Liiklussüüteod

Varasem karistatus



11.09.2019.a Harju Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p.p 7, 8, 9 järgi karistatud 1 aasta ja 9 kuu pikkuse vangistusega, KarS § 65 lg 2 alusel suurendatud mõistetud karistust eelmise Tartu Maakohtu 03.10.2017.a otsuse alusel mõistetud, kuid kandmata karistuse 1 aasta 7 kuu ja 27 päeva võrra, liitkaristuseks mõistetud 3 aastat 4 kuud ja 27 päeva vangistust. Karistusaja algust arvestati alates 02.05.2019.a;

Kaitsja

Vandeadvokaat Arri Tooming

Süüdistatav

Rene Uduste, isikukood: 38908050262, xxxx, emakeel xxxx, xxxx, xxxx, elukoht: xxxx, varasemalt väärteo – ja kriminaalkorras karistatud tõkendit kohaldatud ei ole;

Varasem karistatus



11.09.2019.a KarS § 199 lg 2 p.p 7, 8, 9 järgi karistatud vangistusega 2 aastat ja 8 kuud; KarS § 424 lg 2 järgi karistatud vangistusega 2 aastat ja 3 kuud. KarS § 64 lg 1 alusel suurendatud mõistetud üksikkaristusest raskemat ning liitkaristuseks mõistetud 4 aastat vangistust. KarS § 74 lg 1, 3 tulenevalt kuulus kohesele ärakandmisele 4 kuud vangistust, 3 aastat ja 7 kuud vangistust jäeti tingimisi kohaldamata, kohutusega täita KarS § 75 lg 1 ja lg 2 p.p 2-1; 5, 8 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi. Rene Uduste kohesele kuuluva karistuse 5 kuu vangistuse karistusaja algust hakati lugema alates 26.04.2019.a, koheselt ärakandmisele kuuluv karistus on kantud 26.09.2019.a;

Kaitsja

Asenduskaitsja advokaat Kristina Suvalova

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS §-dest 126 lg 3 p.p 1, 2, 4; § 173 lg 1 – 4; § 179 lg 1 p 2; § 180 lg 3; § 248 lg 1 p 5; § 249; § 311; § 313; KarS § - dest 56 lg 1; § 64 lg 1;§ 65 lg 1, 2; § 68 lg 1; § 74 lg 1, 3, 5; § 75 lg 1 p.p 1-6 lg 2 p.p 21, 5, 8; § 69 lg 1, 3, 4; VÕS §-dest 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 kohus otsustas:

järgi kvalifitseeritud

(neli) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust, millise kandmise aja algust arvestada alates 02.05.2019.a.

summas 450.- (nelisada viiskümmend) eurot. Tsiviilhagi tuleb G.H-l tasuda B OÜ (registrikood: xxxx) Xxxx AS olevale arveldusarvele nr xxxx.

kaitsjatasu kohtueelsel uurimisel ja kohtus osutatud õigusabi teenuse eest kogusummas 988,20.- (üheksasada üheksakümmend kaheksa eurot ja kakskümmend senti) eurot;

Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui on tegemist KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist võib otsuse teinud kohtule teatada ka faksi teel. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Apellatsiooni võib otsuse teinud kohtule esitada ka faksi teel. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Süüdistus ja kokkuleppe sisu G.H on kohtu alla antud ja teda süüdistatakse selles, et tema, tegutsedes üksmeelselt ja kooskõlastatult grupis Heikki Rohtlaga, 15.02.2019 ajavahemikul kella 23.01– 23.25 võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil xxxx asuva ja T Lle (L) kuuluva garaaži lukustamata territooriumilt xxxx summuti väärtusega 200 eurot, xxxx summuti väärtusega 150 eurot ja xxxx summuti väärtusega 250 eurot. Varguse toimepanemisel oli lõhutud valvekaamera väärtusega 100 eurot. Vargusega tekitasid G.H ja Heikki Rohtla T Lle varalist kahju kogusummas 600 eurot ja lõhkumisega 100 eurot. Samuti G.H , tegutsedes üksmeelselt ja kooskõlastatult grupis Rene Udustega, tungis ajavahemikul 12.03.2019 kell 19.00 kuni 13.03.2019 kell 12.00 xxxx asuvale aiaga piiratud B OÜ territooriumile ning võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil seal asuvalt veoautolt xxxx, reg-nr xxxx, kaks akut kogumaksumusega 150 eurot, veoautolt xxxx kaks akut kogumaksumusega 150 eurot ja veoautolt xxxx kaks akut kogumaksumusega 150 eurot. Vargusega tekitasid B OÜ-le varalist kahju kogusummas 450 eurot. Samuti G.H , tegutsedes üksmeelselt ja kooskõlastatult grupis Rene Udustega,

18.03.2019 ajavahemikul kell 02.56–03.00 xxxx võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil R H kasutuses olevalt sõidukilt xxxx, reg-nr xxxx, R Hle kuuluvad LED lisatuled 2 tk koguväärtusega 400 eurot. Samuti G.H , tegutsedes üksmeelselt ja kooskõlastatult grupis Rene Udustega, tungis ajavahemikul 13.04.2019 kuni 14.04.2019 xxxx aadressil xxxx asuvale aiaga piiratud B OÜ territooriumile, kust võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil kaheksalt veoautolt kokku 16 akut kogumaksumusega 1600 eurot (1 aku maksumusega 100 eurot). Vargusega tekitasid G.H ja Rene Uduste B OÜ-le varalist kahju summas 1600 eurot. Seega G.H pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud grupi poolt, sissetungimisega ja süstemaatiliselt, s.o KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo. G.H-d süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on varasemalt süstemaatiliselt juhtinud mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust ning keda on selle eest karistatud Harju Maakohtu 09.11.2018 otsuse alusel KarS § 4231 järgi (viimane tegu 23.08.2018), juhtis tahtlikult uuesti mootorsõidukit xxxx, registreerimismärgiga xxxx, järgmiselt: - 01.11.2019 kella 17.42 paiku xxxx asuva maja juures ning - 20.12.2019 kella 14.14 ajal xxxx mnt 13. kilomeetril. Seega juhtis G.H süstemaatiliselt mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. G.H rikkus süstemaatiliselt LS § 94 lg 1 /mootorsõidukit võib juhtida isik, kellel on vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ning kelle juhtimisõigust ei ole peatatud, ära võetud või kehtetuks tunnistatud või keda ei ole juhtimisel kõrvaldatud/ tulenevat nõuet. Seega G.H pani toime mootorsõiduki juhtimise omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, mis on toime pandud süstemaatiliselt, s.o KarS § 4231 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Heikki Rohtla on kohtu alla antud ja teda süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes paneb varguseid toime süstemaatiliselt, olles Harju Maakohtu 11.09.2019 otsusega nr 1-19-5907 karistatud KarS § KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi, tegutsedes üksmeelselt ja kooskõlastatult grupis G.H-ga , taas 15.02.2019 ajavahemikul kell 23.01–23.25 võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil xxxx asuva ja T Lle (L) kuuluva garaaži lukustamata territooriumilt xxxx summuti väärtusega 200 eurot, xxxx summuti väärtusega 150 eurot ja xxxx summuti väärtusega 250 eurot. Varguse toimepanemisel oli lõhutud valvekaamera väärtusega 100 eurot. Vargusega tekitasid G.H ja Heikki Rohtla T Lle varalist kahju kogusummas 600 eurot ja lõhkumisega 100 eurot. Seega Heikki Rohtla pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud grupi poolt ja süstemaatiliselt, s.o KarS § 199 lg 2 p 7, 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Rene Uduste on kohtu alla antud ja teda süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes paneb varguseid toime süstemaatiliselt, olles Harju Maakohtu 11.09.2019 otsusega nr 1-19-5907 karistatud KarS § KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi, tegutsedes üksmeelselt ja kooskõlastatult grupis G.H-ga , tungis ajavahemikul 13.04.2019 kuni 14.04.2019 xxxx asuvale aiaga piiratud B OÜ territooriumile, kust võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil kaheksalt veoautolt kokku 16 akut kogumaksumusega 1600 eurot (1 aku maksumusega 100 eurot). Vargusega tekitasid G.H ja Rene Uduste B OÜ-le varalist kahju summas

1600 eurot. Seega Rene Uduste pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud grupi poolt, sissetungimisega ja süstemaatiliselt, s.o KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kokkuleppele on saadud selles, et G.H-lt kuulub süüdimõistva kohtuotsuse korral riigi tuludesse välja mõistmisele sundraha teise astme kuri teo toimepanemise eest summas 876.- eurot, samuti kuuluvad väljamõistmisele temale kohtueelses – ja kohtumenetluses tekkinud kaitsjakulud seda seoses talle õigusabi teenuse osutamisega, kohtueelses menetluse temale tekkinud kaitsjakulud on summas 388,80.- eurot. Kokku on lepitud selles, et DNA ekspertiisiga seotud kulud summas 342.- eurot jäetakse riigi kanda ning G.H-l on temalt välja mõistetud menetluskulusid võimalik tasuda ositi võrdsetes osades 12 kuu jooksul alates kohtotsuse jõustumisest. Kohtule esitatud kokkuleppest nähtub, et G.H on kinnitanud, et tema on nõus süüdistuses esitatud kuriteo kvalifikatsiooniga, tekitatud kahju laadi ja suurusega, kriminaalmenetluse kulude ning sundraha tasumisega riigituludesse ning ekspertiisikulude riigi kanda jätmisega ning menetlusosalised on kokkuleppele jõudnud prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras.

Menetlus Harju Maakohtus: Harju Maakohtu Tallinna kohtumajas toimunud kohtuistungil süüdistatavad G.H , Heikki Rohtla ja Rene Uduste tunnistasid end nendele esitatud süüdistustes süüdi, nõustusid sõlmitud kokkulepetega, selgitasid, et kokkuleppe sõlmimine on olnud nende vaba tahe. Põhja Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Natalja Vester ja süüdistatavate kaitsjad Kristina Suvalova, Arri Tooming ning Leelo Viil jäid sõlmitud kokkuleppe juurde ja taotledes kohtult nende kinnitamist. Kohtus süüdistatavad G.H , Rene Uduste ja Heikki võtsid nende vastu käesolevas kriminaalasjas, eelpool nimetatud kannatanute poolt esitatud tsiviilhagid omaks ja nõustusid oma kuritegeliku käitumisega tekitatud kahjud kannatanutele hüvitama, hagides märgitud summade ulatuses. Kohtule anti teada, et G.H on juba asunud kannatantele tekitatud varalist kahju hüvitama, tasudes vabatahtlikult kannatanu B OÜ ja T L arveldusarvetele mõlemale 50 eurot ning Rene Udustelt on B OÜ kasuks juba 11.09.2019.a kohtuotsusega 1-19-5907 450.- eurot välja mõistetud. Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga, ära kuulanud süüdistatavate selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta ning kaitsjate ja ringkonnaprokuröri arvamused sõlmitud kokkuleppe kohta ning veendunud, et menetlusosalised jäävad sõlmitud kokkulepete juurde, asub seisukohale, et süüdistatavad G.H , Heikki Rohtla ja Rene Uduste kõik on sõlmitud kokkulepetest aru saanud ning nendega nõustunud ja kokkuleppeid sõlmides on süüdistatavad väljendanud oma tõelist tahet, kokkulepped on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Kohus leiab, et G.H tuleb süüdi tunnistada KarS § 199 lg 2 p.p 7, 8, 9 järgi kvalifitseeritud kuritegude toimepanemise eest ja karistada teda vastavalt kokkulepitule 1 aasta ja 4 kuu pikkuse vangistusega, samuti tuleb tema süüdi tunnistada KarS § 423 -1 järgi kvalifitseeritud kuritegude toimepanemise eest ja karistada teda 9 kuu pikkuse vangistusega. Juhindudes KarS § 64 lg 1 tuleb moodustada liitkaristus, lugedes kergem karistus kaetuks raskeima karistusega ja G.H-le tuleb mõista karistuseks 1 aasta ja 4 kuud vangistust. Arvestades KarS § 74 lg 5 ja § 65 lg 2 sätestatut, tuleb G.H-le mõistetud 1 aasta ja 4 kuu pikkust aasta pikkust vangistust suurendada temale Harju Maakohtu 09.11.209.a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 8 kuu pikkuse vangistuse võrra, lugedes G.H-le lõplikuks karistuseks 2 aastat vangistust, millisest maha arvata tema poolt eelvangistuses viibitud aeg s.o 4 päeva vangistust ning ärakandmisele kuuluvaks karistuseks lugeda 1 aasta 11 kuud ja 26 päeva vangistust, milline KarS § 69 lg 1, 3, 4 alusel asendada üldkasuliku tööga 716 tundi, millise tegemise ajaks määrata 2 aastat, samuti kohustada G.H-d üldkasuliku töö tegemise ajal järgima KarS § 75 lg 1 tulenevaid kontrollnõudeid ja kohustusi, millised kohus toob välja kohtotsuse resolutsioonis. Kohus asub seisukohale, et Heikki Rohtla tuleb süüdi tunnistada KarS § 199 lg 2 p.p 7, 9 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemise eest ning karistada tuleb teda vastavalt kokkulepitule 5 kuu pikkuse vangistusega, arvestades KarS § -des 65 lg 1 ja § 64 lg 1 sätestatut lugeda Heikki Rohtlale karistuseks mõistetav 5 kuud vangistust kaetuks temale Harju Maakohtu 11.09.2019.a otsusega mõistetud raskema karistusega, milliseks on 3 aastat 4 kuud ja 27 päeva vangistust. karistuse kandmise aja alguseks lugeda 02.05.2019.a. Kohus asub seiskohale, et Rene Uduste tuleb süüdi tunnistada KarS § 199 lg 2 p.p 7, 8, 9, järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemise eest ja karistada teda vastavalt kokkulepitule 7 kuu pikkuse vangistusega, võttes arvesse KarS § -des 65 lg 1 ja § 64 lg 1 sätestatut s.t lugeda temale karistuseks mõistetav 7 kuud vangistust kaetuks temale Harju Maakohtu 11.09.2019.a otsusega

mõistetud raskema karistusega, milliseks on 4 aastat vangistust, arvates liitkaristusest maha eelmise kohtuotsuse järgi ära kantud karistus 5 kuud vangistust, kandmata karistuseks lugeda 3 aastat 7 kuud vangistust, milline jätta KarS § 74 lg 1, 3 tulenevalt täielikult täitmisele pööramata, määrates Rene Udustele katseajaks 5 aastat ning allutades viimane käitumiskontrollile ja kohustades viimast järgima KarS § 75 lg 1, lg 2 p.p 2 -1, 5, 8 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi, millised tuuakse detailselt välja kohtuotsuse resolutsiooni osas. Tsiviilhagid: Kohus asub seisukohale, et käesolevas kriminaalasjas on tuvastamist leidnud, et G.H , Heikki Rohtla ja Rene Uduste oma kuritegeliku käitumisega on tekitanud käesolevas kriminaalasjas olevatele kannatanutele otsest varalist kahju ning seda kohtueelse –ja kohtuliku uurimise käigus tuvastatud, kannatanute poolt käesoleva kriminaalasja kohtueelses menetluses tsiviilhagides märgitud kahjude ulatuses. Kriminaalmenetluse seadustiku § 37 lg 1 ja § 38 lg 1 p 2 kohaselt võib isik, kellele on kuriteoga tekitatud füüsilist, varalist või moraalset kahju esitada kriminaalmenetluses enne kohtuliku uurimise lõpetamist maakohtus tsiviilhagi tekitatud kahju hüvitamiseks. Kohus märgib ära, et tsiviilhagi lahendamisel tuleb kriminaalmenetluses juhinduda tsiviilmenetluse regulatsioonist, kui see ei ole vastuolus kriminaalmenetluse üldiste põhimõtetega. Tulenevalt VÕS § 1043 lg 1 teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Kohtule on teada, et käesoleva menetluse käigus on kannatanu T L G.H ja Heikki Rohtla vastu esitanud kohtueelse menetluse kestel tsiviilhagi summas 700.- eurot. Kannatanu B OÜ seaduslik esindaja on G.H ja Rene Uduste vastu esitanud tsiviilhagi 1600.euro nõudes ja 450.- euro nõudes. Kohtule on teada, et Rene Udustelt on varasemalt s.o Harju Maakohtu 11.09.2019.a kohtotsusega nr 1-19-5907 juba kannatanu B OÜ kasuks tsiviilhagi summas 450.- eurot välja mõistetud, kohus võtab seda käesoleval hetkel kannatanud nõude rahuldamisel arvesse. Samuti on kohtule esitatud tõendid selle kohta, et G.H on asunud vabatahtlikult hüvitama kannatanutele tekitatud kahju, tasudes 17.02.2010.a mõlema kannatanu pangakontole 50.- eurot, ka märgitut võtab kohus kannatanute nõuete rahuldamisel arvesse. Kohtule on teada, et G.H , Heikki Rohtla ja Rene Uduste on prokuratuuriga kokkulepet sõlmides nõustunud tekitatud kahju ulatuse ja laadiga s.t nende suhtes esitatud tsiviilhagile vastu ei vaielnud ei ole, vaid on nõustunud nende hüvitamistega kannatanutele. Antud faktile tuginedes asub kohus seisukohale, et eelpool loetletud kannatanute poolt esitatud tsiviilhagid tuleb rahuldada TsMS § 440 lg 1 alusel s.o hagi õigeksvõtt. TsMS § 440 lg 1 sätestab, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, siis rahuldab kohus hagi. Süüdistatavatelt G.H-lt , Heikki Rohtlalt ja Rene Udustel tsiviilhagide väljamõistmisel kohus juhindub VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 ning samuti võtab kohus arvesse teadmist, et Rene Udustelt on juba B OÜ esitatud hagi summas 450.- eurot välja mõistetud ning G.H on asunud kannatanutele juba kahju hüvitama ning seetõttu kuuluvad kannatanute poolt esitatud tsiviilhagid rahuldamisele üksnes osas, mida kahju tekitajate poolt hüvitatud ei ole.

Menetluskulud: KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda või määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Märgitust tulenevalt asub kohus seiskohale, et kõikidelt süüdistatavatelt kuuluvad riigi tuludesse väljamõistmisele sundrahad teise astme kuriteo toimepanemise eest summas 876.eurot ning menetluskulud: nimelt G.H-l kohtueelsel – ja kohtulikul uurimisel õigusteenuse osutamisega kaasnenud kaitsjatasu kogusummas 1182,60.- eurot, Rene Udustel kohtueelsel – ja kohtulikul uurimisel õigusteenuse osutamisega kaasnenud kaitsjatasu kogusummas 988,20.- eurot ning Heikki Rohtlal kohtueelsel – ja kohtulikul uurimisel õigusteenuse osutamisega kaasnenud kaitsjatasu kogusummas 1404,72.- eurot. Käesolevas kriminaalasjas DNA ekspertiisiga kaasnenud ekspertiisikulu summas 342.- eurot jäetakse riigi kanda. Samuti peab kohus asjakohaseks võimaldada G.H-l , Heikki Rohtlal ja Rene Udustel tasuda nendelt välja mõistetud menetluskulusid ositi, kohustades tasuma menetluskulud ära võrdsetes osades 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kohus toob igakuiste tasumisele kuuluvate menetluskulude osade suuruse välja kohtotsuse resolutiivosas ning kohtuotsuse maksegraafikus. Asitõendid: Kohus juhib tähelepanu teadmisele, et KrMS § 313 p 11 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuses on kohus kohustatud võtma seisukoha ka kriminaalasjas olevate asitõendite ja muude kriminaalasjas äravõetud või arestitud asjade suhtes võetavad meetmed. KrMS § 126 lg 3 kohaselt menetleja määruses või kohtuotsuses nähakse asitõendi suhtes ette järgmised meetmed: 1) kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis võidakse jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses; 2) muu asitõend, mille kuuluvust ei ole vaidlustatud, tagastatakse omanikule või seaduslikule valdajale; 3) kaubandusliku väärtusega asitõend, mille omanikku või seaduslikku valdajat ei ole tuvastatud, antakse riigi omandisse; 4) väärtusetu asi, piraatkaup ja võltsitud kaup hävitatakse või seaduses sätestatud juhul töötatakse ümber; 5) kuriteo matkimiseks kasutatud objekt tagastatakse omanikule või seaduslikule valdajale; 6) kuriteoga saadud vara, mille tagastamist seaduslik valdaja ei taotle, antakse riigi omandisse või võõrandatakse tsiviilhagi katteks. Kohtule on teada, et menetlusosalised on jõudnud kokkuleppele ka käesolevas kriminaalasjas olevate asitõendite suhtes võetavate meetmete osas. Nii kohus nõustub menetlusosalistega selles, et kohtule kokkulepetes välja toodud meetmed asitõendite, salvestiste ja muude kriminaalmenetluses äravõetud objektide osas on asjakohased ja kuuluvad rahuldamisele taotletud kujul ning, millised kajastatakse käesoleva kohtotsuse resolutsiooni osas. Kohtunik Katre Poljakova /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.