Liiklussüüteod

sundraha 405 eurot; kaitsjatasu 108 eurot.

KrMS § 180 lg 3 ning § 313 lg 1 p-de 7 ja 12 alusel määrata, et J.E-l on õigus tasuda temalt välja mõistetud menetluskulu kokku 513 (viissada kolmteist) eurot ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, tasudes igakuiselt vähemalt 42,75 eurot kuni menetluskulu täieliku tasumiseni. Riigituludesse välja mõistetud menetluskulu tuleb tasuda kohtu määratud tähtaja jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 (AS SEB Pank) või EE502200221014193355 (Swedbank AS) või EE401700017002872300 (Luminor Bank AS), märkides ära viitenumbri 99920700003304 ning selgituse “J.E , otsus nr 1-19-10100, menetluskulu“. Menetluskulu on võimalik vabatahtlikult tasuda kohtuotsuses määratud aja jooksul. Kui rahalised kohustused pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebe kord ja tähtaeg Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

Süüdistus J.E süüdistatakse selles, et tema, isikuna, keda on 11.07.2018 Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja otsusega nr 1-18-4919 karistatud mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis, milline karistus ei ole kustunud, juhtis 30.11.2019 kella 12:10 paiku Tartumaal Tartu vallas Aovere-Kallaste-Omedu mnt esimesel kilomeetril mootorsõidukit Citroen Berlingo reg-nr XXX, olles joobeseisundis (alkoholisisaldus tema väljahingatavas õhus oli 0,87 mg/l). Eeltooduga rikkus J.E kuriteo toimepanemise ajal kehtinud liiklusseaduse § 69 lg 1 nõuet, mille kohaselt ei tohi mootorsõiduki juht olla joobeseisundis. Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 järgi loetakse mootorsõidukijuht alkoholijoobes olevaks, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. 2 (4)

Sellega pani J.E toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis korduvalt, s.o KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti süüdistatakse J.E selles, et tema, olles eelnevalt karistatud 11.07.2018 Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja otsusega nr 1-18-4919 KarS § 4231 järgi mootorsõiduki juhtimise eest juhtimisõiguseta isiku poolt, kui see on toime pandud süstemaatiliselt, milline karistus ei ole kustunud, juhtis uuesti, s.o süstemaatiliselt 30.11.2019 kella 12:10 paiku Tartumaal Tartu vallas Aovere-Kallaste-Omedu mnt esimesel kilomeetril mootorsõidukit Citroen Berlingo reg-nr XXX, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust. J.E rikkus kuriteo toime panemise ajal kehtinud liiklusseaduse § 90 lg 1 nõuet, mille kohaselt ei tohi mootorsõidukit juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Sellega pani J.E toime mootorsõiduki juhtimise juhtimisõiguseta isiku poolt, kui see on toime pandud süstemaatiliselt s.o KarS § 423 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kokkuleppe sisu KarS § 423 1 ja § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus J.E-le karistuseks KarS § 63 lg 1 alusel 1 aasta ja 3 kuud vangistust. KarS § 68 alusel arvestada karistuse kandmise aja algust alates J.E kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o 30. novembrist 2019. a. Süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud: KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjale määratud tasu 108 eurot; KrMS § 179 lg 1 p 2 järgi kohtuotsusega kaasnev sundraha 810 eurot. Võttes arvesse J.E varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid (ta ei tööta ja on XXX ulatuses töövõimetu ning ta ei saa vanglas viibimise ajal töövõimetuse toetust), jätta riigi kanda osa sundrahast, s.o 405 eurot. Ülejäänud menetluskulu (sundraha 405 eurot ja kaitsjatasu 108 eurot, s.o kokku 513 eurot) tasumiseks määrata tähtaeg 1 aasta kohtuotsuse jõustumisest alates. Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kriminaalasja kohtulikul arutamisel tegi kohus kindlaks, et kokkulepet sõlmides sai süüdistatav J.E aru kokkuleppe sisust ja nõustus sellega. Kohtuistungil kinnitas süüdistatav, et kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe. Süüdistatav nõustus nii toimepandud teo, selle kvalifikatsiooni kui ka prokuröri poolt taotletud karistusega. Süüdistatav kinnitas, et on teadlik menetluskulu tasumise kohustusest ja nõustus menetluskulu tasumisega. Prokurör ja süüdistatav jäid sõlmitud kokkuleppe juurde ning palusid selle otsuse tegemisel aluseks võtta. Kuna alates 1. jaanuarist 2020. a on süüdimõistmisega kaasneva sundraha suurus suurenenud, palus prokurör arvestada kohtuotsuse tegemisel sundraha suuruseks 876 eurot, kuid jätta lisaks kokkuleppes toodud 405 eurole ka täiendav 66 eurot riigi kanda. Kohtuliku arutamise ja süüdistatava selgituste põhjal teeb kohus järelduse, et süüdistatava poolt kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kõiki kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe järgides KrMS §-de 239245 sätteid. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse J.E

süüdi tunnistada KarS § 423 ja § 424 lg 2 järgi ning mõista talle karistus vastavalt 3 (4)

sõlmitud kokkuleppele. Kohtuotsuse täitmise tagamiseks tuleb J.E suhtes kohaldatud tõkend vahistamine jätta muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni ning seejärel tühistada. Kohtu seisukoht menetluskulu osas J.E menetluskuluks on KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu kokku 108 eurot ning KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis on vastavalt KrMS § 179 lg 1 p-le 2 teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, s.o 876 eurot (alates 1. jaanuarist 2020. a on kuupalga alammäär 584 eurot). KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Alaealise puhul võib menetluskulud tervikuna jätta riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. J.E viibib alates 2019. a novembri lõpust vahi all. Käesoleva kohtuotsuse kohaselt tuleb tal vangistuse kandmist jätkata. Seega on tema sissetuleku teenimise võimalused piiratud. Tegemist on osalise töövõimega isikuga, kuid vangistuse kandmise ajal talle töövõimetustoetust ei maksta. Varasemast on J.E Toopalul suured võlgnevused. Seetõttu on kohus seisukohal, et ilmselt käiks menetluskulu täies ulatuses ja korraga tasumine J.E-le üle jõu. Arvestades J.E varalist seisundit ning tema resotsialiseerumisväljavaateid, nõustub kohus prokuröriga, et on põhjendatud jätta osa menetluskulust riigi kanda ning määrata menetluskulu tasumiseks süüdistatavale pikem tähtaeg. Seejuures nõustub kohus ka sellega, et on põhjendatud jätta see osa sundrahast, mille võrra on sundraha suurus praeguseks suurenenud, riigi kanda. Kokkuleppe sõlmimise ajal oli kuupalga alammäär 540 eurot ja sellest tulenevalt arvestas süüdistatav 810 euro suuruse sundrahaga. Kuigi praeguseks on kuupalga alammäära muudetud ning seega on suurenenud ka süüdimõistmisega kaasneva sundraha suurus, leiab kohus, et süüdistatavalt on põhjendatud välja mõista siiski sundraha selles summas, mis kehtis kokkuleppe sõlmimise ajal. Kohtuasja arutamine ajal, mil sundraha summa on suurenenud, ei tulenenud süüdistatava tegevusest. Seega ei ole ka põhjendatud mõista süüdistatavalt sundraha välja suuremas summas ning endise ja praeguse sundraha summa vahe (66 eurot) tuleb jätta KrMS § 180 lg 3 alusel riigi kanda. KrMS § 180 lg 3 ning § 313 lg 1 p-de 7 ja 12 alusel jätta 471 eurot sundrahast riigi kanda ning anda süüdistatavale võimalus tasuda temalt väljamõistetav menetluskulu kokku 513 eurot ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Marju Persidskaja kohtunik

4 (4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.