Õigusemõistmisevastased süüteod

Viru Vangla esitas 21.02.2020 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Georgijs Šcerbakovsi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Viru Vangla, arvestades Georgijs Šcerbakovsi ohtlikkuse taset ja uue kuriteo toimepanemise tõenäosust, ei toeta kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist. Prokuratuuri seisukoht Viru Maakohtule edastatud seisukohas teatas prokurör, et ei soovi osa võtta Georgijs Šcerbakovsi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokuratuur nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega ning ei toeta, nagu ka vangla, Georgijs Šcerbakovsi ennetähtaegset vabastamist. Kohtuistung 18.03.2020 kohtuistungil selgitas Georgijs Šcerbakovs, et ennetähtaegse vabanemise korral saaks ta elamispinna tööandjalt. Tema tööandja andis talle telefoni teel teada, et talle võimaldatakse elamisruumid Eestisse jäämise korral. Antud hetkel ei ole talle teada, kuhu täpselt ta elama asub. Lisab, et küsis tööandjalt ka xxxx asuva elukoha kohta ning tööandja sõnul on kõik võimalik. Tööle asuks ta xxxx. Ta loodab, et teda saadetakse ikkagi Eestist välja. Ta on nõus Eestist väljasaatmisega ning sissesõidukeeluga. Vanglakaristuse ajal suri ära tema isa ning Eestist väljasaatmise korral asuks ta elama xxxx ema juurde, kes vajab tema tuge. Lisab, et xxxx on tal ka korter. Vanglas oli tal aega kõige üle järele mõelda ning teha endale vastavaid järeldusi. Vangla on väga tema tervist mõjutanud. Kinnitab, et sellist asja tema poolt enam kunagi ei juhtu. Vanglas on ta töötanud ning läbinud kaks sotsiaalprogrammi. Arvab, et programm mõjus talle positiivselt ning leiab, et alkoholiga enam probleeme ei teki. Kaitsja leidis kohtuistungil, et esinevad nii formaalsed kui ka materiaalsed alused Georgijs Šcerbakovsi tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Süüdimõistetul ei ole vanglas distsiplinaarkaristusi. Kaitsja arvates tuleneb vangla iseloomustusest, et isiku käitumine on olnud õiguskuulekas. Süüdimõistetul ei ole võlgnevusi, samuti ei ole tal probleeme ega raskusi täitmiskava täitmisega. Ta on osalenud kahes sotsiaalprogrammis ning läbis need edukalt. Seega on tegemist hea ja positiivse käitumisega vanglas. Süüdimõistetu on nõus katseaja määramisega. Samuti on Georgijs Šcerbakovs nõus Eestist välja saatmisega ning Eesti sissesõidukeelu kohaldamisega. Kaitsja leiab, et riskide minimaliseerimiseks tulekski seda teha. Kaitsja toetab Georgijs Šcerbakovsi tingimisi enne tähtaega vabastamist koos Eesti Vabariigist välja saatmise ja sissesõidukeelu kohaldamisega. Kohtumääruse põhjendused Georgijs Šcerbakovs kannab käesolevat liitkaristust teise astme kuritegude toimepanemise eest ning ta on kandnud temale mõistetud 1 aasta 9 kuu 28 päeva pikkusest vangistusest ära vähemalt pool (käesoleval ajal juba rohkem kui 1 aasta), mistõttu täidetud on KarS § 76 lg 1 p-s 2 sätestatud formaalne eeldus Georgijs Šcerbakovsi vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks. Kinnipeetav ning tema kaitsja leidsid kohtuistungil, et Georgijs Šcerbakovsi võiks vabastada tingimisi enne tähtaega tingimusel, et Georgijs Šcerbakovs saadetaks Eesti Vabariigist välja. Kohus rõhutab, et kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise puhul ei ole määravaks asjaolu, kas süüdimõistetu saadetakse Eestist välja või mitte, sest kohus peab eelkõige hindamata, kas kinnipeetava puhul on täidetud KarS § 76 lg-st 4 tulenevad ennetähtaegse vabastamise eeldused. Juhul, kui kinnipeetava puhul ei ole täidetud KarS § 76 lg-st 4 tulenevad ennetähtaegse vabastamise eeldused, ei saa KrMS § 426 lg-t 3 kohaldada. Juhul, kui KarS § 76

lg-st 4 tulenevad eeldused oleksid täidetud, võib kohus KrMS § 426 lg-st 3 tulenevalt loobuda isiku ennetähtaegse vabastamise korral viimase suhtes käitumiskontrolli kohaldamisest ja isiku riigist välja saata, kuid samas ei ole see ka kohustus. KarS § 76 lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võib kinnipeetava iseloomustuse põhjal asuda seisukohale, et Georgijs Šcerbakovs on ennast karistuse kandmise ajal väga hästi ülal pidanud. Vangla materjalidest nähtub, et Georgijs Šcerbakovsi ei ole vangistuse jooksul distsiplinaarkorras karistatud ning ta on olnud viisakas ja koostöövalmis. Ka ei ole ametiisikutega seoses probleeme täheldatud. Lisaks eeltoodule on kinnipeetav aktiivselt täitnud individuaalsesse täitmiskavasse seatud eesmärke. Kinnipeetav on olnud hõivatud töötamisega ning läbinud edukalt sõltuvuskäitumist muutva sotsiaalprogrammi Eluviisitreening. Positiivne on seegi, et kinnipeetav läbis Pere- ja paarisuhete vägivalla vähendamise programmi. Hea käitumine karistuse kandmise ajal ning vanglas läbitud tegevused annavad kohtule alust loota, et isikult võib head käitumist oodata ka edaspidi. Karistusregistrist nähtub, et kinnipeetavat on kriminaalkorras kahel korral karistatud. Georgijs Šcerbakovs pani toime tapmisega ja tervisekahjustuse tekitamisega ähvardamise ning korduva kehalise väärkohtlemise lähisuhtes isiku suhtes. Eelnevalt nimetatud kuritegude eest mõistetud karistust sai isik kanda vabaduses kriminaalhooldaja käitumiskontrolli all. Kinnipeetav näitas oma käitumisega, et kriminaalhooldus ei alanda tema suhtes uue kuriteo toimepanemise riski, sest Georgijs Šcerbakovs pani katseajal toime uue kuriteo (kohtuotsusega kohaldatud lähenemiskeelu korduva rikkumise). Katseajal uue kuriteo toimepanemine viitab kohtule, et isik suhtub kehtivasse õiguskorda ükskõikselt. Kohus võtab arvesse, et Georgijs Šcerbakovs on kandnud temale mõistetud esimest reaalset vanglakaristust juba rohkem kui aasta. Oluline on seegi, et kinnipeetav on läbinud kuriteo riske maandavaid sotsiaalprogramme ning ta motiveeritud elama seaduskuulekalt. Ennetähtaegse vabastamise kasuks räägib seegi, et kinnipeetaval puuduvad võlgnevused ja tal on olemas vabanemisjärgne töökoht. Vaatamata eelnevalt nimetatud positiivsetele asjaoludele peab kohus tõdema, et käesoleval ajal on täitmata elukoha olemasolu kriteerium. Georgijs Šcerbakovs on nimetanud enda vabanemisjärgseks elukohaks Eestis tööandja korteri, mis asub aadressil xxxx. Kinnipeetava iseloomustusest nähtub, et vangla andmetel ei ole kõnealune elukoht sugugi mitte kindel. Nimelt nähtub vangla materjalidest, et kriminaalhooldusametnikud ei saanud korteriomanikult nõusolekut ning kõnealusel aadressil ei saanud viia läbi ka kodukülastust, sest kedagi kodus ei olnud. Kohtuistungil tõdes ka Georgijs Šcerbakovs ise, et antud hetkel ei ole talle täpselt teada, kuhu ta vabanemisjärgselt Eestis elama asuks. Kokkuvõtlikult saab kohus vangla materjalide põhjal tõdeda, et paljud kinnipeetava iseloomustuses märgitud asjaolud räägivad Georgijs Šcerbakovsi ennetähtaegse vabastamise kasuks. Käesoleval juhul on aga kinnipeetava puhul täitmata elukoha olemasolu kriteerium, mis välistab kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise, sest ilma kindla elukohata ei ole võimalik tema üle ka kriminaalhooldust teostada. Georgijs Šcerbakovs ise soovib, et kohus saadaks ta ennetähtaegse vabastamise korral Eesti Vabariigist välja. Nimelt soovib kinnipeetav minna Läti Vabariiki, et pakkuda tuge oma emale. Kohus selgitab, et ei saa teha käesoleva vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise menetluse raames otsustust süüdimõistetu riigist väljasaatmise kohta. Küll aga on märgitud vangla materjalides, et Politsei- ja Piirivalveametile

on juba tehtud ettepanek lahkumisettekirjutuse tegemiseks Georgijs Šcerbakovsi suhtes, kuid käesoleval ajal on isiku väljasaatmise otsus teadmata. Kohus, lähtudes eeltoodust ning võttes arvesse kõiki KarS § 76 lg-s 4 sätestatud asjaolusid kogumis, ei nõustu süüdimõistetu Georgijs Šcerbakovsi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega. Selleks, et kohtul oleks võimalus Georgijs Šcerbakovs vabastamist veel kord arutada, määrab kohus KrMS § 426 lg 2 alusel, et Viru Vanglal tuleb materjalid Georgijs Šcerbakovsi tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks esitada uuesti nelja kuu möödumisel alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest. Kohtu hinnangul peaks taoline ajavahemik olema piisav, et kinnipeetav leiaks endale kindla vabanemisjärgse elukoha. Samuti ei ole välistatud, et kõnealusel ajavahemikul tehakse otsustus isiku riigist välja saatmise kohta. Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 76; KrMS § 426, 432, 384, 387.

/digitaalselt allkirjastatud/ Tiit Kullerkupp Kohtunik Tartu Ringkonnakohtu 25.05.2020 kohtumäärusega jäeti Viru Maakohtu 15. aprilli 2020. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Riigikohtu 05.08.2020 kohtumäärusega jäeti Georgijs Šcerbakovsi kaitsja vandeadvokaadi abi Deniss Matvejevi määruskaebus menetlusse võtmata. 15.04.2020 kohtumäärus 1-19-2219 jõustus 05. augustil 2020 Riigikohtu kohtumäärusega. /digitaalselt allkirjastatud/ Lea Herne referent

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.