Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod

s.o 1 aasta ja 6 kuu pikkuse vangistusega, kuid jätta mõistetud vangistus täitmisele pööramata. Määrata, et uue kuriteo eest mõistetud rahaline karistus viiakse täide iseseisvalt.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED

Süüdistus Süüdistusest nähtuvalt on Andre Kustavus toime pannud kuriteona teise isiku valu põhjustava kehalise väärkohtlemise, mis on toime pandud lähisuhtes KarS § 121 lg 2 p 2 järgi, mis seisnes selles, et tema 27.02.2019. a kella 18.40 ajal xxxxxxxxxxx xxxxxxxxx xxxxxxxxxxxx xxxx xxxxxxxxxx xx asuvas korteris nr xx lõi X.X rusikaga vasaku tuhara piirkonda, põhjustades kannatanule valu. Sellele järgnenud rüseluse käigus vigastas Andre Kustavus kannatanu vasaku käe rannet, põhjustades X.X valu ja randme nikastuse. Kriminaalasjas sõlmitud kokkulepe Prokuratuur ja süüdistatav on nõustunud kriminaalasja lahendamisega kokkuleppemenetluses. Prokurör, süüdistatav ja süüdistatava kaitsja on sõlminud kokkuleppe süüdistatava süüdimõistmiseks KarS § 121 lg 2 p 2 järgi ja mõista karistuseks rahaline karistus 200 päevamäära, arvestades päevamäära suuruseks 27,53 eurot, s.o summas 5506 eurot. KarS 73 lgte 1 ja 2 alusel määrata koheselt ärakandmisele kuuluvaks karistuseks rahaline karistus 30 päevamäära ulatuses, s.o 825,90 eurot ning ülejäänud osas, s.o 170 päevamäära ulatuses, jätta karistus täitmisele pööramata, kui Andre Kustavus ei pane 2 aasta pikkuse katseaja jooksul toime

uut kuritegu. KarS § 66 lg-te 1 ja 3 järgi määrata, et koheselt kandmisele kuuluv rahaline karistus, summas 825,90 eurot, kuulub tasumisele ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. KarS § 73 lg 5 ja KarS § 65 lg 2 alusel moodustada liitkaristus Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja 10.04.2017. a otsusega kriminaalasjas nr 1-17-2767 mõistetud karistuse kandmata osaga, s.o 1 aasta ja 6 kuu pikkuse vangistusega, kuid jätta mõistetud vangistus täitmisele pööramata, määrates, et uue kuriteo eest mõistetud rahaline karistus viiakse täide iseseisvalt. Põhjendused süüdimõistmises Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustus vastavalt kokkuleppele süüdimõistmises ning karistamises. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Lähtudes KrMS §-st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates küsimustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt KrMS § 248 lg 1 p-le 2. Kohus tuvastas, et kriminaalasja menetlemisel on tõendamiseseme asjaolud selged, vastavuses õigusliku kvalifikatsiooniga ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Põhjendused karistuse mõistmisel KarS § 121 lg 2 p 2 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid süüdistatava karistamise kokkuleppemenetluses. Süüdistatavat tuleb karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Kohtu põhjendused kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. Sundraha määr tuleneb Vabariigi Valitsuse 13. detsembri 2018 määrusest nr 117 (Töötasu alammäära kehtestamine), millega on kehtestatud töötasu alammääraks 540 eurot kuus. KrMS § 179 lg 1 kohaselt on sundraha teise astme kuriteo puhul 1,5 kuupalga alammäära, s.o 810 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Süüdistatava Andre Kustavuse kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 90 eurot. KrMS § 189 lg 1 kohaselt kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega. Kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega (KrMS § 189 lg 2). KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seejuures arvestatakse KrMS §-s 182 sätestatud erandeid. KrMS § 180 lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Kriminaalmenetluses on süüdistatavale arvestuslikult menetluskuludeks kokku 900 eurot: sundraha 810 eurot ja riigi õigusabi tasu 90 eurot. Arvestades süüdimõistetu majanduslikku olukorda määrata tal menetluskulude tasumine ositi aasta jooksul, igakuiste võrdsete osade kaupa. Kohtu muud põhjendused Kriminaalasja juures olevad asitõendid 2 CD-plaati, millel on patrullpolitseiniku rinnakaamera videosalvestis, tuleb KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja materjalide juurde. KrMS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud.

(allkirjastatud digitaalselt)

Aivar Hint Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.