Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod

1-19-9891 Menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB pangas, arveldusarvele nr EE502200221014193355 SWEDBANK pangas, arveldusarvele nr EE401700017002872300 LUMINOR BANK pangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99920700000789 ning selgitus „süüdistatava nimi ja perekonnanimi – Artjom Lunevski, kriminaalasja number - 1-19-9891, selgitus - kriminaalmenetluse kulud“. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord Otsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul seoses kriminaalmenetluse seadustiku 9. peatüki 2. jao või § 339 lõike 1 sätete rikkumisega ning süüdistatav ja kaitsja ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Asja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas Artjom Lunevskile on esitatud süüdistus selles, et tema olles isikuks, keda on Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja 25.04.2017 otsusega kriminaalasjas nr 1-17-3925 KarS § 199 lg 2 p 5, 7, 9 järgi kriminaalkorras karistatud, 15.01.2019 kell 22.05, kasutades sõiduauto ukseluku avamiseks sõiduauto võtmeid, sisenes juhiukse kaudu XXX asuva elumaja ette pargitud ASile E P kuuluvasse ja viimase poolt O D tööülesannete täitmiseks kasutada antud sõiduautosse Peugeot Partner, riikliku reg.märgiga XXX, ning, käivitades autovõtmetega mootori, sõitis sõiduautoga parkimiskohalt ära, tehes seda ilma O. D nõusolekuta ning viimase teadmata. Artjom Lunevski sõitis kõnealuse sõiduautoga XXX asuva elumaja juurest XXX teel asuva Pakri pankrannikuni, kus ta 16.01.2019 kell 01.07 tegi avarii, sõites autoga vastu puud. Sel moel pani Artjom Lunevski toime võõra vallasasja omavolilise ajutise kasutamise isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse, s.o KarS § 215 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Artjom Lunevskit süüdistatakse selles, et ta 13.06.2019 kella 21.46 ja 00.00 vahelisel ajal XXX piirkonnas, tegutsedes võõra vallasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, lõi V K kahel korral rusikaga pea piirkonda ning võttis talt seejärel ära mobiiltelefoni Samsung J3 maksumusega 75 eurot, samuti mobiiltelefoni ümbrise ühes V K nimele välja antud elamisloakaardiga. Seejärel võttis Artjom Lunevski vägivalla ähvardusel V K ära esigareti, mille maksumus on 20 eurot, aku, visates ülejäänud osa e-sigaretist tänavale. Röövimisega tekitas Artjom Lunevski kannatanule V K füüsilist valu ja kehavigastusi (verevalumid ja marrastused pea nahal, marrastused nina peal), aga ka varalist kahju kogusummas 134 eurot (kõnealuses summas sisaldub SIM-kaardi taastamise kulu summas 4 eurot ja elamisloakaardi taastamise kulu summas 35 eurot). Seega oma tahtliku tegevusega pani Artjom Lunevski toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud vägivallaga, s.o KarS § 200 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Artjom Lunevskile on esitatud süüdistus selles, et tema olles isikuks, keda on Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja 29.09.2016 otsusega kriminaalasjas nr 1-16-7871 mh KarS § 121 lg 2 p 3

1-19-9891 järgi kriminaalkorras karistatud, 25.10.2019 kella 22.30 paiku XXX asuvas korteris, olles alkoholijoobes, olmetüli käigus lohistas oma elukaaslast D B juukseid pidi mööda tuba, samuti surus kannatanut küünarnukiga kõri piirkonda ning lõi D B jalaga vastu jalga ning jalaga kõhtu. Samuti Artjom Lunevski tõukas D B , mille tagajärjel kukkus too peaga vastu seina. Kirjeldatud tegevusega tekitas Artjom Lunevski oma elukaaslasele D B füüsilist valu ja kehavigastusi – hematoomid keha erinevates piirkondades, kriimustused lauba ja kaela piirkonnas. Sel moel pani Artjom Lunevski toime teisele inimesele füüsilist valu tekitanud kehalise väärkohtlemise lähisuhtes, korduvalt, s.o KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kooskõlas Artjom Lunevski, tema kaitsja Oleg Gorškaljovi ja Viru Ringkonnaprokuratuuri Narva osakonna abiprokurör Ragnar Plistkini vahel 11.12.2019 sõlmitud kokkuleppega nõuab prokurör kohtus Artjom Lunevskile karistuseks KarS § 121 lg 2 p 2,3 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest 6 (kuus) kuud vangistust, KarS § 215 lg 2 p 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest 4 (neli) kuud vangistust, KarS § 200 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest 2 (kaks) aastat vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel mõista Artjom Lunevskile liitkaristuseks mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamise teel 2 (kaks) aastat ja 3 (kolm) kuud vangistust. KarS § 76 lg 7 ja § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja 25.04.2017 kohtuotsusega nr 1-17-3925 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 9 kuud ja 22 päeva vangistust, võrra ning mõista Artjom Lunevskile ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks 3 (kolm) aastat ja 22 (kakskümmend kaks) päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvestada Artjom Lunevski karistuse kandmise alguseks Artjom Lunevski kahtlustatavana kinnipidamise aeg, s.o 26.10.2019. Tsiviilhagid: TsMS § 440 lg 1 alusel mõistetakse Artjom Lunevskilt välja kannatanu AS E P kasuks 2222 eurot ja 46 senti. Nimetatud summa tuleb kanda AS E P (registrikood XXX) arvelduskontole XXX SEB pangas. TsMS § 440 lg 1 alusel mõistetakse Artjom Lunevskilt välja kannatanu V K (ik XXX) kasuks 59 eurot. Nimetatud summa tuleb kanda V K arvelduskontole XXX Swedbankis. Kriminaalmenetluse kulud: mõista Artjom Lunevskilt Eesti Vabariigi kasuks välja 1350 eurot sundraha ja v.adv. Oleg Gorškaljovi poolt eeluurimisel osutatud õigusabi kulud summas 1037,40 eurot. KrMS § 180 lg 1, 3 alusel kohustub Artjom Lunevski hüvitama temalt väljamõistetud riigi nõude menetluskulude näol kogusummas 2387,40 eurot alates kohtuotsuse jõustumisest 1 aasta jooksul maakohtu otsuses näidatud arvelduskontole. Kohtuistungil süüdistatav Artjom Lunevski avaldas, et saab sõlmitud kokkuleppest ning parandustest aru, nõustub sellega, andis vabatahtlikult nõusoleku kokkuleppemenetluse kohaldamiseks, kokkuleppe sõlmimisel avaldas oma tõelist tahet. Süüdistatav nõustus ka tsiviilhagide rahuldamisega, kriminaalmenetluse kulude ja asitõendite suhtes võetavate meetmetega selliselt nagu on kokkuleppes kokku lepitud. Prokurör ja kaitsja toetasid sõlmitud kokkulepet ning parandusi. Asja kohtuliku uurimise käigus jõudis kohus arvamusele, et kokkuleppemenetluse kohaldamisel kokkuleppe sõlmimine oli süüdistatava tõelise tahte avaldus, kõikidest kokkuleppemenetluse normidest on kinni peetud. Kohus leiab ka, et tõendatud on süüdistatava poolt talle inkrimineeritavate kuritegude toimepanemine ning toimepandud kuriteod on õigesti kvalifitseeritud. Kohus nõustub kokkulepitud karistusega, kuna see vastab karistuse mõistmise põhimõtetele, tsiviilhagide rahuldamisega, asitõendite suhtes võetavate meetmetega ning kriminaalmenetluse kulude hüvitamisega kokkuleppes ära toodud viisil.

1-19-9891

Menetluskulud kuuluvad KrMS § 180 lg 1 kohaselt tasumisele süüdistatava poolt. KrMS § 179 lg 1 p 1 alusel alates 01.01.2020 on esimese astme kuriteo sundraha suuruseks 1460 eurot. Kohus jätab sundraha vahe summas 110 eurot (1460 – 1350) ning õigusabi kulud summas 97,20 eurot riigi kanda. KrMS § 180 lg 3 alusel annab kohus süüdistatavale õiguse tasuda väljamõistetud menetluskulud ositi ühe aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest selliselt nagu on kokkuleppes kokku lepitud. Kohus teeb kohtuotsuse tuvastatud asjaolude, tõendite ja karistuse määramise motiivide alusel ning juhindudes KrMS § 248-249.

/allkirjastatud digitaalselt/ Galina Jasnjuk Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.