Varavastased süüteod › Süüteod omandi vastu

Seega pani E.J oma tahtliku tegevusega toime süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara omandamise ja turustamise, s.o KarS § 202 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kohtuistungil seletas süüdistatav, et süüdistus on talle arusaadav, tunnistab end temale inkrimineeritud kuritegude toimepanemises süüdi. Jääb lühimenetluse taotluse juurde ning enda ülekuulamist ei taotle. Kaitsja asus seisukohale, et asja on võimalik lahendada lühimenetluses, ei ole seadusenorme, mis välistaks lühimenetluse kohaldamise. Süü tõendatusse osas on süüdistatav ennast küll süüdi tunnistanud, kuid väidab, et kaks kodanikku avaldasid talle mõju ning ta kartis oma elu pärast. See tegu ei ole karistatav. Tegemist on hädaseisundiga, mis välistab õigusvastasuse. . Tegu ei ole õigusvastane kui isik paneb selle toime, et kõrvaldada vahetult eesseisvat ohtu enda õigushüvedele, tema valitud vahend on nohu kõrvaldamiseks vajalik ning kaitstav huvi on kahjustatavast huvist ilmselt olulisem. Huvide kaalumisel arvestatakse eriti õigushüvede olulisust, õigushüve ähvardanud ohu suurust ning teo ohtlikkust. Ta tahtis minna vangi ähvardava ohu eest. Peale telefoni episoodi tegi kõik spetsiaalselt.

meesterahvas kohvinurga lähedal asuvast riiulist ja pani need endale taskusse. Ühtlasi üritas sama meesterahvas võtta kaasa ühekordseid suhkrupakke, kuid seda märkas klienditeenindaja, kes tegi meesterahvale märkuse, mille peale meesterahvas pani ühekordsed suhkrud tagasi. Ühekordsete suhkrute osas O. AS-ile isiku vastu pretensioone ei ole. Vargusega tekitas meesterahvas O. AS-ile varalist kahju summas 4,80 eurot. Kohus leiab, et ülalnimetatud tõendikogum annab aluse rääkida süüdistatava poolt KarS § 199 järgi kvalifitseeritava süüteo toimepanemisest. Nagu AS O. poolt politseijaoskonnale tehtud avaldusest nähtub (tl 62-74), varastas 03.03.2019 kell 09:51 meesterahvas x tanklast kaupa: suhkruasendaja Huxol maksumusega 2,10 eurot ja 2 tk isoleerteipi, tüki maksumusega 1,35 eurot, kokku 2,70 eurot. Seega olid need esemed süüdistatava jaoks võõras vara ning süüdistatav ei ole seda ka vastustanud. Kohus leiab, et esemete äravõtmisega soovis süüdistatav lõpetada esemete senise valdaja valduse, kehtestada sellele uue, s.o enda valduse ning selleks esemete senise valdaja vastav nõusolek puudus. Eeltoodud põhjustel, leiab kohus, et käesoleval juhul on tuvastamist leidnud varguse objektiivse koosseisu realiseerimine süüdistatava poolt. Lisaks tahtlusele kõikide objektiivsete koosseisuliste asjaolude suhtes eeldab vargus ka subjektiivsest küljest äravõetava asja ebaseadusliku omastamise eesmärki. Kohtu hinnangul toimus süüdistuses märgitud esemete äravõtmine süüdistatava poolt ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Nimelt ei ole tõendeid selle kohta, et süüdistatav oleks soovinud neid kannatanule tagastada. Seega on õiguslikus mõttes sedastatav võõra vallasasja äravõtmine selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Süüteo asjaoludest ja süüdistatava ütlustest lähtuvalt pandi tegu toime teadlikult ja tahtlikult, seega kavatsetult. 25.07.2019 varguse katse X. kaupluses Kohus leiab, et 25.07.2019 kell 15:02 aadressil xxx asuvast ja X AS-le kuuluvast X kauplusest kauba maksumusega 39,99 eurot varguse katse toime panemine E.J-i poolt on tõendatud süüdistatava süü tunnistamise, videosalvestuse ning muude kirjalike tõenditega. Oma seisukohta põhjendab kohus alljärgnevalt. Süüdistatav E.J-i 26.07.2019 antud ütluste (tl 29-30) kohaselt tunnistab ta varguse toimepanemist ning puhtsüdamlikult kahetseb tehtut. Tema sõnul tuttav A. T. mõtles välja, et ta on A. võlgu 300 eurot varastatud kahe mobiiltelefoni ning 1 grammi amfetamiini eest. Tegelikult ei ole ta aga seda teinud ja ei ole midagi A.ilt võtnud. A. mõtles selle välja ja umbes 12.07.2019 kohtas teda juhuslikult x jaamas, kus ta oli enda tuttavaga. Tuttav kindlasti ei anna selle kohta mingeid seletusi, kuna kardab, et tal tekivad probleemid. A. lõi teda põlvega vastu hambaid ja lõi hamba välja. A. võttis noa välja ja ütles, et hakkab näppe lõikama. A. lähenes, pani talle noa külge ja viis x poe taha. A. oli koos O.ga. Koos nad otsustasid ta viia kuskile x ja kinni panna. Siis A. viis ta trammiga Maleva trammipeatusesse. Siis läksid nad x garaaži, kus elavad O. ja A.. See asub xxx lähedal. Seal on pääsla ja väga palju garaaže. O. ja A. alati panid garaaži lukku, et ta ära ei jookseks. Muul viisil nad teda kinni ei pannud. A. võttis temalt ära elamisloa kaardi ja tema tuttava E.J Selemenjevi elamisloa. O. ja A. nõudsid temalt 300 eurot. Kuna tal raha ei olnud, sundisid nad teda varastama. Ta käis xxx X kaupluses, R.kvartali kauplustes, kuid ei varastanud sealt midagi ja teeskles A.i ja O. jaoks, et varastada ei õnnestu. Vahepeal nad käisid koos temaga metadooni järel. Vahepeal lasid nad ta lahti, et ta saaks käia oma ämma juures ja ämmalt raha küsida. Tegelikult ei tahtnud ta aga ämma juurde sõita, vaid tahtis A.i käest minema pääseda. Mõnda aega oli omaette. Eile kohtasid teda A. ja O. Hobujaama trammipeatuses, kui ta trammist väljus. A. ütles talle, et X keskuses on X kauplus, kus on juhtmevabad kõrvaklapid, mis ei ole kõige odavamad. A.il oli vaja raha. A. ütles seda talle näidates samal ajal nuga ja ütles, et ise tead, mis siis saab. Ta on kindel, et A. lööks teda noaga, kui ta keelduks varastamast. Kõik koos kolmekesi sisenesid nad X. keskusesse. X. keskuses jäid A. ja O. teda ootama, kas xvõi telefoni kaupluse juures, et ta oleks nende vaateväljas. Ta sisenes X. kauplusesse üksinda. Ta ei pöördunud kellegi poole abi otsimiseks, kuna kartis, et sellisel juhul siseneb A. poodi, paneks talle noa külge ja viiks kauplusest välja. Ta võttis kaupluse riiulilt suvalised kõrvaklapid, mis ei olnud väga odavad ja mille peal oli kleep-turvaelement, mille ta eemaldas. Kõrvaklapid pani ta endale kampsuni alla põue ning läks

väljapääsu poole. Ta läks kauplusest X. keskuse väljapääsu poole, kus turvamehed ta kinni pidasid. Ta kavatseb A.i ja O. ähvardust osas pöörduda avaldusega politsei poole. Süüteo toimepanemist süüdistatava poolt tõendab ka asitõendi vaatlusprotokoll koos fototabeliga (tl 17-22), milles on vaadeldud kahtlustatava liikumist X. keskuses 25.07.2019. Videosalvestuselt nähtub, et 25.07.2019 kella 14:50 paiku liigub X. keskuse poole mees, seljas „pooleks“ tume-hele T-särk, jalas tumedad püksid, seljas seljakott ja kannab heledaid jooksukingi. Mees sarnaneb E.J-ile . E.J liigub üksinda. Samuti on näha, et E.J liigub X. keskuse x tn poolsel küljel üksinda ja kellegagi ei suhtle. E.J siseneb X. keskusesse ja kellegagi ei suhtle. Olles sisenenud X. keskusesse E.J kellegagi ei suhtle. X. keskuses ringi liikudes E.J kellegagi ei suhtle. Samuti on näha kuidas E.J siseneb kauplusesse ja umbes 8 minuti pärast väljub sealt, kuid endiselt ta kellegagi ei suhtle. Lisaks eeltoodule tõendab süüdistatava poolt 25.07.2019 varguse toimepanemist asitõendi vaatlusprotokoll koos fototabeliga (tl 24-28), millelt nähtub, et 25.07.2019 kella 14:54 paiku siseneb poodi mees, seljas „pooleks“ tume-hele T-särk, jalas tumedad püksid, seljas seljakott ja kannab heledaid jooksukingi. Mees sarnaneb E.J-ile . Isik suundub vitriini juurde, mille on kirjas „KÕRVAKLAPID“. E.J valib kõrvaklappe ning teeb kätega liigutusi justkui eemaldaks käes olevast pakendist midagi. E.J vaatab pidevalt kaamera poole. Vahepeal suhtleb E.J ka müüjaga ning seejärel lahkub poest. Tunnistaja M. Z. ütluste (tl 9 ja pöördel) kohaselt töötades turvatöötajana aadressil X. väljak (X. keskus) kell 15:05 peatas ta x ees isiku, kes võttis poest X. kõrvaklapid ja pani need enda pükstesse särgi alla jättes nende eest maksmata. Isik oli halli värvi T-särgis, musta värvi spordipükstes ja musta värvi seljakotiga. Ütles, et tema nimi on E.J-i . Turvakontrolli jooksul leiti isiku juurest revolver Gletcher NGT, nuga kruvikeeraja, padrunid revolvri jaoks, käärid, kaks tabletti väikses kotis kahtlase valge pulbriga, lusikas ja katki tehtud maniküüri käärid. Varast märgati kell 14:58 ja ta väljus poest kell 15:02 maksmata kaubaga. Varastatud esemeteks olid kõrvaklapid S2DUW-K010 maksumusega 39,99 eurot. Kaup oli rikkumata ja tagastati kauplusele. Ehkki süüdistatav on tunnistanud varguse toimepanemist X. kauplusest, on ta kohtueelsel menetlusel antud ütlustega üritanud menetlejat panna uskuma, et varguse toimepanemiseni viis teda väidetav tuttav nimega A. T., kellele ta oli 300 eurot võlgu varastatud kahe mobiiltelefoni ning 1 grammi amfetamiini eest. Kui ta 25.07.2019 juhuslikult A.iga Hobujaama trammipeatuses kohtus, käskis viimane tal X. kauplusest juhtmevabad kõrvaklapid varastada ning sellest keeldumise korral oleks A. teda noaga löönud. Enda sõnul 25.07.2019 läks ta koos A.i ja O.ga X. keskusesse. X. keskuses jäid A. ja O. teda ootama, kas x või telefoni kaupluse juures, et ta oleks nende vaateväljas. Ta sisenes X. kauplusesse üksinda. Ta ei pöördunud kellegi poole abi otsimiseks, kuna kartis, et sellisel juhul siseneb A. poodi, paneks talle noa külge ja viiks kauplusest välja. Ta võttis kaupluse riiulilt suvalised kõrvaklapid ja peitis need kampsuni alla põue ning seejärel lahkus kauplusest. Süüdistatava eeltoodud ütlused ei ole aga usaldusväärsed ega ole kooskõlas teiste kogutud tõenditega. Asitõendi vaatlusprotokollist koos fototabeliga (tl 17-22) nähtub, et 25.07.2019 kell 14:50 liigub X. keskuses poole mees, kes sarnaneb E.J-ile . E.J liigub üksinda. Samuti liigub E.J ka X. keskuses üksinda ringi ega suhtle seal viibitud aja jooksul mitte kellegagi. Sisenedes ja väljudes X. kauplusest samuti ei suhtle ta kellegagi. Kuna süüdistatava ütlused ei riimu videosalvestuselt nähtuvaga selles osas, mis puudutab süüdistataval varguse toimepanemist ähvarduse ja sunni tõttu, leiab kohus, et süüdistatava E.J-i ütlused tuleb selles osas tõendikogumist kõrvale jätta. Lisaks sellele peab kohus vajalikuks märkida, et süüdistataval oli kaasas õhkrelv koos teraskuulidega (tl 7-8, 9, 10-13), samuti nuga (tl 7-8, 9). Kuigi õhkrelval puudus laskude sooritamiseks vajalik gaasiballoon, oli see välimuselt identne ehtsa revolvriga ning arvestades selle kaalu, oli see küllaldaselt heaks löögirelvaks kui hirmutamisest ei oleks piisanud. Seega oli süüdistatav väga hästi enesekaitsevahenditega ennast varustanud ning võrreldes tavainimestega, kelle suurimaks relvaks on ehk küüneviil käekotis või taskus, oli

süüdistataval kordi rohkem võimalusi ennast kaitsta kui tavalisel kaupluse külastajal. Selline varustatus viitab üheselt sellele, et keegi poleks süüdistatavat vargusele saanud noa ähvardusel sundida. Kohus leiab, et süüdistatav mõtles tema vargusele sundimise loo välja, et varguse toimepanemist mingitmoodi õigustada ning enda süüd vähendada. Samuti on videosalvestis selline objektiivne ja subjektiivsust välistav tõend, mida ei ole võimalik moonutada ega ka kuidagi teisiti mõista. Seejuures nähtub kaupluse videosalvestiselt seegi, et süüdistatav eemaldas kaubalt turvaelemendi, mis hõlbustas asja vargust. Kui süüdistataval ei oleks olnud varguse toimepanemise soovi ja samas ta kartis kaupluse töötaja poole pöörduda, poleks ta turvaelementi eemaldanud ja oleks meelega lasknud ennast kinni pidada. Ometigi nähtub videosalvestiselt, et ta ka suhtles klienditeenindajaga ja tal oli võimalus klienditeenindajale teatada, et teda sunnitakse vargust toime panema. Sellele vaatamata eemaldas ta turvaelemendi ja tegi kõik selleks, et vargus, mida ta väidetavalt toime panna ei tahtnud, siiski lõpule viia. Seejuures peeti ta kinni alles järgmise kaupluse juures ja üheltki videosalvestiselt ei nähtu, et ta oleks alates kaubanduskeskuse lähedusse jõudmisest, keskusesse sisenemisest kuni kinnipidamiseni kaubanduskeskuses koos kellegagi liikunud või kellegagi suhelnud, veel vähem varastatut kellelegi üle anda püüdnud. Seega süüdistatava kohtuistungil esitatud väide, et ta tahtiski, et ta kinni peetaks, ei vasta süüdistatava enda objektiivsele käitumisele ega ka teistele kriminaalasjas kogutud ja kontrollitud tõenditele. Kohtuistungil avaldatud süüdistatava ülekuulamise protokollist nähtuvalt on ta avaldanud, et esitab teda X. kaupluses vargusele sundinud A. ja O. T. ähvarduste suhtes avalduse politseile. Seejuures oli tal see võimalus alates tema kinnipidamisest 25.07.2019, samamoodi tema ülekuulamisel 26.07.2019, samuti hilisemate menetlustoimingute ajal. Ometigi ei ole süüdistatav kuni kriminaalasja kohtuliku arutamiseni politsei poole ähvarduste ja ähvardajate osas avaldusega pöördunud. Kohtuistungil põhjendas süüdistatav pöördumata jätmist sellega, et juhul, kui ka T. vanglasse satub, siis läheb tal halvasti, mistõttu ta ei pöördugi politsei poole. Seega on tegemist paljasõnaliste väidetega, mis tuleb kui tõendamata väited jätta tähelepanuta. Kohus leiab, et ülalnimetatud tõendikogum annab aluse rääkida süüdistatava poolt KarS § 199 järgi kvalifitseeritava süüteo toimepanemisest. Nagu X. AS poolt politseijaoskonnale tehtud avaldusest nähtub (tl 1), taotletakse vastutusele võtta isik, kes 25.07.2019 Tallinnas, aadressil X. väljak x asuvast kauplusest X. pani toime õigusvastase teo, kui tema juurest avastati X. ASle kuuluvad juhtmevabad kõrvaklapid maksumusega 39,99 eurot, mille eest ei olnud tasutud. Seega on sedastatav, et kõrvaklapid oli süüdistatava jaoks võõras vara ning süüdistatav ei ole seda ka vastustanud. Kohus leiab, et eseme äravõtmisega soovis süüdistatav lõpetada eseme senise valdaja valduse, kehtestada sellele uue, s.o enda valduse ning selleks eseme senise valdaja vastav nõusolek puudus. Kuna süüdistatava poolt kõrvaklappide äravõtmist märgati kaupluse klienditeenindajate poolt ja peale kauplusest väljumist peeti süüdistatav turvatöötaja poolt kinni, ei olnud vargust võimalik lõpuni viia süüdistatava tahtest mitteolenevatel põhjustel, seega jäi vargus katse staadiumisse. Eeltoodud põhjustel, leiab kohus, et käesoleval juhul on tuvastamist leidnud varguse katse objektiivse koosseisu realiseerimine süüdistatava poolt. Kohtu hinnangul toimus esemete äravõtmine süüdistatava poolt selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Süüdistatava käitumisest nähtub üheselt, et eseme äravõtmisega sooviti selle omanik jätta esemest ilma kestvalt ning kui süüdistatavat ei oleks turvatöötaja poolt kinni peetud, siis ei oleks ta ise vabatahtlikult kaupa poodi tagasi viinud, s.t omanikule tagastanud. Seega leiab kohus, et realiseeritud on ka ebaseadusliku omastamise eesmärk. Kuriteo asjaoludest ja süüdistatava ütlustest lähtuvalt, leiab kohus, et süüdistatav pani teo toime teadlikult ja tahtlikult, s.t tegu on kavatsetusega toime pandud süüteoga. Riikliku süüdistaja poolt on süüteod kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 9 järgi, s.o vargus, mis on toime pandud süstemaatiliselt. Järgnevalt analüüsibki kohus, kas süüdistatava tegevus vastab KarS § 199 lg 2 p 9 toodud kvalifikatsioonile. Kohus juhib tähelepanu asjaolule, et süstemaatiline on vargus siis, kui see on toime pandud vähemalt kolm korda. Süstemaatilisus on järjekindel, pidevalt korduv tegevus ning ei ole oluline, kas isik on varguste eest varem süüdi mõistetud või on see tuvastatud alles ühes menetluses. Samuti ei oma tähtsust kas tegemist on

lõpuleviidud vargustega või tegemist on varguste katsetega, kuid nendevaheline ajavahemik ei saa olla väga pikk. Käesolevas kriminaalasjas on tuvastamist leidnud, et E.J on toime pannud 2 varguse episoodi. Väärteootsuste (tl 40-42) kohaselt on süüdistatav toime pannud KarS § 218 lg 1, 3 ja § 251 ning KarS § 218 lg 1 ja § 25 lg 2 ettenähtud süüteod 27.03.2019 ja 04.01.2019. Selline süsteemne varavastaste süütegude toimepanemine viitab süüdistatava väljakujunenud eluviisile ja sissetuleku saamisele kõrvaliste isikute arvelt. Seetõttu leiab kohus, et süstemaatilisuse kriteerium on täidetud, kuivõrd süütegude faktiline korduvus ja rohkus täidab süstemaatilisuse koosseisu ja süüdistatava õigusvastane käitumine on põhjendatult kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 9 järgi. Kuivõrd süüdistatavale kahest inkrimineeritud vargusest jäi üks katse staadiumi ja teine viidi lõpule, tuleb süütegude kogumis hinnata kuritegu lõpuleviidud kuriteona. Süüd välistavaid ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Seega E.J pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud süstemaatiliselt, s.o KarS § 199 lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo. KarS § 202 lg 2 p 2 järgi toime pandud kuritegu Kohus leiab, et 23.06.2019 kella 02:37 paiku Tallinnas aadressil X. xxx asuvast restoranist H. varastatud S. K.ile kuuluva mobiiltelefoni iPhone 6S turustamine E.J-i poolt on tõendatud süüdistatava süü tunnistamisega, tunnistaja ütluste, asitõendi vaatlusprotokolli ja muude kirjalike tõenditega. Oma seisukohta põhjendab kohus alljärgnevalt. Kannatanu S. K.i ütluste (tl 97-110; 123-125) kohaselt 22.06.2019 õhtul läks ta Tallinna Kesklinna kohtuma oma sõpradega. Muude asjade hulgas oli tal kaasas mobiiltelefon iPhone 6S (IMEI xxx). Telefon on siniste kaante vahel. 23.06.2019 kell 02:37 kasutas ma oma mobiiltelefoni viimast korda viibides X. tänava H.is, Musumäe kõrval. Ta täpselt ei mäleta, mis kell ta tahtis endale taksot tellida, et koju sõita, aga see võis olla kella 03:00 ajal ning siis ta avastas, et mobiiltelefoni enam ei ole. Ta ise varguse momenti ei näinud ega tajunud. Kahtlustada varguses kedagi ei oska. See võis juhtuda siis kui ta tukkus telefon käes ning keegi võis selle temalt ära võtta. Telefoni oli paigaldatud otsimisprogramm iCloud ning ta palus oma neiul vaadata telefoni liikumist. Programm näitas, et telefon liikus 23.06.2019 peale vargust ajavahemikul 02:37-04:00 marsruudil Bussijaam, Linnamäe, Kihnu, Linnamäe tee x. 24.07.2019 kell 10:00 laekus tema e-postile sõnum selle kohta, et temalt varastatud mobiiltelefon asub Madala 5, Tallinn. Ta edastas nimetatud informatsiooni politseile. Tunnistaja J. P. ütluste (tl 137-138) kohaselt oli ta 23.06.2019 tööl X OÜ xxx aadressi xxx ja võttis ühelt noormehelt vastu mobiiltelefoni iPhone 6S. Noormees oli üksinda. Noormees rääkis nagu oleks telefon tema oma. Rääkis, et telefon ei tööta ning et see vedeles tal niisama ja tal pole seda enam vaja. Tunnistaja enda sõnul kontrollis telefoni ja proovis seda sisse lülitada, kuid see tal ei õnnestunud. Ta seletas noormehele, et pandimaja ei osta esemeid kokku. Ta pakkus noormehele nimetatud telefoni pantida ning seletas, et kuna telefon sisse ei lülitu, siis kõlbaks see telefon ainult varuosadeks. Nad leppisid noormehega kokku, et noormees pandib telefoni Puhangu pandimajale 30 euro eest. Vormistasid leping nr 90623 1339. Lepingu number näitab kuupäeva: 23.06.2019 ja kellaaega, mis oli siis 13:39. Leping sõlmiti seitsmeks päevaks. Noormees käitus selliselt nagu ta ei kavatseks telefonile järgi tulla ja seda välja osta, kuna ta algusest peale käitus nii nagu tal ei oleks seda telefoni vaja. Lepingu peale pani noormees oma kaks allkirja. Lepingu sõlmimiseks esitas noormees E.J-i nimele väljastatud elamisloa xxx. Suure tõenäosusega oli elamisluba noormehe enda oma. Mis telefonis edasi sai, ta ei tea. X ja E.J-i vahelise lepingu nr xxx koopia (tl 119) tõendab, et 23.06.2019 on sõlmitud leping X OÜ ja E.J-i poolt, mille kohaselt andis süüdistatav pandimajale

pandiks mobiiltelefoni iPhone 6S ning pandimaja andis süüdistatavale laenu summas 30 eurot tähtajaga seitse päeva. E.J-i kahtlustatavana antud ütluste (tl 139-140) kohaselt tunnistab ta end kuriteo toimepanemises süüdi ning puhtsüdamlikult kahetseb tehtut. Ütluste kohaselt kuupäeva ta ei mäleta, kuid see võis olla kahtlustuses märgitud ajal, kui talle keegi tuttavatest, keda ta täpsemalt ei mäleta, andis talle mobiiltelefoni iPhone, et ta viiks selle pandimajja. Tuttavad näitasid talle pandimaja, kus saaks mobiiltelefoni eest rohkem raha. Telefoni ta pantis oma dokumendiga oma nimele. Arvab, et käis pandimajas üksinda. Ta ise kindlasti ei tahtnud telefoni pärast välja osta. Telefoni eest saadud raha andis koheselt oma tuttavale, mille eest andis tuttav talle doosi narkootikume. Talle seletas tuttav, et tal endal ei ole dokumente ja ei saa ise pandimajja mobiiltelefoni viia. Ta tegelikult ei arvanud, et tuttav võib paluda tal pantida varastatud mobiiltelefoni, kuid pidas võimalikuks, et telefon võis olla varastatud. Ta ise ei varastanud seda mobiiltelefoni. Kohus leiab, et ülalnimetatud tõendikogum annab aluse rääkida süüdistatava poolt KarS § 202 järgi kvalifitseeritava süüteo toimepanemist. Et iPhone 6S mobiiltelefoni näol oli tegemist varastatud asjaga, tõendavad kannatanu S. K.i ütlused. Seega kohtu veendumuse kohaselt on õiguslikus mõttes selline tegevus, varastatud asja enda valdusse saamine ning selle pantimine vaadeldav süüteoga saadud vara omandamise ja turustamisena, s.t et selliselt tegutsedes realiseeris E.J KarS § 202 lg 1 objektiivse koosseisu. Tõendikogumi pinnalt on sedastatav, et süüdistuses märgitud eseme näol oli tegemist varastatud asjaga ehk E.J-i valdusel puudus õiguslik alus. Süüdistatava sõnul pidas ta võimalikuks, et tegemist oli varastatud mobiiltelefoniga. Subjektiivne koosseis on täidetud kui isik tegutseb vähemalt kaudse tahtlusega ehk piisab kui süüdistatav peab võimalikuks ja möönab, et ese, mida ta omandab ja turustab, on süüteolist päritolu. Kuna E.J pidas võimalikuks, et mobiiltelefon on saadud süüteo toimepanemise tulemusel ning soovis saadud mobiiltelefoni pantida, et saada selle eest raha, on subjektiivne koosseis täidetud vähemalt kaudse tahtluse vormis. Sellisele seisukohale asumiseks annab kohtu arvates tuge ka asjaolu, et süüdistatav selgitas pandimaja töötajale, et see telefon on tema oma ja see vedelevat tal juba pikemat aega. Seega püüdis süüdistatav pandimaja töötajat teadlikult viia asja õiguspärasest valdusest eksitusse, näidates ennast asja omanikuna, kelleks ta ei olnud, kusjuures see telefon sattus tema kätte alles samal päeval enne selle telefoni pandimajja viimist. Selline objektiivne käitumine viitab sellele, et ta möönis asja süüteolist päritolu ja nõustus sellega. Süüdistusakti kohaselt on E.J-i süütegu kvalifitseeritud KarS § 202 lg 2 p 2 järgi, s.o süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara omandamine ja turustamine, isikuna, kes on varem toime pannud varguse. Kohtu hinnangul on riiklik süüdistaja põhjendatult viidanud kvalifitseeriva tunnuse KarS § 202 lg 2 p 2 esinemisele. Karistusregistri väljavõttest (tl 32-39 pöördel) nähtub, et süüdistatav on Harju Maakohtu 19.03.2014 otsusega nr 1-14-1843 süüdi mõistetud KarS § 199 lg 2 p 5 ja 9 järgi. Kuivõrd tegemist on kehtiva karistusega, tuleb käesolevas kriminaalasjas süüdistatavale inkrimineeritud kuritegu kvalifitseerida süüteona, mis on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse ning seega on süüdistatava õigusvastane käitumine põhjendatult kvalifitseeritud KarS § 202 lg 2 p 2 järgi. Lisaks sellele on käesolevas kriminaalasjas menetlusesemeks ka kaks vargust, millistest esimene on toime pandud enne KarS § 202 ettenähtud kuriteo toimepanemist ja see vargus oli juba eelnevalt väheväärtuslike asjade vastu toime pandud varavastaste süütegude tõttu kvalifitseeritav KarS § 199 lg 2 p 9 järgi. Seega on KarS § 202 lg 2 p 2 sätestatud isikutunnus tuvastatud ka sama kriminaalasja raames süüdistatavale inkrimineeritud eelnevalt toime pandud vargusega. Süüd välistavaid ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus süüdistatava käitumises ei tuvastanud.

Seega E.J pani toime süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara omandamise ja turustamise, isikuna, kes on varem toime pannud varguse, s.o KarS § 202 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

tõttu. Peale selle, arvestades, et süüdistatavale inkrimineeritakse varavastaste kuritegude toimepanemist, siis üldjuhul on varavastase süüteo eesmärgiks kasu saamine võõra vara arvelt. Kuna süüdistatav varastas süüdistusakti kohaselt väheväärtuslikke asju, saab järeldada, et ka selliste asjade ostmiseks süüdistataval rahalised vahendid puudusid. Taoline käitumine viitab aga üheselt piisavate rahaliste vahendite puudumisele ja mis kohtu arvates välistab ka rahalise karistuse kohaldamise, kuna sellise iseloomuga karistus ei oleks täidetav. Lisaks eelmärgitule nähtub süüdistatava karistusandmetest, et süüdistatavat on mitmeid kordi karistatud varavastaste süütegude eest ja süüdistatav on pärast karistuse ära kandmist jätkanud sarnast õigusvastast käitumist, tehes seda ka katseajal. Eeltoodud põhjustel tuleb süüdistatava suhtes kohaldada isiku vabadust piiravat karistust vangistuse näol. Hinnates E.J-i süü suurust KarS § 199 lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava õigusvastase teo toimepanemises, tuleb arvestada, et süüdistatava tegevuses on sedastatav ühe kvalifitseeriva tunnuse olemasolu, mis tähendab suuremat süüd. Samuti on kohtumenetluses tõendamist leidnud, et E.J viis ühe varguse lõpuni ja teine vargus jäi katsestaadiumisse. Vaadeldes kuriteo asjaolusid, inkrimineeritakse süüdistatavale ühe lõpule viidud varguse toimepanemist, millega tekitati kannatanule varalist kahju. Seejuures ei olnud varastatud eseme ning varastada püütud esemete väärtused kuigi suured, kuivõrd ei ületanud ka KarS § 218 lg 4 sätestatud asja rahalist väärtust. Eeltoodud põhjustel leiab kohus, et E.J-i süü ei ole kuigi suur. Edasi hindab kohus karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu. Süüdistatav on kohtueelses menetluses avaldanud kahetsust. Samas vastates prokuröri küsimusele elatusallikate kohta teatas süüdistatav, et ta elatub varastamisest. Seega ongi süüdistatava põhiliseks elatusallikaks teiste vara omastamine, mis näitab seda, et süüdistatav on üheselt teadlik toimepandava süüteo keelatusest, kuid peab varavastaste süütegude toimepanemist enesestmõistetavaks tegevuseks. Arvestades sellist asjaolu leiab kohus, et süüdistatava kohtueelsel menetlusel avaldatud kahetsust ei ole võimalik arvestada. Muid karistust kergendavate või raskendavate asjaolude esinemist kohus ei tuvastanud. Seetõttu leiab kohus, et avaldatud kahetsus ei saa mõistetavat karistust olulisel määral mõjutada. Arvestades eeltoodut leiab kohus, et süüdistatavale võib süü vähest suurust arvestades karistuse mõista oluliselt alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra. Koosseisuväliseid raskendavaid asjaolusid kohus süüdistatava käitumises ei tuvastanud. Seadusandja on KarS § 202 lg 2 p 2 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest karistusena ette näinud rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse. Hinnates süü suurust KarS § 202 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemisel, leiab kohus, et süüdistatava süü on keskmine. Aluse selliseks järelduseks annab asjaolu, et süüdistatavale inkrimineeritakse varavastase kuriteo toimepanemist ning süüdistatava eesmärgiks oli süüteo tulemusena saadud vara realiseerimine ning sellest kasu saamine ning kuriteo toimepanemisega täitis süüdistatav ka oma eesmärgi, saades turustatud eseme eest raha. Seejuures on tuvastatud vaid ühekordne kuriteo toimepanemine ning kriminaalasja materjalidest ei tulene, et süüdistatav tegeleks süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara omandamise ja turustamisega regulaarselt või et selline käitumine oleks süüdistatava peamiseks sissetulekuallikaks. Edasi juhib kohus tähelepanu kehtivale kohtupraktikale, mille kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Sellele järgnevalt arvestatakse võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest. Sellise võimaluse arvestamine eeldab süüdlase isikuandmetest tulenevaid asjaolusid, s.o süüdlase varasemat õiguskuulekust või selle puudumist, misjärel tuleb arvestada ka õiguskorra kaitsmise huvisid.

Süü suuruse hindamisel arvestab kohus kuriteo asjaolusid, s.h omandatud ja ka turustada püütud eseme väärtust, ja kogust. Süüdistatav ise tunnistas oma süüd ja väitis, et pidas võimalikuks, et tegemist oli varastatud mobiiltelefoniga ning nagu kohus tuvastas juba eelpool pani E.J süüteo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Eeltoodud asjaolusid arvestades leiab kohus, et süüdistatava süü ei ole siiski suur. Süü kõrval arvestatakse ka karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu. Süüdistatav on kohtueelses menetluses ja kohtuistungil avaldanud kahetsust ning selles episoodis peab kohus isegi võimalikuks kahetsuse kui kergendava asjaoluga arvestada. KarS § 64 lg 1 kohaselt samaliigiliste põhikaristuste korral mõistetakse liitkaristus mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamise teel või loetakse kergem karistus kaetuks raskeima karistusega. Kuna tegemist on karistuste liitmisega küll samaliigiliste, kuid erinevalt kvalifitseeritavate ja erineva tahtlusega toime pandud kuritegude eest, millega riivatakse siiski erinevaid õigushüvesid, siis peab kohus vajalikuks liitkaristuse mõistmisel kohaldada raskemat karistuste liitmise viisi, suurendades üksikkaristustest raskeimat. Kuivõrd aga tegemist on varavastaste süütegudega, ei pea kohus vajalikuks liita karistusi täies ulatuses. Riigikohus on väljendanud seisukohta, et alles pärast seda, kui kohus on otsustanud, milline peaks olema toimepandud konkreetse teo eest sellele konkreetsele süüdistatavale mõistetav karistus, saab järgmise sammuna hakata kaaluma, kas kõne alla võiks tulla ka tema tingimuslik karistusest vabastamine. Kohtupraktikas on seejuures asutud seisukohale, et vaid erandlikud süüteo toimepanemise asjaolud ja süüdlase isik on aluseks karistuse kandmisest tingimisi vabastamise vaagimiseks. Vähemalt ühte neist asjaoludest peab iseloomustama nn märkimisväärne eripära (RK otsus nr 3-1-1-99-06). Erinevalt karistuse mõistmisest, kus karistuse mõistmise alusena prevaleerib isiku süü, on karistusest tingimisi vabastamise korral aluseks kuriteo toimepanemise asjaolud ning süüdlase isik, mis kas iseseisvalt või ka koostoimes teevad põhikaristuse reaalse ärakandmise ebaotstarbekaks (Riigikohtu otsus nr 31-1-40-04). Süüdlase isiku puhul tuleb karistusest tingimisi vabastamine kõne alla eelkõige juhul, kui teda ei ole varem kriminaalkorras karistatud. Antud juhul ei esine mitte ühtegi erandlikku süüteo toimepanemise asjaolu, mis annaks aluse karistuse kandmisest tingimisi vabastamise vaagimiseks. Vastupidi, süüdlase isikuandmetest nähtub, et süüdistatavat on eelnevalt korduvalt karistatud nii varavastaste väärtegude kui ka ühe varavastase kuriteo toimepanemise eest. Tähelepanu väärib ka asjaolu, et Harju Maakohtu 18.02.2019 otsusega karistati süüdistatavat KarS § 121 lg 1 ja § 263 lg 1 p 1 järgi vangistusega, mis jäeti tingimisi täitmisele pööramata koos käitumiskontrolliga. 02.07.2019 esitas Tallinna Vangla Lääne-Harju kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametnik Harju Maakohtule erakorralise ettekande E.J-i karistuse täitmisele pööramiseks, kuna E.J-iga ei olnud võimalik kontakti saada alates 30.05.2019, ta ei ilmunud kriminaalhooldaja vastuvõtule ega võtnud ametnikuga kontakti. Harju Maakohtu 22.08.2019 kohtumäärusega (tl 157-159) pöörati KarS 74 lg 4 alusel täitmisele E.J-ile Harju Maakohtu 18.02.2019 otsusega mõistetud ja osaliselt ärakandmata karistus, s.o 9 kuud ja 27 päeva vangistust alates 07.09.2019. Taoline käitumine näitab, et E.J on suhtunud talle kohtu poolt määratud kohustuste täitmisesse vastutustundetult ja ükskõikselt. Süüdistatavale on antud võimalus vangistust tingimisi vabaduses kanda, kuid selle asemel et täita nõuetekohaselt käitumiskontrolli nõudeid ja kohustusi, ei pidanud ta vajalikuks kriminaalhoolduse kohutusi täita ning lisaks otsustas ta jätkata ka kuritegude toimepanemist. Seega on süüdistatav üheselt oma eelneva käitumisega näidanud, et ta ei sobi käitumiskontrollile ning tema suhtes kohaldatavat karistust ei saa ei asendada ega jätta kohaldamata. Seega puudub igasugune alus kaaluda süüdistatava suhtes karistusest osaliselt või täielikult tingimisi vabastamist või asendamist ja mõistetud vangistus kuulub ära kandmisele täies ulatuses. Kuna süüdistatav pani süüteod toime pärast Harju Maakohtu 18.02.2019 otsuse kuulutamist ja kohtu määratud katseajal, siis tuleb kohaldada KarS § 65 lg 2 ja § 74 lg 5 sätteid ning hiljem toime pandud süütegude toimepanemise eest mõistetavale liitkaristusele tuleb liita Harju

Maakohtu 18.02.2019 otsusega mõistetud karistus täies ulatuses. Harju Maakohtu 18.02.2019 otsusega on E.J-i karistatud vangistusega 9 kuud ja 27 päeva, mis jäeti KarS § 74 lg 1, 3 alusel tingimisi 1 aasta ja 6 kuu pikkuse katseajaga (18.02.2019-17.08.2020) täitmisele pööramata. Harju Maakohtu täitmiskohtuniku 22.08.2019 määrusega pöörati eelmärgitud otsusega mõistetud ja osaliselt ärakandmata karistus 9 kuud ja 27 päeva täitmisele ja karistuse kandmise algust arvestati alates 07.09.2019. Seega tuleb mõistetavast liitkaristusest arvestada karistusaja hulka nii eelvangistus käesolevas kriminaalasjas kui ka kuni kohtumäärusega täitmisele pööratud ja otsuse kuulutamisele eelneva päeva seisuga ära kantud karistus, s.o ajavahemik 25.07.2019 kuni 10.11.2019, s.o 3 kuud ja 16 päeva ning ärakandmisele kuuluva vangistuse kandmist arvestada alates kohtuotsuse kuulutamise päevast.

salvestatud kriminaalasjas tõendamiseset puudutav oluline teave, siis tuleb eelmärgitud salvestised juhindudes KrMS § 126 lg 3 p 1 sätetest jätta kriminaaltoimikusse. Põhja prefektuuri Kesklinna politseijaoskonna poolt 13.08.2019 üleandmise-vastuvõtmise aktiga on kohtueelsel menetlusel S. K.ile tagastatud mobiiltelefon iPhone 6S (IMEI xxx) ja sinist värvi telefoni kaaned. Kuivõrd asjade omanik on teada, tuleb need asjad jätta KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel S. K.ile.

Märt Toming Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.