Õigusemõistmisevastased süüteod › Karistuse täitmise vastased süüteod

ettekanne esitati kohtule 14.11.2018 kuna isik rikkus korduvalt lisakohustust mitte tarvitada alkoholi ning ei läbinud tähtajaks alkoholivastast võõrutusravi. 29.11.2018 esitas kriminaalhooldusametnik kohtule täiendava taotluse 14.11.2018 koostatud erakorralise ettekande juurde ettepanekuga vabastada A.A karistuse kandmisest seoses halvenenud terviseseisundiga. Viru Maakohtu 15.01.2019 määrusega määrati isiku terviseseisundi hindamiseks kohtuarstlik ekspertiis. 20.02.2019 ekspertiisiakti kohaselt võimaldab isiku kehaline tervise seisund teha lihtsamat laadi tööd ning täita KarS § 75 lg 1 pdes 1, 3-6 sätestatud kontrollnõudeid, kuid raske tegutsemispiirang liikumise valdkonnas ei võimalda täita KarS § 75 lg 1 p-s 2 sätestatud kontrollnõuet. Kolmas erakorraline ettekanne esitati 29.05.2019 kuna A.A rikkus korduvalt registreerimiskohustust ning ei läbinud tähtajaks alkoholivastast võõrutusravi. Viru Maakohtu 14.08.2019 määrusega jäeti kriminaalhooldusametniku taotlust pöörata karistus täitmisele rahuldamata ning kohus pikendas A.A alkoholivastasele võõrutusravile allumise tähtaega kuni 25.11.2019. A.A ei ole läbinud alkoholivastast võõrutusravi – esmane tähtaeg oli 31.12.2018, seejärel pikendati tähtaega kuni 30.04.2019 ning siis pikendati ravile pöördumise tähtaega kuni 25.11.2019. Kriminaalhooldusalune ei ole motiveeritud alkoholivastast ravi läbima ning on korduvalt käitumiskontrolli ajal tarvitanud alkoholi. Lähtudes eeltoodust teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku pöörata kriminaalhooldusalusele A.A-le mõistetud reaalne vangistus täitmisele sooritamata üldkasuliku töö tundide ulatuses. Kriminaalhooldusametnik lähtub ettepanekut tehes asjaolust, et kriminaalhooldusalune on rikkunud kohustust mitte tarvitada alkoholi ning ei ole allunud tähtaegselt alkoholivastasele ravile. A.A-le on antud korduvalt uus võimalus alluda alkoholivastasele ravile, kui ta ei ole neid võimalusi kasutanud ning on oma käitumisega näidanud, et ta ei ole motiveeritud kandma temale mõistetud karistust vabaduses. Kohtuistung 07.01.2020 kohtuistungil jäi kriminaalhooldusametnik erakorralises ettekandes nimetatud ettepaneku juurde ning taotles A.A karistuse täitmisele pööramist. Ta teatas kohtule, et käesolevaks ajaks on A.A üldkasulikku tööd teinud 272 tundi, tegemata on 146 tundi. Detsembris oli A.A kaks nädalat töövõimetu, lähiajal läheb uuesti arsti juurde. A.A tunnistas alkoholi tarvitamist 16.11.2019. ja kahetses seda, väitis, et peale seda pole ta alkoholi tarvitanud ja kavatseb ka edaspidi mitte tarvitada. Ta soovib karistust kanda vabaduses, ei taha haigena vanglasse minna. Kurdab, et tervis on vilets aga üldkasuliku töö tegemist see ei sega. Tööandja on mõistev ja annab talle jõukohaseid ülesandeid. Ta väidab, et pole keeldunud alkoholismi ravist, et on registreerinud ennast vaimse tervise õe vastuvõtule 07.02.2020. Kohtumääruse põhjendused KarS § 69 lg 6 sätestab, et kui süüdlane hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib karistust täideviiv ametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata süüdlasele täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada töö tegemise tähtaega, arvestades käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud üldkasuliku töö üldist tähtaega, või pöörata süüdlasele mõistetud aresti või vangistuse täitmisele. Erakorralise ettekande ja erakorralise ettekande juurde lisatud indikaatorvahendi kasutamise protokolli ning vaimse tervise õe edastatud informatsiooniga on leidnud tõendamist, et Valentin

A.A rikkus 16.11.2019 KarS § 75 lg 2 p-s 2 sätestatud kohustust mitte tarvitada alkoholi ning KarS § 75 lg 2 p-s 5 sätestatud kohustust läbida hiljemalt 25.11.2019 alkoholivastane võõrutusravi. Kriminaalhoolduse senine kulg näitab, et karistuse kandmine vabaduses ei ole käesolevaks ajaks oma eesmärki täitnud. Samas leiab kohus, et kriminaalhooldus pole oma võimalusi ammendanud ja seda tuleb jätkata. Kohtul on kahtlus, et alkoholismivastase ravi alustamine on viibinud osaliselt suhtlemisprobleemide tõttu. Lootust annab asjaolu, et A.A on ennast uuesti registreerinud ravi alustamiseks. Positiivsena tuleb märkida asjaolu, et A.A on vaatamata tervisehäiretele teinud üldkasulikku tööd. Kriminaalhooldusametniku hinnangul on tõenäoline, et kui ei ilmne uusi terviseproobleeme, on A.A võimeline üldkasuliku töö tähtaegselt ära tegema. Ka A.A ise avaldas tahet ja valmisolekut kanda karistus üldkasulikku tööd tehes. Eeelnevat arvestades jätab kohus erakorralises ettekandes esitatud taotluse rahuldamata. Maakohus juhindus KarS § 69 lg 6, § 79 lg 1 ning KrMS § 428, § 432, § 383, § 384 ja § 387 sätteist. Kohtunik

/digitaalselt allkirjastatud/

Tiit Kullerkupp

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.