Viru Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
17. jaanuar 2020, Rakvere kohtumaja
Kriminaalasja number
1-20-404 (19259000707)
Kohtunik
Heli Väinaste
Kohtuistungi sekretär
Enjar Malm
Prokurör
Elle Karm
Kriminaalasi
Marko Arneki süüdistuses KarS § 121 lg 2 p 1,2,3 järgi kokkuleppemenetluses
Süüdistatav
MARKO ARNEK, isikukood 38603145212, xxxx, haridus xxxx, emakeel xxxx, elukoht xxxx, xxxx, xxxx, kriminaal- ja väärteokorras karistamata, kahtlustatavana kinni peetud 02.10.-03.10.2019, tõkendit ei ole kohaldatud
Kaitsja
v.-adv. Arvo Suuban määratud korras
Juhindudes KrMS § 239, 247, 248 lg 1 p 5, 249, 309, 313, 315, 318, 319 kohus otsustas: Süüdi tunnistada MARKO ARNEK KarS § 121 lg 2 p 1,2,3 järgi ning karistuseks mõista 1 (üks) aasta 4 (neli) kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistus 02.10.-03.10.2019, s.o 2 päeva karistusaja hulka. MARKO ARNEK’il kuulub ärakandmisele 1 (üks) aasta 3 (kolm) kuud 28 päeva vangistust. Mõistetud vangistust ei pöörata KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel tingimisi täitmisele, kui Marko Arnek ei pane 1 (ühe) aasta 6 (kuue) kuu pikkusel katseajal toime uut kuritegu ning täidab talle KarS §s 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustuse.
Määrata Marko Arnek katseajaks Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratava kriminaalhooldaja käitumiskontrolli alla ühes kohustusega järgida KarS §-s 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas – xxxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 5 alusel kohustada Marko Arnekit käitumiskontrolli ajal alluma ettenähtud ravile, s.o järgima Dr M V määratud psühhiaatrilise ravi plaani ning jätkama psühholoogilise nõustamise ja/või teraapiaga V E juures spetsialisti poolt ettenähtud ulatuses. KarS § 78 p 1 alusel hakkab Marko Arnekile määratud katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest, s.o 17.01.2020. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta Marko Arnekilt menetluskuluna väljamõistmisele kuuluvast sundrahast 2/3, s.o 584 eurot riigi kanda. KrMS § 175 lg 1 p 9, 179 lg 1 p 2 alusel välja mõista Marko Arnekilt menetluskuluna sundraha 292 (kakssada üheksakümmend kaks) eurot riigituludesse. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta Marko Arnekilt menetluskuluna väljamõistmisele kuuluvast ekspertiisitasust 2/3, s.o 56 eurot riigi kanda. KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel välja mõista Marko Arnekilt menetluskuluna ekspertiisitasu summas 28 (kakskümmend kaheksa) eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta Marko Arnekilt menetluskuluna väljamõistmisele kuuluvast kaitsjatasust 2/3, s.o 104,80 eurot v.-adv. Arvo Suubani poolt osutatud õigusabi eest riigi kanda. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista Marko Arnekilt menetluskuluna kaitsjatasu summas 52,40 (viiskümmend kaks eurot ja 40 senti) eurot v.-adv. Arvo Suubani poolt osutatud õigusabi eest. KrMS § 180 lg 3 ja KarS § 66 lg 3 alusel võimaldada Marko Arnekil tasuda kriminaalmenetluse kulud kokku summas 372,40 eurot ositi 10 kuu jooksul, tasudes alates kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt 37,24 eurot. Menetluskulude osamaksed tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB Pank EE351010052031000004, Swedbank EE502200221014193355 või Luminor Bank EE401700017002872300. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99920700003087 ning selgitus: „Marko Arnek, 1-20-404, menetluskulude osamakse.“ Kui menetluskulude osamakse ei ole tähtajaks tasutud, pööratakse otsus tasumata osas täitmisele kohtutäituri kaudu täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
1 CD-plaat fotodega kannatanu vigastustest 02.10.2019 ja 1 CD-plaat häirekeskuse kõnesalvestisega 02.10.2019 väljakutse kohta - jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kohtuotsuse jõustumisel kriminaalasja juurde. Kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lõike 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.
Marko Arnek on kohtu alla antud süüdistatuna selles, et tema: - lükkas 02.02.2019 kella 21.00 ja 22.00 vahel xxxx korteris omavahelise tüli käigus xxxx K Õt (praeguse nimega K A) tugevalt vastu rindu, mille tagajärjel lõi kannatanu oma parema puusa vastu tooli seljatuge ära ja tundis füüsilist valu; - väänas 02.10.2019 kella 15.00 ajal xxxx korteris omavahelise tüli ja xxxx K Ailt mobiiltelefoni käest ära võtmise käigus naise vasaku käe väikest sõrme, millega põhjustas kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustuse - vasaku labakäe V sõrme kaugmise lüli liigesesisese kildmurru, mis kestab rohkem kui neli nädalat, kuid vähem kui 4 kuud. Lähisuhtes olevale isikule ühel korral füüsilise valu ja teisel korral vähemalt 4 nädalat kestnud tervisekahjustuse tekitamisega pani Marko Arnek toime KarS § 121 lg 2 p 1,2,3 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
Süüdistatava, süüdistatava kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt on Marko Arnekile mõistetavaks karistuseks KarS § 121 lg 2 p 1,2,3 järgi 1 aasta 4 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg 02.-03.10.2019, s.o 2 päeva karistusaja hulka ja kanda jääb 1 aasta 3 kuud ja 28 päeva vangistust. KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel jätta vangistus tingimisi kohaldamata ja määrata katseajaks 1 aasta 6 kuud. Katseajaks allutada Marko Arnek kriminaalhooldaja käitumiskontrollile ja kohustada teda katseajal järgima KarS § 75 lg 1 toodud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas – xxxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;
5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Katseajal kohustada Marko Arnekit: KarS § 75 lg 2 p 5 alusel alluma ettenähtud ravile, s.o järgima Dr M V määratud psühhiaatrilise ravi plaani ning jätkama psühholoogilise nõustamise ja/või teraapiaga V E juures spetsialisti poolt ettenähtud ulatuses. Süüdistatav Marko Arnek on kokkuleppest aru saanud ja nõustus sellega. Kokkuleppe arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et süüdistatav Marko Arnek on kokkulepet sõlmides väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetlust reguleerivaid sätteid. Marko Arnek tuleb süüdi tunnistada KarS § 121 lg 2 p 1,2,3 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskulud kuuluvad välja mõistmisele riigieelarve tuludesse. KrMS § 180 lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuludeks KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis teise astme kuriteo puhul on 1,5 kuupalga alammäära, s.o 876 eurot, KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel ekspertiisitasu (isiku kohtuarstlik ekspertiis) summas 84 eurot ning KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu kohtueelses menetluses summas 157,20 eurot v.-adv. Arvo Suubani poolt osutatud õigusabi eest. Kokkuleppe kohaselt, KrMS § 180 lg 1 ja 3 alusel, jätta 2/3 menetluskuludest, s.o 744,80 eurot riigi kanda, välja mõistmisele kuuluvad kriminaalmenetluse kulud summas 372,40 eurot, mis võimaldada tasuda ositi 10 kuu jooksul, makstes alates kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt 37,24 eurot. 1 CD-plaat fotodega kannatanu vigastustest 02.10.2019 ja 1 CD-plaat häirekeskuse kõnesalvestisega 02.10.2019 väljakutse kohta tuleb KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kohtuotsuse jõustumisel jätta kriminaalasja juurde. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.