Tartu Maakohus 13. jaanuar 2020.a Tartu, Tartu kohtumaja
Kriminaalasja number
1-20-63 (19278002050)
Kohtunik
Heli Sillaots
Kohtuistungi sekretär
Kädi Leola
Kriminaalasi
Ain Sults süüdistuses karistusseadustiku (KarS) § 424 lg 1 ja KarS § 349 järgi kokkuleppemenetluses
Abiprokurör Kaitsja
Lily Sandel Rein Napa – riigi õigusabi korras kokkuleppe punktis 11 kajastatu kohaselt ei taotle süüdistatav kaitsja Kohtumenetluses KrMS § 45 lg 4 p kohtumenetlusest osavõttu 1 alusel kaitsjata Süüdistatav
isikukood 38110202735 elukoht XXX Eesti Vabariigi kodanik, emakeel eesti keel keskharidus, ei tööta kriminaalkorras karistamata 19.-20.10.2019 kahtlustatavana kinnipeetav, tõkendita
Süüdi tunnistada Ain Sults KarS § 424 lg 1 järgi ja karistuseks mõista 6 (kuus) kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistuses 19.-20.10.2019 viibitud 2 (kaks) päeva karistusaja hulka. Karistusest jääb kanda 5 (viis) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. KarS § 74 lg 1, 3 alusel ei pöörata 5 (viit) kuud 28 (kahtekümmend kaheksat) päeva vangistust Ain Sultsi suhtes täielikult täitmisele, kui Ain Sults ei pane 1 (ühe)-aastase katseaja vältel toime uut kuritegu ning täidab kriminaalhooldusega kaasnevaid alljärgnevaid nõudeid:
saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks;
jätmisel edastatakse kohtuotsus võlgnevuste sissenõudmiseks kohtutäiturile ja võlgnikul tuleb kanda ka täitemenetlusega kaasnevad kulud. Kohtuotsuse jõustumisel edastada süüdimõistetu kohta andmed karistusregistrile. Süüdistatavale edastada kohtuotsus koos makseinfoga. Jõustunud kohtuotsus edastada: süüdimõistetu elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale kriminaalhoolduse teostamiseks, Riigi Tugiteenuste Keskusele rahalisi riiginõudeid käsitlevas osas.
KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel on kohtumenetluse poolel kohtuotsuse peale õigus esitada apellatsioon ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise peale või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise korral KrMS § 339 lõike 1 tähenduses. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või KrMS 15. peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses (KrMS § 189 lg 3). KrMS § 319 lg 2 alusel esitatakse apellatsioon Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest.
KOKKULEPPES KAJASTATUD SÜÜDISTUS JA KOKKULEPPE SISU (KrMS § 249)
Ain Sultsi süüdistatakse selles, et tema 19. oktoobril 2019. a kella 10:58 ajal juhtis Tartu maakonnas Elva vallas Mõisanurme küla juures Tartu-Viljandi-Kilingi-Nõmme maantee 17. kilomeetril mootorsõidukit Mercedes-Benz E320, registreerimismärgiga XXX, olles alkoholijoobes, kui alkoholisisaldus tema väljahingatavas õhus oli vähemalt 0,93 mg/l kohta. Seejuures ületas Ain Sults lubatud sõidukiirust, kui juhtis sõidukit kiirusega 118 km/h teelõigul, kus maksimaalne lubatud kiirus oli 90 km/h. Samuti puudus Ain Sultsil mootorsõiduki juhtimisõigus. Kirjeldatud tegevusega rikkus Ain Sults kuriteo toimepanemise ajal kehtinud liiklusseaduse § 69 lg 1 nõuet, mille kohaselt ei tohi mootorsõiduki juht olla joobeseisundis. Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 järgi loetakse mootorsõidukijuht alkoholijoobes olevaks, kui juhi väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Samuti LS § 90 lg 1 p 1 nõuet, mille kohaselt ei tohi mootorsõidukit juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust ning LS § 15 lg 1 p-st 1 tulenevat nõuet, mille kohaselt on asulavälisel teel suurim lubatud sõidukiirus 90 km/h. Seega pani Ain Sults toime KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis. Samuti süüdistatakse Ain Sultsi selles, et tema omamata mootorsõiduki juhtimisõigust, esitas
kinni peetud, liikluspolitseinik K. K.ele T. P.u nimele väljastatud juhiloa ehk KarS § 350 mõttes tähtsa isikliku dokumendi, eesmärgiga omandada õigus juhtida mootorsõidukit ning pääseda seeläbi vastutusest juhtimisõiguseta mootorsõiduki juhtimise eest. Seega pani Ain Sults toime KarS § 349 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o teise isiku nimele välja antud tähtsa isikliku dokumendi kasutamise eesmärgiga omandada õigusi ja vabaneda kohustustest. Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: kahju ei ole põhjustatud. Karistuse liik ja määr: KarS § 424 lg-s 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust. Tulenevalt KarS § 68 lg-st 1 arvata mõistetava karistusaja hulka Ain Sultsi poolt eelvangistuses viibitud 2 päeva (s.o 19.10.2019 – 20.10.2019) vangistust ning ärakandmisele kuuluvaks karistuseks määrata 5 (viis) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. KarS § 74 lg 1 alusel määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui Ain Sults ei pane 1 (ühe) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ning täidab talle katseajaks kooskõlas käesoleva seadustiku §-ga 75 pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. KarS § 75 lg 1 kohaselt on käitumiskontrolli ajal süüdlane kohustatud järgima järgmisi kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 8 alusel, arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdlase isikut, määrata et süüdistatav on käitumiskontrolli ajal kohustatud osalema kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis, mille eesmärgiks on süüdistuses nimetatud või nendega sama liiki süütegude edasine ärahoidmine. KarS §-s 349 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks rahalist karistust 70 (seitsekümmend) päevamäära. KarS § 44 lg 2 kohaselt on miinimumpäevamäära suurus 10 eurot, millest tulenevalt on rahalise karistuse suurus 700 eurot. KarS § 64 lg 2 kohaselt viiakse rahaline karistus täide iseseisvalt. KarS § 66 lg-te 1, 3 alusel määrata, et rahaline karistus tuleb tasuda ositi 1 (ühe) aasta jooksul. Kriminaalmenetluse kulud: KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsja Rein Napale kohtueelses menetluses määratud tasu summas 129,60 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis teise astme kuriteo puhul on 1,5 kuupalga alammäära ehk 876 eurot. KrMS § 180 lg 1 alusel mõista Ain Sultsilt välja menetluskulu summas 1005,60 eurot. Arvestades Ain Sultsi
resotsialiseerumisväljavaateid, sh sissetuleku puudumist, rahalise karistuse täitmise kohustust, määrata KrMS § 180 lg 3 alusel, et menetluskulud tuleb tasuda ositi 1 (ühe) aasta jooksul. Konfiskeerimisele kuuluv vara: puudub. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid kuriteo kvalifikatsiooniga, kriminaalmenetluse kulude hüvitamisega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Ain Sults ei soovi kaitsja osalemist kohtuistungil.
Kohtunik Heli Sillaots
/allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.