Tartu Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
28. november 2019, Viljandi kohtumaja
Kriminaalasja number
1-19-6993 (19284000280)
Kohtunik
Aivar Hint
Kohtuistungi sekretär
Kätlin Lumi
Kriminaalasi
Rauno Meister süüdistuses KarS § 121 lg 2 p 2, 3 ja KarS § 120 lg 1 järgi kokkuleppemenetluses
Prokurör
ringkonnaprokurör Marja-Liina Talimaa
Süüdistatav
Rauno Meister (isikukood: 38911126024; elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; töökoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; karistatus: varem kriminaalkorras karistatud: Tartu Maakohtu 11.11.2015 otsusega karistatud KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi vangistusega 4 kuud tingimisi katseaeg 6 kuud; tõkend: ei ole kohaldatud)
Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 248 lg 1 p 5 ja § 249 kohus otsustas:
Süüdistus Süüdistusest nähtuvalt on Rauno Meister toime pannud kuritegudena: 1) teise inimese tervise kahjustamise ja valu tekitava kehalise väärkohtlemisega, mis oli toime pandud lähisuhtes ja korduvalt KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi, mis seisnes selles, et tema isikuna, olles karistatud Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja 11.11.2015 otsusega KarS § 121 lg 2 p 2, 3
järgi, lõi 10.02.2019 kella 19:55 paiku Viljandi linnas, xxxxxxxxxxxxxxxxxx oma elukaaslast X.X ühe korra rusikaga näo piirkonda, mille tagajärjel tekkis kannatanul parema põsesarna piirkonda hematoom ja ta tundis valu. Seejärel hammustas kannatanu enesekaitseks Rauno Meistrit käest ja lükkas viimase endast eemale. Peale seda surus Rauno Meister enda kehaga kannatanu kükili asendisse ning lõi teda rusikaga pea piirkonda, mille tagajärjel tundis kannatanu valu ning vasaku kõrva taha tekkis hematoom. 2) tervisekahjustuse tekitamisega ähvardamisega, kui on olnud alust karta ähvarduse täideviimist KarS § 120 lg 1 järgi, mis seisnes selles, et tema 16.06.2019 kella 09:37 paiku Viljandi linnas xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx maja trepikoja ukse juures, ähvardas oma endist elukaaslast X.X labakäega vastu hambaid lüüa. X.X. tunnetas reaalset ohtu oma tervise pärast ning tal oli alust karta Rauno Meistri ähvarduse täideviimist, kuivõrd Rauno Meister on eelnevalt tema suhtes vägivalda tarvitanud. Kriminaalasjas sõlmitud kokkulepe Prokuratuur ja süüdistatav on nõustunud kriminaalasja lahendamisega kokkuleppemenetluses. Prokurör, süüdistatav ja süüdistatava kaitsja on sõlminud kokkuleppe süüdistatava süüdimõistmiseks KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi ja mõista karistuseks 8 kuud vangistust. KarS § 120 lg 1 järgi ja mõista karistuseks 6 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel mõista liitkaristuseks vangistus 8 kuud, lugedes kergema karistuse raskemaga kaetuks. KarS § 74 lg 1 ja lg 3 alusel määrata, et mõistetud vangistus 8 kuud jääb täielikult täitmisele pööramata, määrata Rauno Meistrile katseaeg 1 aasta 2 kuud, allutades ta KarS § 75 sätestatud käitumiskontrollile. KarS § 75 kohaselt on Rauno Meister kohustatud järgima kontrollnõudeid:
KrMS § 310 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse puhul teeb kohus otsuse tsiviilhagis. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. X.X on esitanud kriminaalasjas tekitatud ja heastamata kahjude hüvitamiseks tsiviilhagi 16 eurot. Tsiviilhagi tuleb rahuldada ning välja mõista Rauno Meistrilt 16 eurot X.X. kasuks. Kohtu põhjendused kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. Sundraha määr tuleneb Vabariigi Valitsuse 13. detsembri 2018 määrusest nr 117 (Töötasu alammäära kehtestamine), millega on kehtestatud töötasu alammääraks 540 eurot kuus. KrMS § 179 lg 1 kohaselt on sundraha teise astme kuriteo puhul 1,5 kuupalga alammäära, s.o 810 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Süüdistatava Rauno Meistri kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 60 eurot. KrMS § 189 lg 1 kohaselt kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega. Kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega (KrMS § 189 lg 2). KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seejuures arvestatakse KrMS §-s 182 sätestatud erandeid. KrMS § 180 lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Kriminaalmenetluses on süüdistatavale arvestuslikult menetluskuludeks kokku 870 eurot: sundraha 810 eurot ja riigi õigusabi tasu 60 eurot. Arvestades süüdimõistetu majanduslikku olukorda määrata tal menetluskulude tasumine ositi aasta jooksul, igakuiste võrdsete osade kaupa. Kohtu muud põhjendused Kriminaalasja juures olev asitõend CD plaat videosalvestisega tuleb KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel, jätta kohtuotsuse jõustumisel kriminaalasja juurde. KrMS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud. KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsiooni- või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul. (allkirjastatud digitaalselt) Aivar Hint Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.