks määratud kaitsja tasu kogusummas 258 (sh kohtueelses menetluses 225,60 eurot). Süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha II astme kuriteo puhul on KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt 1,5 palga alammäära, s.o alates 01.01.2020.a 876 eurot. Kohus peab põhjendatuks lähtuda kokkuleppes tehtud menetluskulude jaotuse ettepanekust. Kuivõrd kriminaalasjas parandati kokkulepet ja kaitsja küsis selle eest tasu, on põhjendatud isikul välja mõista vaid kokkuleppes ettenähtud kulud kohtueelsest menetlusest, summas 225,60 eurot. Ülejäänud 32,40 eurot jätab kohus riigi kanda. Kohtu hinnangul ei esine süüdistatava puhul erandlikke asjaolusid, mille puhul oleks põhjendatud muus osas menetluskulude osaline riigi kanda jätmine. Tulenevalt kokkuleppest peab kohus võimalikuks ajatada süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude hüvitamine ning kohus määrab kulude hüvitamise tähtajaks 12 kuud kohtuotsuse jõustumisest igakuiste maksetena.

Kriminaalasjas on varalise kahju osas tsiviilhagi esitanud kannatanu K M (summas 620 eurot). Süüdistatav Roman Karpuhhin on tsiviilhagi õigeks võtnud kokkuleppes ja jäi selle juurde ka istungil, seega tuleb asuda seisukohale, et süüdistatav on kannatanu tsiviilhagi õigeks võtnud täies ulatuses. TsMS § 440 lg 1 sätestab, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi, seega on antud juhul hagi õigeksvõtt kohtule siduv. TsMS § 444 lg 3 vabastab kohtu kostja õigeksvõtu korral põhistamiskohustusest. Eeltoodut arvesse võttes rahuldab kohus kannatanu tsiviilhagi täies ulatuses ning see kuulub süüdistatavalt väljamõistmisele. Kriminaaltoimikus sisalduvad 3 DVD/CD-plaati on dokumentaalses vormis tõendid KrMS § 126 lg 3 p 1 ja lg 5 mõttes ning sneed tuleb jätta kriminaalasja materjalide juurde. Kohus juhindub KrMS § 126, § 175, § 179, § 180 lg 1; § 248 lg 1 p 5, § 311-313, § 318.

(allkirjastatud digitaalselt) Kristina Väliste kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.