Viru Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
14. november 2019, Rakvere kohtumajas
Kriminaalasja number
1-19-9067 (19259000696)
Kohtunik
Anu Ammer
Kohtuistungi sekretär
Keili Rosar
Prokurör
Elle Karm
Kaitsja Kriminaalasi Süüdistatav
Arvo Suuban M E süüdistuses KarS § 121 lg 2 p 3 järgi kokkuleppemenetluses M E, isikukood xxxx; elukoht: xxxx / viibib xxxx; xxxx; emakeel-xxxx; xxxx; varem kriminaalkorras karistatud: Tartu Maakohtu 02.07.2019 otsusega KarS § 121 lg 2 p 3, § 199 lg 2 p 8, 9 ja § 215 lg 2 p 1 järgi ja KarS § 68 lg 1 ning § 74 lg 1, 3 alusel tingimisi vangistus 10 kuud 24 päeva katseajaga 2 aastat. 06.02.2019 muutis Tartu Maakohus 17.04.2018 otsusega kohaldatud mõjutusvahendit 1 aastaks käitumiskontrollile allutamine ja kohaldas KarS § 87 lg 1 p 9 ja lg 8 alusel mõjutusvahendit kinnisesse lasteasutusse paigutamist 1 aastaks. Tähtaeg saabub 26.02.2020; 2 kehtivat väärteokaristust; tõkend – puudub
Kohtuasja läbivaatamise aeg
14.11.2019, avalikul kohtuistungil
Kohaldatud õigusnormid
KrMS § 180 lg 1 ja 3, 239, 247, 248 lg 1 p 5, 249, 309, 313, 315, 318, 319, KarS § 66 lg 1 ja 3
M E süüdi tunnistada KarS § 121 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja karistuseks mõista 2 (kaks) kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetavat karistust Tartu Maakohtu 02.07.2019 otsusega mõistetud ära kandmata karistuse 10 kuud ja 24 päeva vangistust võrra, mõistes
liitkaristuseks 1 (üks) aasta 24 (kakskümmend neli) päeva vangistust. KarS § 74 lg 5 ja KarS § 69 lg 1 ja 3 alusel asendada vangistus 384 (kolmesaja kaheksakümne nelja) tunni üldkasuliku tööga. Üldkasuliku töö tegemise ajaks määrata 2 (kaks) aastat. KarS § 69 lg 4 alusel allutada M E üldkasuliku töö tegemise ajal kriminaalhooldaja käitumiskontrollile ja kohustada teda katseajal järgima KarS § 75 lg 1 toodud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas - xxxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks;. 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 8 alusel on M E kohustatud üldkasuliku töö tegemise katseajal läbima sotsiaalprogrammi MDFT, s.o mitmedimensiooniline pereteraapia. Üldkasuliku töö tegemise tähtaega arvestada kohtuotsuse jõustumisest. KrMS § 180 lg 1 ja 3 alusel jätta menetluskulud tervikuna summas 1052,40 eurot riigi kanda. Edasikaebamise kord Kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lõike 1 rikkumisega, samuti KrMS § 318 lg 4 sätestatud juhtudel. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.
M Eit süüdistatakse selles, et tema, omades kehtivat karistust korduva teise inimese kehalise väärkohtlemise eest, lõi 30.09.2019 kella 13.30 paiku xxxx xxxx R Pi rusikaga näo piirkonda, põhjustades kannatanule füüsilist valu. Teisele isikule löömisega füüsilise valu tekitamisega, isikuna, keda on sarnase teo eest karistatud, pani M E toime KarS § 121 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Tsiviilhagi ei ole esitatud. II KOKKULEPE KARISTUSE LIIGI JA MÄÄRA NING MENETLUSKULUDE
Süüdistatav M E, tema kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt KarS § 121 lg 2 p 3 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus M Ei süüdimõistmist ja karistamist 2-kuulise vangistusega. KarS § 65 lg 2 ja § 75 lg 5 alusel suurendada mõistetavat karistust Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja 02.07.2019 otsusega mõistetud ära kandmata
karistuse 10 kuud ja 24 päeva vangistust võrra, mõistes liitkaristuseks 1 aasta 24 päeva vangistust. KarS § 74 lg 5 ja KarS § 69 lg 1 ja 3 alusel asendada vangistus 384 tunni üldkasuliku tööga. Üldkasuliku töö tegemise ajaks määrata 2 aastat. KarS § 69 lg 4 alusel allutada M E üldkasuliku töö tegemise ajal kriminaalhooldaja käitumiskontrollile ja kohustada teda katseajal järgima KarS § 75 lg 1 toodud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas - xxxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks;. 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 8 alusel kohustada M Eit üldkasuliku töö tegemise katseajal läbima sotsiaalprogrammi MDFT, s.o mitmedimensiooniline pereteraapia. Menetluskulud määratud kaitsja tasu 210 eurot, millele lisanduvad kohtus tekkivad kaitsjakulud 32,40 eurot ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 810 eurot, seega kokk 1052,40 eurot jätta KrMS § 180 lg 1 ja 3 alusel tervikuna riigi kanda. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav M E ning tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuste sisu ja kuriteo kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutavas karistuse liigis ja määras.
Süüdistatav M E avaldas kohtuistungil, et ta on kokkuleppest aru saanud ja nõustus sellega. Kokkuleppe arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et süüdistatav M E on kokkulepet sõlmides väljendanud oma tõelist tahet ja asja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetlust reguleerivaid sätteid. M E tuleb süüdi tunnistada KarS § 121 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Sama sätte lg 3 kohaselt võib kohus määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi ning osa neist võib kohus jätta riigi kanda, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu. Kuna süüdistatava poolt hüvitatavad menetluskulud kuuluvad alates 29. märtsist 2015 kokkuleppe esemesse (Riigikohtu lahendi nr 3-1-1-7-16 p 5.2), siis kinnitab kohus kokkuleppe kõigis kokkuleppe punktides, sh ka menetluskulude tasumises. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Ammer kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.