Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod

lg 1 mõttes. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

PÕHIOSA

Süüdistus Kokkuleppe järgi süüdistatakse M.B-d kahes kehalises väärkohtlemises. Tartu Maakohtu 22. mai 2018 otsusega KarS § 121 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi süüdi mõistetud M.B pani uued kehalised väärkohtlemised toime nii: -

-

Seega pani M.B toime teise inimese tervise kahjustamise, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemise lähisuhtes ja korduvalt, s.o KarS § 121 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kokkuleppe sisu Süüdistatava M.B , tema kaitsja vandeadvokaadi Karl Saavo ja abiprokuröri Mariken Arro vahel sõlmitud kokkuleppe järgi on M.B-le mõistetavaks karistuseks KarS § 121 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi 1 aasta 2 kuud vangistust. KarS § 73 lg 4 ja § 65 lg 2 alusel suurendatakse M.B-le käesoleva kuriteo eest mõistetavat karistust Tartu Maakohtu 22. mai 2018 otsusega kriminaalasjas nr 1-18-4313 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 5 kuu 27 päeva pikkuse vangistuse võrra ja mõistetakse M.B-le liitkaristuseks 1 aasta 7 kuud 27 päeva vangistust. KarS § 73 lg 4 ja § 69 lg 1 alusel asendatakse M.B-le mõistetav 1 aasta 7 kuu 27 päeva pikkune vangistus üldkasuliku tööga, mis ümberarvestatuna teeb 597 (viissada üheksakümmend seitse) tundi üldkasulikku tööd, mis KarS § 69 lg 3 alusel tuleb ära teha 2 aasta jooksul kohtuotsuse jõustumisest. KarS § 69 lg 4 alusel peab M.B üldkasuliku töö tegemise ajal järgima KarS § 75 lg 1 p-des 1–6 sätestatud kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt KarS §-s 75 sätestatule. KarS § 75 lg 2 p 1 alusel tuleb M.B-le määrata kohustus heastada K.P. kuriteoga tekitatud kahju 450 eurot hiljemalt 30. märtsiks 2020, kandes nimetatud summa K.P. arvelduskontole nr XXX (SEB Pank) kas ühekorraga või ositi. KarS § 75 lg 2 p 2 alusel tuleb M.B-l keelata üldkasuliku töö tegemise ajal alkoholi tarvitamine. KarS § 75 lg 2 p 8 alusel tuleb M.B-d kohustada üldkasuliku töö tegemise ajal osalema sotsiaalprogrammis kriminaalhooldusametniku äranägemisel. KarS § 75 lg 4 alusel tuleb M.B-d kohustada registreerima ennast hiljemalt 1 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest riikliku alkoholiravi programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames alkoholitarvitamise häire

diagnoosimiseks „Esmase hindamise“ teenusele Tartu Ülikooli Kliinikumi psühhiaatriakliinikus (aadress: Raja 31, Tartu; registratuuri tel: 731 9100) ja läbima hindamise meditsiiniasutusest saadud ajal. Kohtu seisukoht Süüdistatav kinnitas kohtuistungil, et ta on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Prokurör jäi kohtuistungil kokkuleppe juurde. Süüdistatava tegu on õigesti kvalifitseeritud, mistõttu tuleb M.B KarS § 121 lg 2 pde 2 ning 3 järgi süüdi mõista. Kuivõrd kokku lepitud karistus vastab süüdistatava süüle, tuleb talle mõista kokkuleppekohane karistus. VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 2 alusel tuleb M.B-lt välja mõista 450 eurot K.P. kasuks. Kokkuleppes on märgitud, et CD-plaat kõnesalvestustega tuleb jätta kriminaalasja materjalide juurde. Kohus jätab CD -plaadid tõepoolest toimikusse, aga ei kajasta seda infot otsuse resolutsioonis. Nimelt ei ole plaadid kohtu hinnangul asitõendid. KrMS § 124 lg 1 järgi on asitõend kuriteo objektiks olnud asi, kuriteo toimepanemise vahend, kuriteojäljega asi, kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis või kuriteosündmusega seotud muu asendamatu objekt, mis on kasutatav tõendamiseseme asjaolude selgitamisel. Seega on asitõendi olemuslikuks tunnuseks see, et ta on asendamatu. Asendamatu võib olla ka meediasalvestusega plaat: nt kui selle plaadiga lõigates on tekitatud kellelegi tervisekahjustus (siis on plaat kuriteo toimepanemise vahend), kui sellel leidub nt sõrmejälgi või ilmselt ka siis, kui seda plaati kasutati kuriteo toimepanemiseks sellel olevate failide abil (nt sisaldab plaat piraattarkvara või sellel olevate videote teel pressiti kelleltki midagi välja). Praegu millegi sellisega tegemist pole: viidatud plaat ei ole kuidagi asendamatu, vaid kannab endas faile, mis on sinna salvestatud mingilt muult andmekandjalt. Seega on tegemist andmekandjaga, nagu on andmekandjateks kriminaaltoimikus olevad paberid. Et plaadilt oleva teabe tajumine eeldab erinevalt paberitest abivahendi (arvuti) olemasolu, ei muuda plaati asitõenditeks. Seetõttu jätab kohus plaadi osas otsuse resolutsioonis seisukoha võtmata. Plaadiga tuleb talitada täpselt nii, nagu muude toimikus olevate asjadega, st paberitega: ta jääb kriminaalasja materjalide juurde ehk toimiku vahele. KrMS § 245 lg 1 p 12 järgi tuleb kokkuleppes märkida menetluskulud, mida ongi praegu tehtud. Kokkuleppe järgi on selles kriminaalasjas menetluskuludeks teise astme kuriteos süüdimõistva otsusega kaasnev 810 eurot ja määratud kaitsjale makstud tasu kohtueelses menetluses 129,60 eurot (kokku 939,60 eurot). Kokkuleppe sõlmimise hetkel oli sundraha teise astme kuriteo puhul KrMS § 179 lg 1 p 2 ja Vabariigi Valitsuse 13. detsembri 2018 määruse nr 117 „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 järgi tõepoolest 810 eurot. Tänasel päeval on sundraha aga 876 eurot (vt KrMS § 179 lg 1 p 2 ja Vabariigi Valitsuse 19. detsembri 2019 määruse nr 115 „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1). Kohus peab KrMS § 3 lg 2 järgi lähtuma otsust tehes kehtivast, mitte aga varasemast menetlusõigusest – seda isegi juhul, kui kehtetuks tunnistatud reeglistik on süüdistatava jaoks soodsam (vt nt K. – KrMS. Kommentaar, § 3/5). Seega peab kohus lähtuma sellest, et sundraha suurus on 810 eurot. Kuivõrd kohus ei saa kokkulepet muuta (vt nt RKKKm 3-1-1-7-16, p 5.3), tuleb kõigepealt kõne alla kokkuleppe n-ö kinnitamisest keeldumine kriminaalasja tagastamisega prokuratuurile. Kohus aga leiab, et võimalik on seadusest kinni pidamine ka ilma kokkulepet muutmata. Nimelt on seaduses ette nähtud võimalus jätta osa menetluskulusid riigi kanda: vt KrMS § 180 lg 3 teine lause. Praegusel juhul seda teha tulebki. M.B majanduslik olukord XXX, sest M.B on XXX. KrMS §

180 lg 3 teise aluse alusel tuleb sundraha 66 euro ulatuses jätta riigi kanda. Sundraha 810 euro ulatuses ja määratud kaitsjale makstud tasu kohtueelses menetluses 129,60 eurot (kokku 939,60 eurot) tuleb vastavalt kokkuleppele ja KrMS § 180 lg-le 1 välja mõista süüdistatavalt. Tulenevalt kokkuleppest ja KrMS § 180 lg 3 neljanda lause alusel tuleb M.B-l tasuda menetluskulud ositi 12 kuu jooksul otsuse jõustumisest arvates: iga kuu lõpuks on vaja maksta vähemalt 78,30 eurot. Et kannatanud R.Z. ja K.P. avaldasid KrMS § 38 lg 5 p 2 alusel soovi, et neid teavitataks M.B ennetähtaegsest vabastamisest või kinnipidamisasutusest põgenemisest, tuleb see soov vastavalt KrMS § 313 lg 1 p-le 101 käesoleva otsuse resolutsioonis ära märkida. Kuna M.B-le mõistetud vangistus võidakse hiljem täitmisele pöörata, ei välista vangistuse asendamine üldkasuliku tööga võimalust, et kannatanuid R.Z. ja K.P. tuleb teavitada M.B Zavjlovi ennetähtaegsest vabastamisest või põgenemisest. /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.