Avaliku rahu vastased süüteod › Avaliku korra vastased süüteod

1-20-1737

ajavahemike

järel

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

territooriumilt

1-20-1737 Võttes aluseks KrMS §-d 424 ja 423 võib süüdimõistetu mõjuvate põhjuste olemasolu korral taotleda elukohajärgselt täitmiskohtunikult kriminaalmenetluse kulude ja muude rahaliste nõuete tasumise tähtaja pikendamist või ajatamist kuni ühe aasta võrra. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsusele võib kohtumenetluse pool KrMS § 318 lg 4 alusel esitada apellatsiooni kui tegemist on KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lõike 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kohtuotsusele apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

KURITEO ASJAOLUD JA KOKKULEPPE SISU

Valentin Krutõh’i süüdistatakse selles, et tema 18.01.2020 kella 06:24 paiku viibides xxx maja lähedal asuvas parklas, s.o avalikus kohas, rikkus avalikus kohas käitumise üldnõudeid, mis tulenevad korrakaitseseaduse § 55 lg 1 p 1 ja 2 /avalikus kohas on keelatud käituda teist isikut häirival või ohtu seadval viisil, eelkõige teist isikut lüüa, tõugata, kakelda, loopida asju teise isiku, looma või asja pihta neid ohtu seades või käituda muul viisil vägivaldselt, aga samuti on keelatud teist isikut sõnaga, žestiga või muul moel solvata, hirmutada või ähvardada./ ning korrakaitseseaduse § 54 /avalik koht on määratlemata isikute ringile kasutamiseks antud või määratlemata isikute ringi kasutuses olev maa-ala, ehitis, ruum või selle osa, samuti ühissõiduk/, ning milline rikkumine seisnes selles, et lõi J. V.’le ühe korra rusikaga näkku, mille tagajärjel viimane kukkus pikali. Valentin Krutõh jätkas füüsilise vägivalla kasutamist J. V. suhtes. Nimelt Valentin Krutõh lõi J. V.le korduvalt rusikate ja jalgadega vastu nägu, pead ja keha; võttis jopest õlgade juurest kinni ja raputas J. V.t korduvalt maapinna lähedal. Sellise tegevusega Valentin Krutõh häiris kõrvalisi isikuid ning tekitas J. V.le füüsilist valu ja tervisekahjustused: pea pindmised hulgivigastused, marrastused vasaku põse piirkonnas, turse paremal näo piirkonnas, marrastused näol, kaelal ja põlvedel ja suus pindmise haava. Seega Valentin Krutõh pani oma tahtliku tegevusega toime avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumise vägivallaga, see on KarS § 263 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Põhja Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Helen Kiviloo, süüdistatav Valentin Krutõh ja tema kaitsja jurist Toomas Alp sõlmisid kokkuleppe järgnevas. KarS § 263 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatava karistamist vangistusega 1 (üks) aasta 6 (kuus) kuud. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Harju Maakohtu 13.08.2019 otsusega kriminaalasjas nr 1-19-5264 mõistetud karistuse ärakandmata osa s.o 1 aasta 9 kuu ja 29 päeva vangistuse võrra ning lõplikuks liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis mõista 3 (kolm) aastat 3 (kolm) kuud ja 29 (kakskümmend üheksa) päeva vangistust. Eelvangistuses viibitud aeg on arvestatud 04.03.2020 seisuga ja kuivõrd süüdistatav viibib kohtu loal vahi all kuni kohtuistungi toimumiseni, siis tuleb eelvangistuses viibitud aeg ümber arvestada kohtuotsuse kuulutamise päevaga. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusest kantuks kahtlustatava eelvangistuses viibitud aeg 18.01.2020 kuni 04.03.2020 (eelvangistuses viibitud aeg on arvestatud kokkuleppe sõlmimise kuupäevaga, s.o 04.03.2020 seisuga, kuid tuleb ümber arvestada kohtuotsuse kuulutamise päeval), s.o 1 kuu ja 16 päeva ja kandmata karistus on 04.03.2020 seisuga 3 aastat 2 kuud ja 13 päeva. 3 (5)

1-20-1737 KarS § 74 lg 1 ja lg 5 alusel määrata, et mõistetud tähtajalist vangistust tingimisi ei pöörata täitmisele, kui Valentin Krutõh ei pane 4 (nelja) aastasel katseajal toime uut kuritegu ja täidab talle katseajaks kooskõlas KarS §-ga 75 pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. KarS § 75 lg 1 järgi on Valentin Krutõh kohustatud käitumiskontrolli ajal järgima järgmisi kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 8 alusel kohustada Valentin Krutõh’i käitumiskontrolli ajal osalema sotsiaalprogrammis. KarS § 75 lg 2 p 2 alusel kohustada Valentin Krutõh’i käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi. KarS § 75 lg 2 p 21 alusel kohustada Valentin Krutõh’i käitumiskontrolli ajal mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid. KarS § 75 lg 2 p 9 alusel on Valentin Krutõh kohustatud käitumiskontrolli ajal alluma elektroonilisele valvele, milleks Valentin Krutõh on eelnevalt andnud nõusoleku. Vastavalt KarS § 751 lg 3 p 1 Valentin Krutõh’ile määratava elektroonilise valve tähtaeg on 9 (üheksa) kuud. Elektroonilise valve tähtaeg hakkab kulgema päevast, kui elektroonilise valve seade kinnitatakse Valentin Krutõh’i keha külge. Süüdistatavalt tuleb välja mõista menetluskulud kogusummas 876 eurot, mis on KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest. Süüdistatavale on selgitatud, et vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral süüdimõistetu.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus tutvus kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga. Kohtulikul arutamisel kohus veendus, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Kohus tegi kindlaks, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohtumenetluse pooled jäävad kokkuleppe juurde. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Valentin Krutõh kuulub KarS § 263 lg 1 p 1 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemises esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ja temale tuleb määrata karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. Taotletud karistus vastab süüdistatava süü suurusele ning karistuse eesmärkidele. Menetluskulud kuuluvad KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt kokkuleppe esemesse ning seega saab menetluskulusid vaidlustada üksnes KrMS § 318 lg 3 p 4 sätestatud alusel. Asitõendid: 2 CD-R plaati helisalvestistega ja DVD-R plaat videosalvestisega, mis on pakitud ühte ümbrikusse ja lisatud materjalide juurde (kinnitatud toimiku tagakaane külge) - jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel asja materjalide juurde.

4 (5)

1-20-1737 Martin Tuulik kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

5 (5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.