Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod

Viru Maakohus

Kriminaalasja number

1-17-8124

Määruse tegemise aeg ja koht

07. jaanuar 2020, Rakvere kohtumajas

Kohtunik

Anu Ammer

Kriminaalasi

.../ Aleksandr Tsjupa süüdistuses KarS § 121 lg 2 p 1 järgi /...

Menetlustoiming

Aleksandr Tsjupa taotluse läbi vaatamine asenduskaristuse kohaldamiseks ALEKSANDR TSJUPA, isikukood 38106072214; elukoht: xxxx; email: xxxx KrMS § 417

Süüdimõistetu Kohaldatud õigusnormid

RESOLUTSIOON

Jätta Aleksandr Tsjupa taotlus asenduskaristuse kohaldamiseks läbi vaatamata. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 15 päeva jooksul arvates päevast, mil süüdimõistetu sai kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Aleksandr Tsjupa on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 03.07.2018 ja Tartu Ringkonnakohtu 14.11.2018 otsusega KarS § 121 lg 2 p 1 järgi ja karistuseks mõistis kohus talle rahalise karistuse 300 päevamäära summas 3000 eurot, mis tuli muust osast liitkaristusest viia täide iseseisvalt. KarS § 66 lg 1 alusel määras kohus, et rahalise karistuse võib Aleksandr Tsjupa tasuda ositi igakuiste maksetena summas 250 eurot ühe aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kohtuotsus jõustus 15.12.2018. 12.12.2019 esitas Aleksandr Tsjupa Viru Maakohtule dokumendi pealkirjaga „Teistmisavaldus“, mille sisu on järgmine: süüdimõistetu selgitab, et tal ei ole olnud võimalik oma rahalist karistust tähtaegselt tasuda, kuna tal on 3 alaealist last, abikaasa on lapsepuhkusel, tema enda sissetulek on 900 eurot ja ta maksab igakuiselt ka muid võlgnevusi.

Eeltoodut arvesse võttes palub Aleksandr Tsjupa asendada tema rahaline karistus üldkasuliku tööga, kuna tal ei ole võimalik rahalist karistust täita. Kohtu põhjendused Esmalt märgib kohus, et teistmisavaldust saavad esitada KrMS § 367 lg 1 nimetatud isikud üksnes advokaadi vahendusel. Teiseks märgib kohus, et teistmise alused on sätestatud KrMS §-s 366. Käesoleval juhul ei esine Aleksandr Tsjupa poolt kohtule 12.12.2019 esitatud dokumendis ühtegi teistmise alusele viitavat asjaolu. Kohus lähtub taotluse tegelikust sisust ning käsitleb esitatud dokumenti asenduskaristuse kohaldamise taotlusena. KrMS § 417 lg 3 kohaselt kui süüdimõistetu ei ole tasunud rahalist või varalist karistust määratud tähtpäevaks või osastatud rahalise karistuse tähtaegu ei ole järgitud ja rahalise või varalise karistuse tasumise tähtaega ei ole KrMS §-s 424 sätestatud korras pikendatud ega ajatatud ning süüdimõistetul ei ole vara, millele sissenõuet pöörata, teatab kohtutäitur hiljemalt kolme aasta möödumisel rahalise või varalise karistuse kohtutäituri menetlusse võtmisest, kuid hiljemalt seitsme aasta möödumisel kohtuotsuse jõustumisest maakohtule täitmise võimatusest. Eeltoodust ja KrMS §-st 417 tulenevalt selgitab kohus, et kohus ei saa asendada jõustunud kohtuotsusega mõistetud rahalist karistust süüdimõistetu enda taotluse alusel. Kuna rahalise karistuse sissenõudjaks on Eesti Vabariik (Riigi Tugiteenuste Keskuse ehk RTK kaudu), siis RTK suunab tähtajaks tasumata nõude kõigepealt täitmiseks kohtutäiturile. Kui kohtutäitur on RTK-d teavitanud rahalise karistuse täitmise võimatusest, siis esitab RTK kohtule asenduskaristuse kohaldamise taotluse. Seega kuulub asenduskaristuse kohaldamise taotlemine Riigi Tugiteenuste Keskuse pädevusse ning rahalise karistuse asendamine vangistusega või üldkasuliku tööga tuleb kõne alla üksnes siis, kui kõik muud võimalused rahalise karistuse summa sissenõudmiseks, sealhulgas selle pööramine kohtutäituri poolt süüdimõistetu varale, on juba ammendunud. Kuna süüdimõistetu ise ei saa esitada kohtule taotlust rahalise karistuse asendamiseks ja seda saab teha vaid sissenõudja (antud juhul Eesti Vabariik Riigi Tugiteenuste Keskuse kaudu), siis tuleb Aleksandr Tsjupa taotlus jätta läbi vaatamata.