Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod

SWEDBANK

pangas või arveldusarvele nr EE401700017002872300 LUMINOR BANK pangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99918700062182. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Määrus edastada süüdimõistetule, kaitsjale, prokurörile ning Viru Vanglale.

Edasikaebamise kord Kohtumäärusele võib esitada määruskaebuse Vi ru Maakohtu Narva kohtumajale 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud Viru Vangla esitas 06.12.2019 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava J.P tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks. J.P tunnistati süüdi Viru Maakohtu 22.11.2018 otsusega KarS §121 lg 2 p 2, 3, § 323 lg 1 järgi ja karistati vangistusega 11 kuud 29 päeva. KarS § 74 lg 2 alusel määrati, et mõistetud karistusest kuulub koheselt ärakandmisele 1 kuu vangistust. KarS § 74 lg 1, 3 alusel jäeti ülejäänud vangistus, 10 kuud 29 päeva , tingimisi täitmisele pööramata katseajaga 1 aasta 6 kuud. Katseaja jooksul pidi J.P järgima KarS § 75 lg 1 p 1 – 6 sätestatud kontrollnõudeid ja §75 lg 2 p 2 sätestatud lisakohustust. Kohtuotsus jõustus 08.12.2018. Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Jõhvi esindus esitas 08.05.2019 Viru Maakohtule erakorralise ettekande, milles taotles J.P-le mõistetud karistuse kandmata osa täitmisele pöö ramist, kuna J.P rikku s kohustusi: ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; mitte tarvitada alkoholi. Viru Maakohtu 21.05.2019 määrusega rahuldati Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna taotlus ning J.P-le Viru Maakohtu 22.11.2018 kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa - 10 kuud 29 päeva vangistust , pöörati täitmisele.

1-18-9320 Karistuse kandmise alguseks loeti 27.06.2019. Karistuse lõpp on 26.05.2020, tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimalus avanes 11.12.2019. Viru Vangla märgib kohtule esitatud iseloomustuses, et kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud viis korda (neist neli on arhiveeritud), vangistuses viibib teist korda. Isikul on ka üks pooleliolev kriminaalasi. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust, ei toeta vangla J.P tingimisi enne tähtaega vabastamist. Prokuratuur nõustu s vangla argumentidega ega toeta samuti J.P ennetähtaegset vabastamist. Kohtuistungil ütles J.P , et ta on muutunud , nüüdseks on ta valmis alkoholi tarvitamisest loobuma ja vajadusel ravile asuma. Kasutas füüsilist vägivalda oma abikaasa Kristina J.P suhtes. Tänaseks on nad otsustanud lahutada ning vabanemisel asub J.P eraldi elama. Vabanedes asuks koheselt tööle. Vajadusel saavad ka lapsed teda aidata. Kaitsja toetas J.P ennetähtaegset vabanemist. Jõhvi pastor Artur Põld andis lubaduse otsida J.P -le elukoht. Kaitsja hinnangul ei ole põhjust arvata, et ta võiks vabanedes ilma tööta jääda. Vangistuses on ta käitunud eeskujulikult ning teinud ka tööd. Tema peamiseks probleemiks on kogu aeg olnud alkohol. Ta on nõus minema ravile. 09.01.2020 esitas kaitsja kohtule täiendava tõendi, mille kohaselt on Järve Ühiselamu OÜ andnud nõusoleku, et vabanedes võib J.P asuda elama aadressile XXX.

Maakohtu seisukoht T utvunud toimiku materjalidega ning kuulanud ära süüdimõistetu ja kaitsja seisukohad, leiab kohus, et J.P võib vabastada vangistusest tingimisi enne tähtaega. KarS § 76 lg 1 p 2 kohaselt võib kohus teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. J.P puhul on vastav tingimus täidetud. KarS § 76 lg 4 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. KarS § 76 lg 4 järgi on hinnatavateks asjaoludeks ka uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes osalemine või nõusolek osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal. KarS § 76 lg-s 4 kirjeldatud asjaolusid peab vaagima kogumis. Esmalt peab kohus vajalikuks märkida, et vangla esitas J.P suhtes koostatud iseloomustuses viiteid tema varasematele, ent kustunud/arhiveeritud karistustele. J.P iseloomustatakse vähemalt osaliselt just selliste arhiveeritud karistusandmete kaudu. Hetkel on J.P -l üks kehtiv kriminaalkaristus. Toetudes Riigikohtu korduvalt väljendatud seisukohale märgib kohus, et kustunud karistust puudutavate andmete arvesse võtmine ei ole KarRS § 5 lg 1 mõttes lubatav. Samuti on iseloomustuses viidatud pooleliolevale kriminaalmenetlusele, kuid ka seda ei saa kohus arvestada enne kui ei ole jõustunud süüdimõistvat kohtuotsust. J.P iseloomustuses on paljugi positiivseid aspekte. Vanglas J.P töötab . See aitab säilitada tööharjumust ning on vabanemisel abiks ühiskonda sotsialiseerumisel. Ka aitab saadav töötasu hüvitada olemasolevaid nõudeid. Positiivsena tuleb välja tuua s edagi, et J.P on vangistuses käitunud korrektselt ning tal puuduvad distsiplinaarkaristused. Vabanemisel on talle tagatud töö- ja elukoht . OÜ J andis

1-18-9320 nõusoleku, mille kohaselt võib J.P vabanedes asuda elama aadressile XXX. Isikul on pikaajaline töökogemus: tal on keskeriharidus laevaremondilukksepa erialal ning on erialast tööd teinud 15 aastat. A OÜ juhatuse liige A O kinnitas vanglaametnikule telefoni teel, et J.P- le tagatakse ennetähtaegsel vabanemisel töökoht üldehitajana. Kinnipeetavale kindlustatakse töölepinguga täiskoormusega töö, tükitöö 9 eurot tunnis (bruto). Kaalukas on ka argument, et J.P ei jätka menetluse esemeks olevate vägivallategude ohvriga kooselu. Tegemist on asjaoludega, mis annavad olulise panuse J.P ennetähtaegseks vabastamiseks. Kaitsja märkis kohtuistungil asjakohaselt, et J.P riskikäitumine on peamiselt tingitud alkoholi tarvitamisest. J.P-le etteheidetavad teod olid sooritatud alkoholi joobes. Alkoholi tarvitamise keelu rikkumine oli ka peamiseks ajendiks, miks kohus pööras vangistuse täitmisele. Kohtuistungil avaldas J.P , et tunnistab vastava probleemi olemasolu ning on vabanemisel valmis minema sõltuvusravile. J.P senist elukäiku ja tegevusmustreid arvestades on kohus seisukohal, et alkoholi tarvitamisest hoidumine on olulisim meede, mis aitaks tal tulevikus vältida uute kuritegude sooritamist. Sel põhjusel peab kohus oluliseks isiku valmisolekut minna vabatahtlikult ravile ning tegeleda probleemide algpõhjustega. Arvestades KarS § 76 lg-s 4 toodud aluseid ning eeltoodud asjaolusid kogumis, leiab kohus, et J.P võib vabastada vangistusest tingimisi ennetähtaegselt, kohaldades käitumiskontrolli. Käitumiskontroll seisneb KarS § 75 lg 1 p -des 1-6 ja § 75 lg 2 p-des 2, 4 ja 5 toodud kohustustes. KarS § 76 lg- st 5 tulenevalt on katseaja pikkus kuus kuud alates kohtumääruse jõustumisest. Kohtu hinnangul aitab käitu miskontroll tagada, et J.P suudaks enda käitumist kontrollida, igapäevaelus toime tulla ning seaduskuulekalt elada. Kuna tal on varasemalt olnud probleeme alkoholi kuritarvitamisega, on põhjendatud rakendada kohustust mitte tarvitada alkoholi ning tema enda nõusolekul rakendada kohustust minna sõltuvusravile. Viimase kinnituseks peab J.P esitama vabanemisest kahe kuu jooksul kriminaalhooldusametnikule tõendi. Lisaks peab ta kahe nädala jooksul pärast vanglast vabanemist asum a tööle või võtma enn ast Eesti Töötukassas töötuna arvele. Kohtu hinnangul aitab kriminaalhooldusel olles pakutav riigipoolne tugi J.P -l hoiduda uute kuritegude toimepanemisest. Kohus leiab, et taasühiskonnastamise eesmärgist lähtuvalt on loetletud tingimustel J.P vangistusest tingimisi vabastamise efektiivsus suurem kui karistuse lõpuni kandmisel vanglas. Kohtuistungil osales J.P kaitsja Robert Sprengk. Kaitsja esitas kohtule taotluse õigusabi kulude kindlaksmääramiseks ja hüvitamiseks summas 149,76 eurot. Kohus rahuldas kaitsja taotluse. Kõnealune menetluskulu kuulub J.P -lt välja mõistmisele ning kohus annab võimaluse tasuda menetluskulu kuue kuu jooksul alates määruse jõustumisele järgnevast kuust. Määrus on tehtud eeltoodu alusel ja juhindudes KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383, 384.

(allkirjastatud digitaalselt) Astrid Asi kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.