Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod

Käitumiskontrollile allutatud süüdimõistetule nimetab kriminaalhooldaja kriminaalhooldusosakonna juhataja ning kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku sellekohase ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistus täitmisele. Üldkasuliku töö täitmisele pööramiseks saadetakse kohtuotsus täitmiseks süüdimõistetu elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale. Ositi täitmiseks määratud kriminaalmenetluse kulud loetakse täidetuks ja otsust menetluskuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on rahasummad tähtaegselt tasunud Eesti Vabariigile. Tasumiseks vajalikud andmed sisalduvad kohtuotsuse lisas (makseinfos). Makseinfo tehakse kättesaadavaks ka Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kantseleist või e-toimiku süsteemi vahendusel (https://www.e-toimik.ee/).

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED

Süüdistus Süüdistusest nähtuvalt on B.I toime pannud kuriteona teise isiku tervise kahjustamise ja valu põhjustava kehalise väärkohtlemise, mis on toime pandud korduvalt KarS § 121 lg 2 p 3 järgi, mis seisnes selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud teise isiku kehalise väärkohtlemise, 06.04.2019. a kella 20.30 ajal Viljandi maakonnas xxxxxx-xxxxxxxxx xxxxxx xxxxxxxx xxxxxx xxxxx-xxxxxxxxx xxxxxx , kust X.x keeldus lahkumast, võttis viimasel käest kinni ja tõmbas teda maja uksest välja, mille tagajärjel kukkus X.x peaga vastu seina. Seejärel läksid B.I ja X.x majast välja ning maja välisukse juures lõi B.I X.x t korduvalt rusikaga peapiirkonda ning ühel korral põlvega kõhtu, mille tagajärjel X.x maha kukkus. Seejärel lõi B.I ühel korral maas lamavat X.x t jalaga kehapiirkonda. Peale seda tõusis X.x püsti ning B.I lõi teda ühel korral põlvega näopiirkonda. Kirjeldatud tegevusega põhjustas B.I X.x le valu ja tervisekahjustuse, mis seisnes hematoomis parema põsesarna piirkonnas, turses parema kulmu kohal ning alahuule haavas. Kriminaalasjas sõlmitud kokkulepe Prokuratuur ja süüdistatav on nõustunud kriminaalasja lahendamisega kokkuleppemenetluses. Prokurör, süüdistatav ja süüdistatava kaitsja on sõlminud kokkuleppe süüdistatava süüdimõistmiseks KarS § 121 lg 2 p 3 järgi ja mõista karistuseks 1 aasta vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetavat karistust Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja 01.02.2019.a otsusega B.I-le mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, s.o 3 kuu ja 28 päeva vangistuse võrra, mõistes liitkaristuseks 1 aasta 3 kuud ja 28 päeva vangistust. KarS § 69 lg 1 ja 3 alusel asendada B.I kandmisele kuuluv karistus 1 aasta 3 kuud ja 28 päeva vangistust 478 tunni üldkasuliku tööga, mille tegemise ajaks määrata 18 kuud kohtuotsuse jõustumisest. Üldkasuliku töö tegemise ajal on B.I kohustatud järgima KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas, milleks on ankeetandmetes märgitud elukoht; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

KarS § 75 lg 2 p 2 alusel, arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdlase isikut, määrata, et B.I on käitumiskontrolli ajal kohustatud mitte tarvitama alkoholi. KarS § 75 lg 2 p 8 alusel, arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdlase isikut, määrata, et B.I on käitumiskontrolli ajal kohustatud osalema kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis (nt viha juhtimine). KarS § 69 lg 4 alusel võib üldkasuliku töö tunnid lugeda kuni 30 tunni ulatuses kaetuks sotsiaalprogrammis osalemisega. Põhjendused süüdimõistmises Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustus vastavalt kokkuleppele süüdimõistmises ning karistamises. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Lähtudes KrMS §-st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates küsimustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt KrMS § 248 lg 1 p-le 2. Kohus tuvastas, et kriminaalasja menetlemisel on tõendamiseseme asjaolud selged, vastavuses õigusliku kvalifikatsiooniga ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Põhjendused karistuse mõistmisel KarS § 121 lg 2 p 3 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid süüdistatava karistamise kokkuleppemenetluses. Süüdistatavat tuleb karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Kohtu põhjendused kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. Sundraha määr tuleneb Vabariigi Valitsuse 13. detsembri 2018 määrusest nr 117 ( ), millega on kehtestatud töötasu alammääraks 540 eurot kuus. KrMS § 179 lg 1 kohaselt on sundraha teise astme kuriteo puhul 1,5 kuupalga alammäära, s. o 810 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Süüdistatava B.I kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 90 eurot. Süüdistatava B.I kaitsja on esitanud kohtus taotluse riigi õigusabi suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks summas 32,40 eurot. Kaitsja kohtus esitatud taotlus on põhjendatud ja vastavuses kehtestatud advokaadi tasumääradega ning kaitsjat tuleb selles ulatuses tasustada. KrMS § 189 lg 1 kohaselt kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega. Kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega (KrMS § 189 lg 2). KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seejuures arvestatakse KrMS §-s 182 sätestatud erandeid. KrMS § 180 lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Arvestades isiku resotsialiseerumisväljavaateid ja varalist seisundit peab prokurör põhjendatuks menetluskulude osaliselt riigi kanda jätmist ja tasumise ajatamist. B.I on

töövõimetuspensionär, tal esineb täielik töövõimekadu ning seetõttu on lisasissetuleku teenimine raskendatud. Töövõimetuspensioni suurus on 437 eurot kuus, mille arvelt peab B.I tagama nii enda, kui ka oma alaealise lapse ülalpidamise. B.I puuduvad vajalikud säästud, millest tulenevalt on ilmne, et süüdistataval puudub reaalne võimalus menetluskulude koheseks täiemahuliseks tasumiseks ning menetluskulude täies ulatuses süüdistatavalt väljamõistmine halvendaks oluliselt tema hakkamasaamist ühiskonnas. KrMS § 180 lg 3 alusel on põhjendatud jätta sundraha summas 410 eurot riigi kanda. Kriminaalmenetluses on süüdistatavale arvestuslikult menetluskuludeks kokku 522,40 eurot: sundraha 400 eurot ja riigi õigusabi tasu 122,40 eurot. Arvestades süüdimõistetu majanduslikku olukorda määrata tal menetluskulude tasumine ositi aasta jooksul, igakuiste võrdsete osade kaupa. Kohtu muud põhjendused Kriminaalasja juures olevad asitõendid CD-plaat, millel on häirekeskuse kõne salvestis, tuleb KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja materjalide juurde. KrMS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud. KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsiooni- või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul. (allkirjastatud digitaalselt) Aivar Hint Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.