Taotlus Mart Saare karistuse kandmise aja täpsustamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja) 14. novembri 2019. a määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Süüdimõistetu Mart Saar ja tema kaitsja vandeadvokaat Kalju Kutsar määruskaebus
RESOLUTSIOON
Jätta Tartu Maakohtu 14. novembri 2019. a määrus muutmata ja määruskaebused rahuldamata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Käesoleva määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Mart Saar mõisteti Soome Vabariigi Helsingi esimese astme kohtu 28. juuni 2013. a otsusega ja Helsingi Apellatsioonikohtu 9. aprilli 2014. a otsusega süüdi raskendavatel asjaoludel toime pandud narkootikumidega seotud kuritegudes ning teda karistati 12 aasta pikkuse vangistusega.
2.Soome Vabariigi kriminaalkoodeksi art 6 § 13 ning Soome ja teise Euroopa Liidu liikmesriigi vahelise süüteoga seonduva üleandmise seaduse § 67 lg 1 alusel vähendati karistusaega 1 aasta ja 13 päeva võrra (ajavahemik 27. märtsist 2013. a kuni 8. aprillini 2014. a, mil M. Saar oli eelvangistuses).
3.28. novembril 2014. a edastas Soome Vabariigi Kriminaalsanktsioonide Amet Eesti Vabariigi Justiitministeeriumile M. Saare karistamise kohta kirja, kuna nimetatud isik oli Soome Vabariigile loovutatud üksnes tingimusel, et ta tuuakse vangistuse täitmiseks tagasi Eestisse. Nimetatud kirjas oli märgitud, et hetkel on M. Saar Riihimäki vanglas ning
vabastatakse tingimisi enne tähtaega pärast poole mõistetud karistusaja ärakandmist 25.03.2019. a ning et karistus loetakse täielikult kantuks 25.03.2025. a.
4.12. augustil 2015. a anti M. Saar karistuse kandmiseks üle Eesti Vabariigile.
5.4. veebruaril 2019. a väljastas Soome Vabariigi Kriminaalsanktsioonide Amet Eesti Vabariigi Justiitsministeeriumile teatise, milles märkis, et nende poolt 28. novembril 2014. a väljastatud kirjas on kuupäev, mil M. Saare karistus loetakse kirja väljastanud riigi seaduse järgi täielikult kantuks, sisestatud valesti ning õige kuupäev peaks olema 25. märts 2022. a.
6.12. novembril 2019. a sai Tartu Maakohus M. Saare kaitsja taotluse viia oma kaitsealuse karistuse kandmise aja lõppkuupäev vastavusse Soome Vabariigi Kriminaalsanktsioonide Ameti poolt 4. veebruaril 2019. a väljastatud teatises märgitud uue tähtajaga.
7.Tartu Maakohus jättis 14. novembri 2019. a määrusega taotluse rahuldamata.
8.Maakohtu määruse kohaselt ei oma Soome Vabariigi Kriminaalsanktsioonide Ameti poolt
4.veebruaril 2019. a väljastatud teatis M. Saarele Soome Vabariigis mõistetud vangistuse pikkuse osas muutvat jõudu. Kõnealune teatis on üksnes informatiivse tähendusega, õiendades 28. novembri 2014. a kirjas esineva vea kuupäeva osas, millal tuleks M. Saarele mõistetud vangistus juhul, kui isik kannaks karistust Soome Vabariigis, Soome seaduste kohaselt lugeda täielikult kantuks. Teiseks ei oma teatises märgitu M. Saare karistuse kandmise suhtes praegu vähimatki tähtsust. Nagu öeldud, informeeriti Soome Vabariigi Kriminaalsanktsioonide Ameti poolt 4. veebruaril 2019. a väljastatud teatisega Eesti Vabariigi Justiitsministeeriumit parandustest, mis oleks olnud asjakohased juhul, kui isik oleks karistust kandnud Soome Vabariigis – sellisel juhul oleks M. Saar tingimisi vabastatud pärast poole karistusaja ärakandmist, st 25. märtsil 2019. a, talle oleks kohaldunud Soome seadustega ette nähtud maksimaalne 3-aastane katseaeg ning tema karistus oleks loetud täielikult kantuks 25. märtsil 2022. a.
9.M. Saar anti aga karistuse kandmiseks üle Eesti Vabariigile ning KrMS § 50845 lg-st 1 tulenevalt kohaldatakse siinsele karistuse täideviimisele, sealhulgas ennetähtaegsele või tingimisi vabastamisele Eesti õigust. Põhimõte, et karistuse täideviimine toimub täidesaatva riigi õiguse alusel, on KrMSi üle võetud EL Nõukogu raamotsusest 2008/909/JSK ning sisaldub ka kohtulikult karistatud isikute üleandmise Euroopa konventsioonis, millele kaitsja oma taotluses viitas (vt konventsiooni art 9 lg 3). Järelikult ei oma 4. veebruari 2019. a teatises märgitu siinse karistuse täideviimise, sh ennetähtaegse vabastamise tähtaegade või sellega kaasneva katseaja pikkuse osas õigusjõudu.
MÄÄRUSKAEBUSED
10.Maakohtu määruse peale esitasid määruskaebuse M. Saar ja tema kaitsja, kes paluvad kohtumääruse tühistada ja muuta M. Saarele mõistetud karistuse kandmise lõppkuupäeva arvestades Soome Vabariigi Kriminaalsantksioonide Ameti 4. veebruari 2019. a teatises märgitud aega. Kaitsja kaebus
11.Kaitsja märgib, et kohtulikult karistatud isikuute üleandmise Euroopa konventsiooni (edaspidi konventsioon) artikkel 10 p 1 sätestab, et karistuse täideviimise jätkamisel peab 2(4)
elukohariik kinni pidama karistava riigi poolt määratud karistuse juriidilisest iseloomust ja kestusest. Konventsiooni art 9 lg 3 kohaselt toimub kohtuotsuse täitmine vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele seadustele., kuid eeltoodu määrab vaid karistuse kandmise tingimused. Karistusaja kestus ja iseloom on karistava riigi ainupädevuses ning elukohariik seda revideerida ei saa. Soome Vabariigi Kriminaalsanktsioonide Amet ei väljastaks teise riigi pädevale asutusele tähtsust mitteomavaid dokumente ega peaks hiljem oluliseks parandada neis avastatud vigu. Seega omab nimetatud dokument tähtsust M. Saare karistuse pikkuse määramisel.
12.Konventsiooni art 14 määrab, et elukohariik lõpetab karistuse täideviimise, niipea kui karistav riik informeerib teda mõnest otsusest või meetmest, mille tõttu karistus ei ole enam rakendatav. Praegusel juhul on pädev asutus justiitsministeeriumile teatanud, et varem välja antud dokument on olnud ekslik ning M. Saarele mõistetud karistus tuleb lugeda kantuks 3 aastat varem. Maakohus on andnud õiendile omapoolse põhjendamatu selgituse. M. Saare kaebus
13.EL raamotsuse nr 2008/909/JSK (edaspidi raamotsus) kohaselt on RISE poolt esitatud dokumendi näol tegemist samaväärse kohustusliku ja õigusjõudu omava dokumendiga, nagu on Soome kohtuotsused. Kaebaja nõustub maakohtu järeldusega, et 4. veebruaril 2019 tunnistuses märgitu ei oma siinse karistuse täideviimise, sh ennetähtaegse vabastamise või sellega kaasneva katseaja pikkuse osas õigusjõudu. Mis puutub aga kogu karistusaja pikkust, siis selle üle on eranditult pädev otsustama väljaandja riik (mida antud juhul Soome riik ka tegi). Maakohus on valesti käsitlenud 4. veebruari 2019. a RISE poolt väljastatud tunnistust. Seal ei ole tegemist tingimisi karistusaja lõpuga, vaid kogu karistusaja ärakandmisega Soome riigi seadusandluse kohaselt. Seega oleks kaebaja karistus karistuse määranud riigis kantud 25. märtsil 2022 (arvestamata tingimisi või ennetähtaegset vabastamist).
14.Maakohus on jätnud tähelepanuta RISE, et poolt väljastatud tunnistuse kohaselt on Soome riik kaebaja karistusajast maha arvanud aja, mille möödumisel ei ole karistus enam täideviidav. Karistuse kandmise aeg on lõppenud 25. märtsil 2022. Seega peab M. Saar Eesti riigi väljastatud teatise kohaselt viibima vangistuses 3 aastat ja 2 päeva kauem (s.o kuni 27. veebruarini 2025). See on konventsiooni art 10 lg 2 ja KrMS § 484 lg-ga 4 vastuolus. Antud seisukohale on jõudnud ka Riigikohus lahendis nr 3-1-1-29-17, p-s 15. Antud juhul rikutakse M. Saare õigusi Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste konventsiooni art 5 lg 1 järgi.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
15.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebustes esitatud väited ei anna alust maakohtu määruse muutmiseks.
16.Määruskaebustes ei ole vaidlustatud, et M. Saarele mõisteti Soome Vabariigi Helsingi esimese astme kohtu 28. juuni 2013. a ja Helsingi Apellatsioonikohtu 9. aprilli 2014. a otsusega 12 aasta pikkune vangistus.
17.Maakohus on õigesti märkinud, et KrMS § 50845 lg 1 alusel kohaldatakse M. Saare karistuse täideviimisele, sealhulgas ennetähtaegsele või tingimisi vabastamisele, Eesti õigust. Kuna M. Saar kannab karistust Eestis, ei kohaldu talle Soomes kehtiv vangistusest ennetähtaegset vabastamist puudutav õigus.
3(4)
18.Maakohus märkis õigesti, et Soome Vabariigi Kriminaalsanktsioonide Ameti poolt
4.veebruaril 2019 väljastatud teatis, mis kirjeldab ennetähtaegse vabastamise korda Soomes, on informatiivse tähendusega. Määruskaebuses viidatud Euroopa Nõukogu Raamotsusest 2008/909/JSK ja Riigikohtu 30. mai 2017. a määrusest nr 3-1-1-29-17 ei tulene teisiti. M. Saare karistuse kandmise pikkus tuleneb Soome kohtuotsustest, mitte viidatud teatisest, ning selleks on 12 aastat. Erinevalt määruskaebuses väidetust leitakse ka Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikas, et karistuse täitmise üleandmisel ei muuda riikidevahelised erinevused ennetähtaegse vabastamise tingimustes süüdimõistetult vabaduse võtmist reeglina meelevaldseks Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikli 5 tähenduses (vt Veermäe vs. Soome, taotlus nr 38704/03, 15. märts 2005 ja Vrancsik vs. Ungari ja Austria, taotlus nr 16770/07, 11 oktoober 2011).
19.Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus Tartu Maakohtu 14. novembri 2019. a määruse muutmata ja määruskaebused rahuldamata.
/allkiri/
/allkiri/
/allkiri/
Maarika Kuusk
Mati Kartau
Aarne Sarjas
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.