Varavastased süüteod › Süüteod vara vastu tervikuna

1-20-1030

ajavahemike

järel

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

territooriumilt

määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses summas 146,40 eurot;



sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest summas 876 eurot; s.t kokku 1022,40 eurot.

KURITEO ASJAOLUD JA KOKKULEPPE SISU

J.U ’it süüdistatakse selles, et tema, kasutades ära teist isikut, s.o vahendlikult, lõi kindlustusjuhtumi toimumise kohta ebaõige ettekujutuse kindlustusandjalt kindlustushüvitise saamise eesmärgil alljärgnevatel asjaoludel: 2 (5)

1-20-1030 16.02.2019 X X sõlmis J.U-ga kooskõlastatult AAS „BTA Baltic Insurance Company“ (BTA) Eesti filiaalile enda ja J.U ’i nimelt koostatud hüvitistaotlused seoses pagasikahjuga. X X’i poolt J.U ’i nimelt koostatud ja esitatud hüvitistaotluse kohaselt J.U , viibides koos X X’iga 22.02.2019 reisil Venemaa Föderatsioonis Pihkva linnas, langes kuriteo - tundmatute isikute poolt toimepandud avaliku varguse ohvriks, mille tulemusena hõivati J.U-le kuuluv kott tema isiklike asjadega. Seejuures oli X X koostanud J.U ’i nimelt esitatud hüvitistaotluse eelnevalt J.U-lt saadud juhiste järgi ning lisanud hüvitistaotlusele J.U ’i poolt talle interneti vahendusel edastatud fotod elektrooniliste failidena, millel olid kujutatud J.U-lt kuriteo tulemusel väidetavalt pagasis olnud hõivatud esemete omandamist tõendavad dokumendid - kassatšekid ja arved. J.U väitis X X’ile, et pagasis olid muuhulgas käekott Tommy Hilfi ger maksumusega 16990 RUB, kell Spartan Ultra all black maksumusega 799 EUR ja käeehe maksumusega 61,75 EUR. Samuti edastas J.U interneti teel eelnevalt X X’ile fotod elektrooniliste failidena, millel olid kujutatud: -

OOO x 29.12.2017 kassatšekk nr 00049 kauba - koti Tommy Hilfiger - müügihinna 16990 RUB tasumise kohta;

-

x OÜ 10.08.2018 arve nr 20024 kauba - käeehte kaubakoodiga JF85460040 - müügihinna 61,75 EUR tasumise kohta;

-

x OÜ 20.07.2017 arve nr 44093865 kauba - SUUNTO Spartan Ultra Black Titanium HR müügihinna 799 EUR tasumise kohta.

Tegelikult J.U-lt kuriteo tulemusena hõivatud pagasis ei olnud ettevõttelt OOO x 29.12.2017 arve nr 00049 alusel ostetud kotti Tommy Hilfiger maksumusega 16990 RUB (Eesti Panga päevakursi alusel konverteerituna hüvitistaotluse esitamise seisuga 26.02.2019 maksumusega 227,70 EUR), x OÜ-lt 10.08.2018 arve nr 20024 alusel ostetud käeehet kaubakoodiga JF85460040 hinnaga 61,75 EUR ja x OÜ-lt 20.07.2017 arve nr 44093865 alusel ostetud spordikella SUUNTO Spartan Ultra Black Titanium HR hinnaga 799 EUR. Eeltoodud teoga J.U , seades eesmärgiks saada kindlustusandjalt alusetult kindlustushüvitist summas 1088,45 EUR seoses pagasikahjuga, mida tegelikkuses ei tekkinud, lõi X X’ile ebaõige ettekujutuse tegelikest asjaoludest, väites viimasele, et temalt varastatud pagasis olid esemed, mida seal tegelikult ei olnud. Selliselt tekkis J.U ’i ja X X’i vahel ärakasutamissuhe, mis võimaldas J.U ’il kui vahendlikul täideviijal rakendada eksimusse viidud ärakasutatavat isikut X X’it kui vahendit süüteokoosseisupärase teo toimepanemiseks. J.U valitses ärakasutatavat isikut X X’it ülekaaluka teadmisega, nähes ette asjaolusid, millest süüteokoosseisupärane tegu kujuneb - X X’i poolt kindlustusandjale kindlustusjuhtumi toimumise kohta ebaõige ettekujutuse loomist kindlustushüvitise saamise eesmärgil. X X’i poolt koostatud ja J.U ’i nimelt esitatud ebaõigeid andmeid sisaldava hüvitistaotluse edastamisega kindlustusandjale teostus kindlustuskelmuse süüteokoosseisupärane tegu - kindlustusandjale AAS „BTA Baltic Insurance Company“ (BTA) Eesti filiaalile loodi ebaõige ettekujutus kindlustusjuhtumi toimumise kohta, väites tekkinud kahju olevat tegelikust suuremana 1088,45 EUR võrra. Seega pani J.U toime KarS § 212 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o kindlustusjuhtumi toimumise kohta ebaõige ettekujutuse loomise eest kindlustusandjalt kindlustushüvitise saamise eesmärgil. Põhja Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Meelis Sentifoli, süüdistatav J.U ja tema kaitsja vandeadvokaat Toomas Bekker sõlmisid kokkuleppe järgnevas.

3 (5)

1-20-1030 KarS § 212 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest taotleb prokurör kohtus süüdistatava karistamist vangistusega 1 (üks) aasta. Kuivõrd J.U pani temale etteheidetava kuriteo toime katseajal pärast Viru Maakohtu 29.11.2017 kohtuotsuse nr 1-17-10590 kuulutamist, siis tuleb talle mõista liitkaristus, s.o KarS § 73 lg 4, § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Viru Maakohtu Narva kohtumaja 29.11.2017 kohtuotsusega nr 1-17-10590 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 1 aasta vangistust, võrra ning liitkaristuseks mõista J.U-le vangistus 2 (kaks) aastat. KarS § 69 lg 1 alusel asendada vangistus üldkasuliku tööga, arvestades ühele päevale vangistusele vastavaks ühe tunni üldkasulikku tööd, seega vangistusele 2 aastat vastab 720 (seitsesada kakskümmend) tundi üldkasulikku tööd. KarS § 69 lg 3 alusel määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 24 (kakskümmend neli) kuud. KarS § 69 lg 4 alusel allutada J.U üldkasuliku töö tegemise ajaks Viru Vangla Kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt nimetatud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla ning kohustada teda järgima KarS § 75 lg 1 p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Süüdistatavalt tuleb välja mõista menetluskulud kogusummas 1022,40 eurot, millest 146,40 eurot on tasu KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale õigusabi osutamise eest kohtueelses menetluses ning 876 eurot on KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest. Süüdistatavale on selgitatud, et vastavalt KrMS § 180 lg -le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata menetluskulud absoluutsummas 1022,40 eurot hüvitamisele ositi, s.o kohtuotsuse jõustumisest alates tuleb J.U’il tasuda need 12 kuu jooksul igakuiste maksetena.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus tutvus kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga. Kohtulikul arutamisel kohus veendus, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Kohus tegi kindlaks, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohtumenetluse pooled jäävad kokkuleppe juurde. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. J.U kuulub KarS § 212 lg 1 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemises esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ja temale tuleb määrata karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. Taotletud karistus vastab süüdistatava süü suurusele ning karistuse eesmärkidele. Menetluskulud kuuluvad KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt kokkuleppe esemesse ning seega saab menetluskulusid vaidlustada üksnes KrMS § 318 lg 3 p 4 sätestatud alusel.

4 (5)

1-20-1030 Martin Tuulik kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

5 (5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.