Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod

B.B haaras 4. veebruaril 2019 kella 2–3 vahel öösel Võru maakonnas xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, olles alkoholijoobes, omavahelise tüli käigus ühe käega elukaaslase K. O. lõua alt kõrist ja kägistas teda. Seejärel tiris ta kannatanut, kes astus talle köögis teele ette, riietest ja mõni hetk hiljem tõmbas ta kannatanul, kes oli istunud toolile, tooli alt. Seetõttu kukkus kannatanu maha ja lõi ennast kuklaga vastu põrandat. Nende tegudega põhjustas ta kannatanule peavalu ja kaela esiküljele punetuse ja füüsilist valu. Lisaks lõi B.B 4. novembril 2019 õhtusel ajal oma elukohas Võru maakonnas xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx oma lapseealisele kasulapsele M. O. (sündinud xxxxxxxxxxxxx 2012) telefoniga vastu pead ja põhjustas sellega talle 0,5 cm muhu ja kerge peapõrutuse ja tekitas talle füüsilist valu. Seega pani B.B toime teise inimese korduva kehalise väärkohtlemise lähisuhtes, s.o KarS § 121 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Lõuna Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Meelis Juursoo, süüdistatav B.B ja tema kaitsja Marko Paabumets sõlmisid kokkuleppe järgnevas. KarS § 121 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus karistuseks 10 (kümme) kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvestada eelvangistuses viibitud aeg 7. – 9. november 2019, s.o 3 päeva karistusaja hulka ja lugeda B.B kandmisele kuuluvaks karistuseks 9 (üheksa) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust. KarS § 74 alusel jätta mõistetud vangistus täielikult tingimisi täitmisele pööramata, kui B.B ei pane 1 (ühe) aasta ja 6 (kuue) kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu, järgib KarS § 75 lg 1 p-des 1–6 sätestatud kontrollnõudeid ja täidab KarS § 75 lg 2 p-des 2 ja 8 sätestatud kohustusi. Kohtuotsuse põhjendused Kohus tutvus kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga. Kohtulikul arutamisel kohus veendus, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Kohus tegi kindlaks, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohtumenetluse pooled jäävad kokkuleppe juurde. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. B.B kuulub KarS § 121 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemises esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ja temale tuleb määrata karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. Taotletud karistus vastab süüdistatava süü suurusele ning karistuse eesmärkidele. Kriminaalasjas on menetluskuludeks kaitsekulu 266,40 eurot ja sundraha 810 eurot. Kokkuleppe järgi ja KrMS § 180 lg 3 teise lause alusel tuleb jätta pool sundrahast 405 eurot riigi kanda. Teine pool sundrahast 405 eurot ja kaitsekulu 266,40 eurot (kokku 671,40 eurot) tuleb kokkuleppe alusel ja KrMS § 180 lg 1 järgi välja mõista süüdistatavalt. Tulenevalt kokkuleppest ja KrMS § 180 lg 3 neljanda lause alusel tuleb võimaldada B.B-l menetluskulud kokku summas 671,40 eurot tasuda ositi 12 kuu jooksul otsuse jõustumisest arvates. Menetluskulud kuuluvad KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt kokkuleppe esemesse ning seega saab menetluskulusid vaidlustada üksnes KrMS § 318 lg 3 p-s 4 sätestatud alusel. /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.