Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Teised määruskaebemenetluse pooled Asja läbivaatamise kuupäev ja viis
1-19-2113 20. veebruar 2020 Eesistuja Saale Laos, liikmed Hannes Kiris ja Velmar Brett Kriminaalasi N.K Kangru (N.K) süüdistuses KarS § 424 lg 2 järgi Tartu Ringkonnakohtu 10. oktoobri 2019. a määrus N.K Kangru kaitsja vandeadvokaadi abi Irina Gromtsev, määruskaebus Prokuratuur, Viru Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Anu Toluk 29. jaanuar 2020, kirjalik menetlus
Viru Maakohtu 20. septemb ri 2019. a otsusega tunnistati N.K süüdi ja teda karistati kokkuleppemenetluses karistusseadustiku § 424 lg 2 järgi. Kohtuotsuse kohaselt on kokkulepe süüdistatavale arusaadav ja selle sõlmimine tema vaba tahe. K. Kangru kaitsja vandeadvokaadi abi Allan Valk toetas kokkulepet.
Maakohtu otsusele esitas apellatsiooni N.K , kes taotles kohtuotsuse tühistamist ja kriminaaltoimiku tagastamist prokuratuurile. Alternatiivselt palus süüdistatav saata kriminaalasja maakohtule uueks arutamiseks üldmenetluse korras. K. Kangru sõnul ei tutvustanud kohus talle kokkuleppemenetluse erisusi, eeskätt seda, millise hetkeni saab ta kokkuleppest loobuda. Süüdistatavale tuli üllatusena, et see polnud pärast maakohtu istungit enam võimalik. Lisaks ei olnud kaebuse koostamise ajal e- toimiku s üsteemis istungiprotokolli . Need eksimused tuleb lugeda menetlusõiguse oluliseks rikkumiseks kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 339 lg 1 p 10 ja lg 2 tähenduses.
Tartu Ringkonnakohtu 10. oktoobri 2019. a määrusega jäeti apellatsioon KrMS § 326 lg 2 p 3 alusel läbi vaatamata. Ringkonnakohus märkis, et apellatsioonis on tuginetud KrMS § 239 lg 2
1-19-2113 p 2 ning § 339 lg 1 p 10 ja lg 2 võimalikule rikkumisele, mis seisneb selles, et kokkuleppe sõlmimine polnud süüdistatava tõeline tahe, puudub istungiprotokoll ja talle ei selgitatud kohtus tema õigusi kokkuleppemenetluses. Ringkonnakohus tuvastas, et maakohus tegi siiski süüdistatavale ettepaneku selgitada kokkuleppe sõlmimise asjaolusid ja veendus, et seda sõlmides väljendas ta tõelist tahet. Lisaks nähtub kokkuleppest, et K. Kangrule selgitati õigusi ja kokkuleppe menetluse tagajärgi, mida süüdistatav kinnitas allkirjaga. Samuti on põhjendamatu apellandi etteheide istungiprotokolli puudumise kohta, sest see koostati ja allkirjastati istungi toimumise päeval ning lisati toimikusse. KrMS § 318 lg 4 esimese lause kohaselt võib kohtumenetluse pool esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni juhul, kui tegemist on kriminaalmenetluse seadustiku 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega. Kuna maakohtu otsusest sellist rikkumist ei nähtu, ei ole süüdistataval KrMS § 326 lg 2 p 3 kohaselt kaebeõigust.
Ringkonnakohtu määruse vaidlustas süüdistatava kaitsja vandeadvokaadi abi Irina Gromtsev, kes taotleb määruse tühistamist ja kriminaalasja saatmist ringkonnakohtule uueks arutamiseks samas kohtukoosseisus. Kaitsja väited on lühidalt järgmised.
Määruskaebusele vastas Viru Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Anu Toluk, kes palub jätta selle rahuldamata. Prokuröri väitel jättis ringkonnakohus õigustatult apellatsiooni läbi vaatamata. Ehkki süüdistatavale ei selgitatud maakohtus kokkuleppemenetluse erisusi, tutvustati neid talle kokkuleppe sõlmimisel. Lisaks ei nõustu prokurör kaitsjaga, et e-toimikus ei olnud istungiprotokolli.
Kolle egium leiab, et ringkonnakohus p oleks tohtinud jätta süüdistatava apellatsiooni KrMS § 326 lg 2 p 3 alusel läbi vaatamata. See viga tingib kohtumääruse tühistamise ja kriminaalasja saatmise ringkonnakohtule uueks arutamiseks alates eelmenetluse staadiumist.
KrMS § 318 lg 3 p 4 sätestab, et apellatsiooni ei saa esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale, välja arvatud sama paragrahvi neljandas lõikes ette nähtud juhtudel. KrMS § 318 lg 4 esimese lause järgi on kohtumenetluse pool el erandlikult kaebeõigus siis, kui tegemist on kriminaalmenetluse seadustiku 9. peatüki 2. jao, s.o kokkuleppemenetluse sätete või KrMS § 339 lg 1 rikkumisega. Riigikohus on korduvalt selgitanud, et sellest, kas ringkonnakohus apellandi seisukohaga nõustub või mitte, ei sõltu apellatsiooniõiguse olemasolu. 2(3)
1-19-2113 Isegi kui süüdistatava või kaitsja väited näiteks kokkuleppemenetluse sätete rikkumise kohta on põhjendamatud, ei tohi ringkonnakohus jätta apellatsiooni KrM S § 326 lg 2 p 3 alusel läbi vaatamata, vaid see saab tingida kaebuse rahuldamata jätmise või erandjuhtudel selle kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata jätmise KrMS § 326 lg 3 alusel. (Vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 29. mai 2019. a määrus nr 1-18-10372/30, p 9 koos viidetega.)
Süüdistatav põhjendas apellatsiooni esitamist eeskätt sellega, e t kohus ei selgitanud talle, kui kaua on tal võimalik kokkuleppest loobuda. Lisaks väitis N.K , et kaebuse koostamise ajal polnud e-toimiku s üsteemis istungiprotokolli. Süüdistatava hinnangul tuleb neid eksimusi käsitada menetlusõiguse olulise rikkumisena vastavalt KrMS § 339 lg 2 ja lg 1 p 10 mõttes. Ringkonnakohtu arvates tugines N.K sisuliselt ka KrMS § 239 lg 2 p-le 2 ehk siis kokkuleppemenetluse normi rikkumisele. See säte välistab kokkuleppemenetluse kohaldamise ilma süüdistatava nõusolekuta. Kohtu kõnesoleva järelduse tingis K. Kangru kaebusest tuletatud väide , justkui ei väljendanud ta kokkuleppe sõlmimisel oma tõelist tahet . Kokkuvõttes nähtub apellatsioonist selge lt ja ringkonnakohus leidis põhimõtteliselt ka ise, et apellandi seisukohad puudutavad selliseid väidetavaid rikkumisi, mis on KrMS § 318 lg 4 esimese lause kohaselt aluseks kaebe õigusele kokkuleppemenetluses.
Seega oleks ringkonnakohus pidanud süüdistataval kaebe õiguse olemasolu jaatama, apellatsiooni läbi vaatama ja võtma sisulise seisukoha, kas väidetavaid eksimusi saab käsitada KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või KrMS § 339 lg 1 rikkumisena. Alternatiivselt saanuks kohus jätta apellatsiooni läbi vaatamata, kui kriminaalasja arutav kohtukoosseis oleks KrMS § 326 lg 3 järgi üksmeelselt tuvastanud apellatsiooni ilmsele põhjendamatusele osutavaid asjaolusid (vt nt viidatud määrus nr 1-18-10372/30, p 9). Kuna ringkonnakohus midagi sellist ei tuvastanud, rikkus ta apellatsiooni läbi vaatamata jättes oluliselt menetlusõigust KrMS § 339 lg 2 mõttes.
3(3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.