Varavastased süüteod › Süüteod omandi vastu

päevale vastab 1 tund üldkasulikku tööd, s.o 238 (kakssada kolmkümmend kaheksa) tundi, mille tegemisajaks määrata 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuuline tähtaeg alates kohtuotsuse jõustumisest.

Asitõendid

Samuti tema taas, viibides 16.08.2019 kella 21.54 paiku Tallinna linnas Mahtra 29 asuvas ja Circle K Eesti AS-le kuuluvas teenindusjaama kaupluses, võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil müügisaalist 3 šokolaaditahvlit Anneke maksumusega 1,65 eurot/tk, kogusummas 4,95 eurot ning seejärel väljus kauplusest, jättes tahtlikult võetud kauba eest tasumata. Seega F.Y pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud süstemaatiliselt, s.o. KarS § 199 lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kohtuistungil süüdistatav tunnistas end temale inkrimineeritud kuritegude toimepanemises süüdi, jäi lühimenetluse juurde ja enda ülekuulamist ei taotlenud. Tunnistas esitatud tsiviilhagisid. Kaitsja asus seisukohale, et tema klient tunnistab end süüdi kõikides episoodides, kahetseb. Klient on nõus hüvitama kahju. Barkanovi hagi ei olnud tõendatud ega põhjendatud, kuivõrd ei olnud arvestatud amortisatsiooni, kuid see küsimus on juba lahendatud teises kriminaalasjas.

04.02.2019 sideettevõtjalt saadud andmete protokolli (tl 32-33) kohaselt on kõneeristuse abil tuvastatud, et R K kasutuses olnud mobiiltelefon numbriga xxxx oli aktiivne 02.07.2018 kella 15:33 ajal xxxx mobiilsidemastipiirkonnas, mis asub xxxx aadressil ja katab kuriteo toimepanemise kohta xxxx. F.Y kasutuses olnud abonendi asukoht 02.07.2018 kella 15:26 ajal oli kasutuses xxxx ja xxxx, s.o xxxx mobiilsidemasti piirkonnas, mis ühtlasi katab kuriteo toimepanemise kohta xxxx. 10.01.2019 kahtlustatav R K ülekuulamise protokolli (tl 15-23) kohaselt 2018. aasta suvel läks ta koos F.Y-ga ühe elumaja trepikotta xxxx rajoonis xxxx kaupluse taga. Trepikotta läksid selleks, et tarvitada amfetamiini. Läksid trepist üles kuuendale korrusele ning nägid trepimademel kinnitamata jalgratast. Esmalt tarvitasid amfetamiini ning pärast seda võtsid jalgratta, millega läksid trepikojast välja. F.Y sõitis jalgrattaga ära ning õhtul helistas talle. Nad kohtusid xxxx turul, kus F.Y andis talle 50 eurot varastatud jalgratta eest. F.Y ei öelnud, kellele ta jalgratta müüs. Saadud 50 eurot kulutas ta isiklikeks vajadusteks. Tunnistab oma süüd jalgratta varguse toimepanemises koos F.Y-ga ning kahetseb tehtut. Süüdistatav F.Y 28.03.2019 antud ütluste (tl 45-48) kohaselt tunnistab ta enda süüd ning sõnas, et 2018. aastal suvel koos oma tuttavaga R K sisenes ta ühe elumaja trepikotta, mis asub xxxx piirkonnas xxxx kaupluse taga. Trepikotta läksid nad suitsetama. Läksid trepist üles ning kuuendal korrusel nägid kinnitamata jalgratast. Ta võttis jalgratta, millega läksid trepikojast välja. Ta istus jalgrattale, sõitis sellega ära. Jalgratta viis ta samal päeval pandimajja kuskile xxxx piirkonda, kust sai selle eest 150 eurot. Sama päeva õhtul helistas ta R ja sai temaga kokku xxxx turul, kus jagasid raha ära. Andis R 50 eurot. Umbes kolme päeva pärast helistas talle tundmatu meesterahvas (varastatud jalgratta omanik), kes teavitas, et tal on olemas video, kuidas tema koos R varastavad meesterahvale kuuluva jalgratta. Ta ütles helistajale, et jalgratas on pandimajas, kuid on vaja maksta 150 eurot, et see välja osta. Ta ütles helistajale, et saavad äkki ilma politseita juhtumi lahendada. Helistaja oli nõus. Ta lubas, et umbes 3-4 päeva pärast ostab ta jalgratta pandimajast välja ja tagastab omanikule. Ta ei mäleta, mis põhjusel tal see lubadus täitmata jäi. Kahetseb toimepandut väga. Kohtuistungil süüdistatav tunnistas süüd, kuid enda ülekuulamist ei taotlenud. R K ja süüdistatav F.Y kohtueelses menetluses antud ütlustes puuduvad vastuolud kuriteo toimepanemise asjaolude kohta. R K ja süüdistatav F.Y ütlused riimuvad ka kannatanu ütlustega ja kogutud kirjalike tõenditega. Sellest tulenevalt leiab kohus, et süüdistatava süü on jalgratta varguse osas tõendatud. Ka kohtuistungil tunnistas F.Y temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemist. Lisaks juhib kohus tähelepanu ka asjaolule, et R K on Harju Maakohtu 28.02.2019 otsusega nr 1-19-1355 (tl 38-39) antud kuriteos süüdi mõistetud ning otsus on jõustunud. Kohus leiab, et osutatud tõendeid kogumis hinnates on süüdistatava poolt KarS § 199 järgi kvalifitseeritava süüteo toimepanemine tõendamist leidnud. Nagu kannatanu ütlustest ja süüteoteatest (tl 4-7) nähtub, kuulus jalgratas talle, samuti ei ole süüdistatav kõnealust asjaolu ka vastustanud. Seega on sedastatav, et see oli süüdistatava jaoks võõras vara. Nähtub, et eseme äravõtmisega lõpetas süüdistatav eseme senise valdaja valduse, kehtestas sellele uue, s.o enda valduse ning kannatanu ütluste kohaselt puudus selleks tema nõusolek. Seega leiab kohus, et käesoleval juhul on tuvastamist leidnud varguse objektiivse koosseisu realiseerimine süüdistatava poolt. Lisaks tahtlusele kõikide objektiivsete koosseisuliste asjaolude suhtes eeldab vargus ka subjektiivsest küljest äravõetava asja ebaseadusliku omastamise eesmärki. Kohtu hinnangul toimus jalgratta äravõtmine süüdistatava poolt ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Nimelt viis süüdistatav selle pandimajja, käsutades vara kui omanik ja seega ei soovinud süüdistatav seda kannatanule tagastada. Õiguslikus mõttes on sedastatav võõra vallasasja äravõtmine selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil.

KarS § 199 lg 2 p 7 osas tähendab kehtiva kohtupraktika kohaselt isikute tegutsemine grupis kaastäideviimist. KarS § 21 lg 2 näeb kaastäideviimist määratledes ette omistamisnormi, mille kohaselt tuleb kindlaks teha, et isikud tegutsevad ühiselt ja kooskõlastatult selliselt, et igaüks neist valitseb tegu ja eeldab, et süüteokoosseisu realiseerimine sõltub igast toimepanijast. Isikud peavad langetama ühise teootsuse ja tegutsema ühtse teoplaani järgi vastavalt rollijaotusele. Kõik täideviijad peavad ühtsest tahtest hõlmatud ja kuriteokoosseisu tunnustele vastavate sündmuste kulgemist enda kontrolli all hoidma. Samas peab iga täideviija panus süüteo toimepanemisse olema oluline (3-1-1-97-04). Hinnates F.Y ja eraldi menetlusse eraldatud R K kohtueelsel menetlusel antud ütlusi seoses vargusega xxxx trepikojas, saab järeldada, et vargus pandi toime ühiselt ja kooskõlastatult, s.o R Kl ja F.Y-l oli langetatud ühine otsus teo toimepanemiseks ja seda asuti ka koos täide viima. R K ja F.Y ütlustest nähtub, et sisenedes elumaja trepikotta ning nähes seal lukustamata jalgratast, tekkis neil mõte jalgratas endaga kaasa võtta. F.Y võttis jalgratta ning nad läksid sellega trepikojast koos välja. Välja jõudes istus F.Y jalgrattale ka sõitis sellega ära. Samal päeval viis ta jalgratta pandimajja ning jalgratta eest saadud raha jagas ta R Kga. Sellest järeldub üheselt, et tegevus oli kooskõlastatud ja vastab kaastäideviimise tunnustele, s.o KarS § 199 lg 2 p 7 nimetatud grupile. Episoodid KarS § 199 lg 2 p 9 järgi 06.07.2019 Muraste Konsum Kohus leiab, et 06.07.2019 ajavahemikul 19:04-19:40 aadressil xxxx küla asuvast kauplusest Muraste Konsum kauba maksumusega 45,49 eurot varguse toime panemine F.Y poolt on tõendatud süüdistatava süü tunnistamise, tunnistaja ütluste, videosalvestuse ning muude kirjalike tõenditega. Oma seisukohta põhjendab kohus alljärgnevalt. Süüdistatav F.Y 18.09.2019 antud ütluste (I kd tl 59-62) kohaselt tunnistab ta, et kuupäeva enam ei mäleta, aga see võis olla juulikuus 2019, kui ta käis Muraste Konsumis varastamas. Võttis müügisaalist pudeli konjakit Hennessy ja pudeli viskit Jameson ning peitis need kaasas olnud õlakotti. Alkoholi varastas enda tarbeks. Süüteo toimepanemist süüdistatava poolt tõendab ka asitõendi vaatlusprotokoll koos fototabeliga (I kd tl 2-8), milles on vaadeldud Muraste Konsumi kaupluses salvestatud turvakaamera videofaile ning videosalvestuselt on näha, kuidas 06.07.2019 kell 19:05 kaupluse müügisaali siseneb meesterahvas (kõhna kehaehitusega, lühikesed tumedad juuksed, seljas tumedat värvi kampsun, jalas sinist värvi põlvpüksid ja musta värvi valgete triipudega tossud, üle õla tumedat värvi õlakott), kes võtab ostukorvi ning suundub alkoholitoodete osakonda, kus võtab riiulilt kaks erinevat pudelit. Kell 19:36 meesterahvas seisab ehituskaupade osakonnas, riiuli taga ning teeb kätega liigutusi õlakotis. Kell 19:40 meesterahvas seisab mõnda aega järjekorras ning seejärel midagi ostmata lahkub kauplusest. Tunnistaja Ü A ütluste (I kd tl 9-10) kohaselt töötab ta ettevõttes Harju Tarbijate Ühistu kaupluse Muraste Konsum juhatajana. Kauplus asub aadressil Muraste küla, Lee tee 1. Videosalvestise läbivaatamise käigus avastas, et 06.07.2019 ajavahemikul 19:04-19:40 tundmatu meesterahvas varastas kauplusest ühe pudeli konjakit Hennessy VS 40% 0,35L maksumusega 18,99 eurot ja ühe pudeli viskit Jameson 40% 1L maksumusega 26,50 eurot, s.o kaupa kogusummas 45,49 eurot. Meesterahvas võttis nimetatud kaubad ning olles ehituskaupade osakonnas asetas need temal kaasas olnud õlakotti. Seejärel meesterahvas väljus kauplusest, jättes kauba eest tasumata. Kohus leiab, et ülalnimetatud tõendikogum annab aluse rääkida süüdistatava poolt KarS § 199 järgi kvalifitseeritava süüteo toimepanemisest. Nagu Harju Tarbijate Ühistu poolt politseijaoskonnale tehtud avaldusest nähtub (I kd tl 1), taotletakse vastutusele võtta isik, kes 06.07.2019 Lee tee 1 asuva Muraste Konsumi kauplusest varastas kaupa 45,49 euro ulatuses.

Seega olid need esemed süüdistatava jaoks võõras vara ning süüdistatav ei ole seda ka vastustanud. Kohus leiab, et esemete äravõtmisega soovis süüdistatav lõpetada esemete senise valdaja valduse, kehtestada sellele uue, s.o enda valduse ning selleks esemete senise valdaja vastav nõusolek puudus. Eeltoodud põhjustel, leiab kohus, et käesoleval juhul on tuvastamist leidnud varguse objektiivse koosseisu realiseerimine süüdistatava poolt. Lisaks tahtlusele kõikide objektiivsete koosseisuliste asjaolude suhtes eeldab vargus ka subjektiivsest küljest äravõetava asja ebaseadusliku omastamise eesmärki. Kohtu hinnangul toimus süüdistuses märgitud esemete äravõtmine süüdistatava poolt ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Nimelt ei ole tõendeid selle kohta, et süüdistatav oleks soovinud neid kannatanule tagastada. Seega on õiguslikus mõttes sedastatav võõra vallasasja äravõtmine selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Süüteo asjaoludest ja süüdistatava ütlustest lähtuvalt pandi tegu toime teadlikult ja tahtlikult, seega kavatsetult. Episood 16.08.2019 New Yorker Estonia OÜ Kohus leiab, et 16.08.2019 kella 15:53 ajal aadressil Narva mnt 1, Tallinn asuvast kauplusest New Yorker kauba maksumusega 34,98 eurot varguse katse toime panemine F.Y poolt on tõendatud süüdistatava süü tunnistamise, tunnistaja ütluste, videosalvestuse ning muude kirjalike tõenditega. Oma seisukohta põhjendab kohus alljärgnevalt. Süüdistatav F.Y 18.09.2019 antud ütluste (I kd tl 59-62) kohaselt tunnistab ta, et 2019 augustikuu keskel läks ta Postimaja kaubanduskeskusesse eesmärgiga vaadata kaupa. Olles kaupluses New Yorker tekkis tal mõte varastada midagi enda jaoks. Ta võttis ühed spordipüksid ja meeste aluspesu ning läks proovikabiini. Turvaelemente nende asjade küljes ei olnud ning ta peitis need enda spordikotti. Seejärel väljus kauplusest, kus tema juurde tuli kaks turvatöötajat ning palusid tal nendega turvaruumi kaasa minna, mida ta ka tegi. Turvaruumis vaatasid nad ta asjad üle ning ta andis varastatud asjad vabatahtlikult turvatöötajale ära. Tunnistaja A F ütluste (I kd tl 20 ja pöördel) kohaselt oli ta 16.08.2019 tööl Postimaja kaubanduskeskuses, aadressil Narva mnt 1, Tallinn. Kell 15:35 helistati New Yorkeri kauplusest, kuna seal oli kahtlane meesterahvas, kes võis varastada. Isikul olid seljas tumedad püksid, tume jakk ja must spordikott. Kell 15:53 väljus meesterahvas kauplusest möödudes kassast ja turvaväravatest midagi ostmata. Kell 15:56 peeti isik kinni turvakontrolli eesmärgil. Kell 15:58 turvakontrollis avastas ta isiku spordikotist New Yorkerile kuuluvad kaubad: dressid (06764) 1 tk 24,99 eurot ja meeste aluspesu (22509) 2 tk 9,99 eurot, koguväärtuses 34,98 eurot, mille kohta ostutšekid puudusid. Kaup oli korras ning tagastati osakonda. Süüteo toimepanemist süüdistatava poolt tõendab lisaks eeltoodule ka asitõendi vaatlusprotokoll koos fototabeliga (I kd tl 23-27), milles on vaadeldud 16.08.2019 aadressil Narva mnt 1, Tallinn New Yorker Estonia OÜ kaupluses salvestatud videofaile. Videosalvestuselt on näha, kuidas 16.08.2019 kell 15:11 kaupluse müügisaali siseneb meesterahvas (kõhna kehaehitusega, lühikesed tumedad juuksed, üleni tumedates riietes, õla peal tumedat värvi NIKE logoga spordikott) kaupluse müügisaali. Kell 15:51 meesterahvas väljub kauplusest. Kell 15:58 avaneb vaade turvaruumile, kus on näha kuidas meesterahva spordikotist leitakse riideesemed hinnasiltidega. Kohus leiab, et ülalnimetatud tõendikogum annab aluse rääkida süüdistatava poolt KarS § 199 järgi kvalifitseeritava süüteo toimepanemisest. Nagu New Yorker Estonia OÜ poolt politseijaoskonnale tehtud avaldusest nähtub (I kd tl 19), taotletakse vastutusele võtta isik, kes 16.08.2019 Tallinnas, aadressil Narva mnt 1 asuvast kauplusest New Yorker pani toime õigusvastase teo, kui tema juurest avastati New Yorker Estonia OÜ-le kuuluvat kaupa maksumusega 34,98 eurot. Seega on sedastatav, et need esemed oli süüdistatava jaoks võõras vara ning süüdistatav ei ole seda ka vastustanud. Kohus leiab, et esemete äravõtmisega soovis süüdistatav lõpetada esemete senise valdaja valduse, kehtestada sellele uue, s.o enda valduse ning selleks esemete senise valdaja vastav nõusolek puudus. Kuna süüdistatava poolt asjade

äravõtmist kahtlustati kaupluse töötaja poolt ja peale kassadest möödumist peeti süüdistatav saadud vihje tõttu turvatöötaja poolt kinni, ei olnud vargust võimalik lõpuni viia süüdistatava tahtest mitteolenevatel põhjustel, seega jäi vargus katse staadiumisse. Eeltoodud põhjustel, leiab kohus, et käesoleval juhul on tuvastamist leidnud varguse katse objektiivse koosseisu realiseerimine süüdistatava poolt. Kohtu hinnangul toimus esemete äravõtmine süüdistatava poolt selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Süüdistatava käitumisest nähtub üheselt, et esemete äravõtmisega sooviti selle omanik jätta esemetest ilma kestvalt ning kui süüdistatavat ei oleks turvatöötaja poolt kinni peetud, siis ei oleks ta ise vabatahtlikult kaupa poodi tagasi viinud, s.t omanikule tagastanud. Seega leiab kohus, et realiseeritud on ka ebaseadusliku omastamise eesmärk. Arvestades kuriteo asjaolusid ja süüdistatava selgitusi teo toimepanemise põhjuste kohta, leiab kohus, et tegemist on kavatsetusega toimepandud süüteoga. Episood 16.08.2019 Circle K Eesti AS Kohus leiab, et 16.08.2019 ajavahemikul 21:54-21:57 aadressil Mahtra 29, Tallinn asuvast Circle K Eesti AS Mustakivi teenindusjaamast kauba maksumusega 4,95 eurot varguse toime panemine F.Y poolt on tõendatud süüdistatava süü tunnistamise, tunnistaja ütluste, videosalvestuse ning muude kirjalike tõenditega. Oma seisukohta põhjendab kohus alljärgnevalt. Süüdistatav F.Y 18.09.2019 antud ütluste (I kd tl 59-62) kohaselt tunnistab ta, et 2019 augustikuu keskel, samal päeva kui pani toime varguse New Yorkeris, läks ta õhtul Mustakivi Circle K teenindusjaama kauplusesse ning varastas sealt enda tarbeks kolm Anneke šokolaadi. Šokolaadid pani taskusse ning väljus kauplusest. Varastab, kuna tal puudub töökoht, seega ka sissetulek ning osta ta endale midagi ei saa. Süüteo toimepanemist süüdistatava poolt tõendab ka asitõendi vaatlusprotokoll koos fototabeliga (I kd tl 32-39), milles on vaadeldud Cirlce K Eesti AS poolt salvestatud videofaile aadressil Harju maakond, Tallinna linn, Mahtra 29. Videosalvestuselt on näha, kuidas 16.08.2019 kell 21:55:10 kaupluse müügisaali siseneb meesterahvas (kõhna kehaehitusega, lühikesed tumedad juuksed, seljas tumedad riided, üle õla sinist värvi õlakott). Kell 21:55:17 võtab meesterahvas riiulilt kaupa – šokolaaditahvlid ning seejärel teeb kätega liigutusi õlakotis. Kell 21:56 meesterahvas räägib teenindusjaama töötajaga ning kell 21:57 lahkub kauplusest. Tunnistaja A K ütluste (I kd tl 40-41) kohaselt töötab ta Circle K Eesti AS Mustakivi teenindusjaama juhataja asetäitjana. Olles 16.08.2019 tööl aadressil Mahtra 29, Tallinn ning teostades korralist videokontrolli avastas ta, et tundmatu meesterahvas varastas kauplusest kolm šokolaadi Anneke väärtusegs 1,65 eurot/tk, kogusummas 4,95 eurot. Kohus leiab, et ülalnimetatud tõendikogum annab aluse rääkida süüdistatava poolt KarS § 199 järgi kvalifitseeritava süüteo toimepanemisest. Nagu Cirlce K Eesti AS poolt politseijaoskonnale tehtud avaldusest nähtub (I kd tl 28-30), taotletakse vastutusele võtta isik, kes 16.08.2019 Mahtra 29 asuva Circle K Eesti AS Mustakivi teenindusjaamast varastas kaupa 4,95 euro ulatuses. Seega olid need esemed süüdistatava jaoks võõras vara ning süüdistatav ei ole seda ka vastustanud. Kohus leiab, et esemete äravõtmisega soovis süüdistatav lõpetada esemete senise valdaja valduse, kehtestada sellele uue, s.o enda valduse ning selleks esemete senise valdaja vastav nõusolek puudus. Eeltoodud põhjustel, leiab kohus, et käesoleval juhul on tuvastamist leidnud varguse objektiivse koosseisu realiseerimine süüdistatava poolt. Lisaks tahtlusele kõikide objektiivsete koosseisuliste asjaolude suhtes eeldab vargus ka subjektiivsest küljest äravõetava asja ebaseadusliku omastamise eesmärki. Kohtu hinnangul toimus süüdistuses märgitud esemete äravõtmine süüdistatava poolt ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Nimelt ei ole tõendeid selle kohta, et süüdistatav oleks soovinud neid kannatanule tagastada. Seega on õiguslikus mõttes sedastatav võõra vallasasja äravõtmine selle

ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Süüteo asjaoludest ja süüdistatava ütlustest lähtuvalt pandi tegu toime teadlikult ja tahtlikult, seega kavatsetult. 17.07.2019 koostatud süüdistusaktis kriminaalasjas nr 19231700312 on süüdistatava tegevus kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 4 ja 7 järgi, s.o F.Y olles varem varguse toimepannud isikuks, pani uuesti toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil grupis. Karistusregistri väljavõttest nähtub (I kd tl 44-52), et süüdistatavat on varasemalt, s.o Harju Maakohtu 12.09.2016.a otsusega karistatud KarS § 199 lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo eest. 11.10.2019 koostatud süüdistusaktis kriminaalasjas nr 19231501989 on süüdistatava tegevus kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 9 järgi, s.o isikuna, kes on varem süstemaatiliselt toime pannud vargusi, pani uuesti toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Kuna Harju Maakohtu 14.10.2019 kohtumäärusega on eelnimetatud kriminaalasjad ühendatud ühisesse menetlusse, siis järgnevalt analüüsibki kohus, kas süüdistatava tegevus vastab KarS § 199 lg 2 p 9 toodud kvalifikatsioonile. Kohus juhib tähelepanu asjaolule, et süstemaatiline on vargus siis, kui see on toime pandud vähemalt kolm korda. Süstemaatilisus on järjekindel, pidevalt korduv tegevus ning ei ole oluline, kas isik on varguste eest varem süüdi mõistetud või on need tuvastatud alles ühes menetluses. Samuti süstemaatilisuse moodustavate kuritegude vaheline ajavahemik ei saa olla väga pikk. Antud kriminaalmenetluse raames on tuvastatud, et F.Y pani toime 4 varguse episoodi ning seda lühikese ajavahemiku jooksul, s.o ajavahemikul 02.07.2018 ja 06.07.2019 kuni 16.08.2019. Nagu juba eelpool viidatud nähtub karistusregistri väljavõttest (I kd tl 44-52), et süüdistatavat on ka varasemalt, s.o Harju Maakohtu 12.09.2016.a otsusega karistatud KarS § 199 lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo toime panemise eest (I kd tl 5356). Seega on süstemaatilisuse kriteerium täidetud ja kohus leiab, et F.Y-le inkrimineeritud süütegu tuleb süütegude kogumis kvalifitseerida KarS § 199 lg 2 p 9 järgi, s.o varguse toimepanemisena süstemaatiliselt, mis hõlmab endas ka KarS § 199 lg 2 p 4 järgi kvalifitseeritud süüteoepisoodi kvalifikatsiooni ning süüdistatava käitumise kvalifitseerimine eraldi ka KarS § 199 lg 2 p 4 järgi ei ole vajalik ning kuriteod on kogumis kvalifitseeritavad KarS § 199 lg 2 p 9 ettenähtud kuriteona. Süüd välistavaid ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Seega F.Y pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud grupis ja süstemaatiliselt, s.o KarS § 199 lg 2 p 7 ja 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

kahju. VÕS § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. Vastavalt VÕS § 1045 lg 1 p 5 sätetele on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Kahju hüvitamise eesmärk on VÕS § 127 lg 1 kohaselt kannatanu asetamine olukorda, mis oleks võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise aluseks olevaid asjaolusid ei oleks olnud. Lähtuvalt VÕS § 128 lg 1-3 võib hüvitamisele kuuluv kahju olla varaline või mittevaraline. Varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. Otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. VÕS § 136 lg 1 kohaselt tuleb kahju hüvitada ühekordselt makstava rahasummana, välja arvatud juhul, kui vastavalt kahju iseloomule on mõistlik kahju hüvitamine perioodiliste maksetena. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on tsiviilhagide aluseks oleva varalise kahju tekkimine otseselt seotud süüdistatava poolt kavatsetult toime pandud kuritegudega. Kohtu hinnangul on varaline kahju tekkinud süüdistatava õigusvastase käitumise tõttu, kuivõrd see on tekitatud kannatanu omandi rikkumisega VÕS § 1045 lg 1 p 5 mõttes. Kuna kriminaalasja kohtuliku uurimisega on tõendatud süüdistatava süü kahju tekkimises, siis tuleb kohaldada VÕS § 1043 sätteid ning varaline kahju tuleb hüvitada kahju kannatanud isikutele süüliselt kahju tekitanud isikule kuuluvate varaliste vahendite arvelt, s.t varaline kahju tuleb välja mõista F.Y-lt kannatanute kasuks vastavalt tekitatud kahjule. Harju Tarbijate Ühistu on esitanud tsiviilhagi summas 45,49 (I kd tl 69) ja Circle K Eesti AS on esitanud tsiviilhagi summas 4,95 eurot (I kd tl 75) vargusega tekitatud kahju hüvitamiseks. Kohus asub seisukohale, et kriminaalasjas kogutud tõenditega, sh F.Y kohtueelsel menetlusel antud süüd tunnistavate ütlustega on tõendatud, et kannatanutele kahju tekitas varguste toimepanemisega F.Y , mistõttu peab varalise kahju hüvitama F.Y. Vastavalt omaks võetud kohtupraktikale kohaldatakse kriminaalmenetluses tsiviilhagi läbivaatamisel tsiviilkohtumenetluse nõudeid, kui need ei ole vastuolus kriminaalmenetluse üldpõhimõtetega. Kuivõrd süüdistatav on tunnistanud tsiviilhagisid täies ulatuses, siis kohalduvad TsMS § 440 lg 1 sätted, mille kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, siis rahuldab kohus hagi. See aga tähendab, et kohus on kostja poolt nõude õigeksvõtuga seotud ja rahuldab hagi. Esitatud hagid ei ole seotud TsMS § 440 lg 4 sätetest tuleneva erisusega, millise puhul ei ole kohus kostja hagi õigeksvõtuga seotud. Seetõttu kuuluvad esitatud hagid täies ulatuses rahuldamisele ja süüdistatavalt kannatanute kasuks välja mõistmisele.

süüdistataval rahalised kohustused temalt väljamõistetavate menetluskulude ja tsiviilhagide tõttu. Peale selle, arvestades, et süüdistatavale inkrimineeritakse varavastaste kuritegude toimepanemist, siis üldjuhul on varavastase süüteo eesmärgiks kasu saamine võõra vara arvelt. Taoline käitumine viitab aga üheselt piisavate rahaliste vahendite puudumisele ja mis kohtu arvates välistab ka rahalise karistuse kohaldamise, kuna sellise iseloomuga karistus ei oleks täidetav. Lisaks eelmärgitule nähtub süüdistatava karistusandmetest, et süüdistatavat on mitmeid kordi karistatud varavastaste süütegude eest ja süüdistatav on pärast karistuse ära kandmist jätkanud sarnast õigusvastast käitumist. Eeltoodud põhjustel tuleb süüdistatava suhtes kohaldada isiku vabadust piiravat karistust vangistuse näol. Hinnates F.Y süü suurust KarS § 199 lg 2 p-de 7 ja 9 järgi kvalifitseeritava õigusvastase teo toimepanemises, tuleb arvestada, et süüdistatava tegevuses on sedastatav kahe kvalifitseeriva tunnuse olemasolu, mis tähendab suuremat süüd. Samuti on kohtumenetluses tõendamist leidnud, et F.Y pani kuriteod teo toime ettekavatsetult ja tahtlikult, seega kavatsetult. Tal oli vaba valik, kas panna kuritegu toime või mitte ja ta otsustas siiski käituda ebaseaduslikult. Samas, vaadeldes kuritegude asjaolusid, inkrimineeritakse süüdistatavale kolme lõpule viidud varguse ja ühe varguse katse toimepanemist, milliste süütegudega tekitati kannatanutele varalist kahju. Seejuures ei olnud varastatud esemete väärtused kuigi suured, kuivõrd ei ületanud KarS § 121 p-s 1 sätestatud olulise kahju määra ning kahel juhul oli varastatu väärtus ebaoluline, kuivõrd ei ületanud ka väheväärtusliku asja väärtust KarS § 218 lg 4 mõttes. Eeltoodud põhjustel leiab kohus, et F.Y süü ei ole seetõttu kuigi suur. Edasi hindab kohus karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu. Süüdistatav on kohtueelses menetluses avaldanud kahetsust ja kohus peab võimalikuks kahetsust kergendava asjaoluna arvesse võtta, kuid arvestades varavastaste süütegude süstemaatilisust ning asjaolu, et süüdistatavat on korduvalt samalaadsete kuritegude eest karistatud ning ta on pärast eelmise kohtuotsusega mõistetud karistuse kandmist asunud taas samalaadseid kuritegusid toime panema, suhtub kohus avaldatud kahetsusse mõningase kriitikaga. Muid karistust kergendavate või raskendavate asjaolude esinemist kohus ei tuvastanud. Seetõttu leiab kohus, et avaldatud kahetsus ei saa mõistetavat karistust olulisel määral mõjutada, kuigi seda kahetsust ei saa jätta täies ulatuses tähelepanuta. Seetõttu leiab kohus, et arvestades süütegude rohkust võib süüdistatavale karistuse mõista küll oluliselt alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra, kuid kohus ei pea võimalikuks mõista karistust, mis oleks ettenähtud sanktsiooni alammääras või selle lähedases määras. Koosseisuväliseid raskendavaid asjaolusid kohus süüdistatava käitumises ei tuvastanud. Riigikohus on väljendanud seisukohta, et alles pärast seda, kui kohus on otsustanud, milline peaks olema toimepandud konkreetse teo eest sellele konkreetsele süüdistatavale mõistetav karistus, saab järgmise sammuna hakata kaaluma, kas kõne alla võiks tulla ka tema tingimuslik karistusest vabastamine. Kohtupraktikas on seejuures asutud seisukohale, et vaid erandlikud süüteo toimepanemise asjaolud ja süüdlase isik on aluseks karistuse kandmisest tingimisi vabastamise vaagimiseks. Vähemalt ühte neist asjaoludest peab iseloomustama nn märkimisväärne eripära (RK otsus nr 3-1-1-99-06). Erinevalt karistuse mõistmisest, kus karistuse mõistmise alusena prevaleerib isiku süü, on karistusest tingimisi vabastamise korral aluseks kuriteo toimepanemise asjaolud ning süüdlase isik, mis kas iseseisvalt või ka koostoimes teevad põhikaristuse reaalse ärakandmise ebaotstarbekaks (Riigikohtu otsus nr 31-1-40-04). Süüdlase isiku puhul tuleb karistusest tingimisi vabastamine kõne alla eelkõige juhul, kui teda ei ole varem kriminaalkorras karistatud. Antud juhul on süüdistataval kuus kehtivat kriminaalkaristust ning eelnevalt mõistetud karistused, s.h reaalsed vangistused ei ole soovitud mõju avaldanud ja süüdistatav on jätkanud varavastaste süütegude süsteemset toimepanemist. Seega puudub igasugune alus kaaluda süüdistatava suhtes karistusest osaliselt või täielikult tingimisi vabastamist. Samas on süüdistatav vabanenud eelmise karistuse kandmiselt 2017 aasta keskel ja esimese varguse pani ta toime aasta möödudes eelmise karistuse kandmiselt

vabanemisest. Sellele järgnevalt on süüdistatav toime pannud kolm vargust 2019. aastal ja süüteod olid suunatud väheväärtusliku vara vastu. Arvestades taolisi asjaolusid leiab kohus, et süüdistatavale mõistetava karistuse võib asendada üldkasuliku tööga, allutades süüdistatava käitumiskontrollile ja panna talle kohustus läbida sotsiaalprogramm, millega süüdistatav kohtuistungil nõustus ning mille kaudu oleks süüdistataval võimalik oma suhtumist võõrasse varasse korrigeerida ja tajuda õiguskuulekuse vajalikkust edaspidi.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.