Ele Liiv (eesistuja), Peeter Pällin ja Siret Siilbek
Otsuse tegemise aeg ja koht
20.01.2025, Tallinn
Tsiviilasja number
2-23-4576
Tsiviilasi
Kodumaa Kapitali HLÜ hagi B.M-i ja HM Pellet Estonia OÜ vastu võla nõudes Harju Maakohtu 07.12.2023 kohtuotsus
Vaidlustatud kohtulahend B.M-i ja HM Pellet Estonia OÜ apellatsioonkaebus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik 99 172,22 eurot Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses Menetlusosalised ja nende Hageja Kodumaa Kapitali HLÜ (registrikood 12782505), esindajad ringkonnakohtus lepinguline esindaja Marge Rebane Kostja I B.M (isikukood XXX) Kostja II HM Pellet Estonia OÜ (registrikood 14558444) Kostjate lepinguline esindaja vandeadvokaat Kaimo Räppo Kirjalik menetlus Asja läbivaatamine
1(9)
RESOLUTSIOON
1.Võtta vastu Kodumaa Kapitali HLÜ loobumine B.M-i ja HM Pellet Estonia OÜu vastu intressinõude 827,42 euro nõudes ja lõpetada vastavas osas menetlus.
2.Jätta asja juurde võtmata ja tagastada kostjatele 18.09.2024 menetlusdokumendiga esitatud tõendid ja hagejale 02.10.2024 menetlusdokumendiga esitatud tõendid.
3.Jätta Harju Maakohtu 07.12.2023 kohtuotsuse resolutsioon muutmata, kuid muuta ja täiendada otsuse põhjendusi.
B.M-i ja HM Pellet Estonia OÜ apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
5.Ringkonnakohtu menetluskulud jätta solidaarselt B.M-i ja HM Pellet Estonia OÜu kanda.
6.Määrata Kodumaa Kapitali HLÜu menetluskulude suuruseks 2330 eurot ja mõista see välja solidaarselt B.M-ilt ja HM Pellet Estonia OÜ-lt Kodumaa Kapitali HLÜu kasuks.
7.Välja mõista B.M-ilt riigilõiv 560 eurot riigituludesse. Riigilõiv tuleb tasuda 15 päeva jooksul käesoleva otsuse jõustumisest vastavalt otsusele lisatud makseinfolehele. Riigilõivu tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda viivist käesoleva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Kodumaa Kapitali HLÜ (hageja) esitas 23.03.2023 Harju Maakohtule hagi solidaarselt B.M-i (kostja I) ja Kodumaa Kapitali HLÜ (kostja II) vastu võla nõudes. Menetluskulud palus hageja jätta kostjate kanda solidaarselt.
1.1.Hageja tugines peamiselt järgmistele asjaoludele: - hageja ja kostja II (varasema ärinimega Hiiu Mets OÜ) sõlmisid 29.06.2019 laenulepingu nr 29_062019 (laenuleping), millega hageja laenas kostjale II 216 200 eurot, intressiga 18% aastas ja tähtajaga 29.06.2024; - maksegraafiku kohaselt laenu tasudes tuli igakuiselt tasuda intressi ja viimase maksega põhiosa; - laenulepingu p 2.5 kohaselt tuli kostjal II tasuda võlgnevuse korral viivist 0,2% võlgnevuse summalt päevas;
2(9)
- laenu tagamiseks sõlmiti kostjaga II 21.08.2019 kommertspandileping kostja II varale 324 300 euro ulatuses ja kostjaga I 13.08.2019 käendusleping nr 29_062019 (käendusleping) vastutuse ulatusega 324 300 eurot; - käendaja vastutus ei sõltunud sellest, kas hageja esitas kostja II vastu laenulepingust tuleneva nõude, hagi või tegi kostja II suhtes muu toimingu (käenduslepingu p 3.3); - kui kostja II ei täitnud oma laenulepingust tulenevaid kohustusi, võis hageja valida, kelle vastu ta nõude esitab ja käendaja pidi täitma nõude 10 kalendripäeva jooksul teate saamisest (käenduslepingu p-d 4.1 ja 4.2), selle täitmata jätmisel tasuma viivist lepingu p-s 2.3 sätestatud määras; - 23.09.2020 sõlmiti kommertspandilepingu järjekoha muutmise kokkulepe, st esimese järjekoha pant muudeti teise järjekoha pandiks ja laenuleping täideti osaliselt; -kostja II oma laenulepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt ei täitnud ja võlgnes 11.05.2022 seisuga intressi 10 532,01 eurot; - hageja nõudis kostjatelt võla tasumist, kostjad seda ei tasunud ja hageja ütles laenuleping selle punkti 8.3.4 alusel üles alates 04.08.2022; -11.08.2022 seisuga oli kostja II võlg 61 699,22 eurot, s.o laenu põhiosa 46 200 eurot, intress 12 720,82 eurot ja viivis 468,40 eurot; - vaidluse kohtuväline lahendamine tulemusi ei andnud.
1.2.Hageja esitas laenulepingust tuleneva võlgnevuse arvestuse hagi esitamise päeva seisuga ja taotles kostjatelt solidaarselt 82 575,22 euro väljamõistmist, s.o laenu põhiosa 46 200 eurot (saadud laen 216 200 eurot – põhiosa laekumine 170 000 eurot); intress 12 720,82 eurot (intressi arvestus 63 143,81 eurot – intressi laekumised 50 422,99 eurot); leppetrahv 2310 eurot (arvestatud laenujäägilt 46 200 eurot), viivised 21 344,40 eurot arvestades laenulepingu lõppemisest kuni hagi esitamiseni (231 päeva eest laenu põhiosa võlgnevuselt 0,2% päevas), samuti edasiulatuva viivised kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte üle 17 424,78 eurot. Kostjate vastuväited
2.Kostjad vaidlesid hagile vastu ning palusid selle jätta rahuldamata. Kostjad tuginesid peamiselt järgmistele vastuväidetele: - hageja nõude kujunemine ei ole üheselt selge: kuidas toimus laenu tagasimaksmine, milliste laenu osade katteks arvestas hageja laenu tagastused; - laenulepingu näol on tegemist on tüüptingimustel sõlmitud lepingutega; - lepingus märgitud viivisemäär 0,2% (73% aastas) tähtaegselt tasumata summalt päevas on ebamõistlik tagatud laenu korral ja tühine tüüptingimus VÕS § 42 lg 3 p 5 mõttes. Võrreldes maksuseaduse 22%-lise aastaintressiga on viivisemäär kolmekordne. Riigikohtu praktika kohaselt ei saa olla käendaja vastutuse määr intressi osas suurem kui 24% (arvestades tolleaegset Euribori). Riigikohtu lahendites tsiviilasjades 2-09-62346 ja nr 3-2-1-25-16 selgitatakse, et viivis on oma olemuselt minimaalne eeldatav kahjuhüvitis, mida võib raha maksmisega viivitamisel sõltumata tegelikust kahjust alati nõuda. VÕS § 42 lg 3 p 5 kohaselt on tarbijat ebamõistlikult kahjustav selline tüüptingimus, milles nähakse ette, et teine lepingupool peab kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikul suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud kahjuhüvitist või muud hüvitist, kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. Maakohtu otsus ja põhjendused
3(9)
3.Maakohus rahuldas hagi ja jättis menetluskulud solidaarselt kostjate kanda, määras kindlaks hageja hüvitatavate menetluskulude suuruse ja mõistis need kostjatelt solidaarselt välja.
3.1.Maakohus tuvastas järgmised asja lahendamiseks vajalikud asjaolud: - 29.06.2019 sõlmisid hageja ja kostja II sõlmisid laenulepingu, hageja andis kostjale II laenu 216 200 eurot - 21.08.2019 sõlmisid hageja ja kostja II laenulepingust tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks kommertspandi seadmise lepingu kostja II vallasvarale; - 23.09.2020 sõlmisid hageja, kostja II ja Maaelu Edendamise Sihtasutus (MES) kommertspandilepingu järjekoha muutmise kokkuleppe, mille alusel toimus laenulepingu osaline täitmine; - 13.08.2019 sõlmisid hageja ja kostja I sõlmisid käenduslepingu kostja II laenulepingust tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks; - 11.05.2022 esitas hageja kostjale II pankrotihoiatuse ja kostjale I nõude käenduskohustuse täitmiseks; - 22.07.2022 esitas hageja esitas kostjale II laenulepingu ülesütlemise avalduse; - 12.08.2022 nõudis hageja kostjalt I käenduskohustuse täitmist; - kostja I on kostja II juhatuse liige ja tegelik kasusaaja, kes on sõlminud käenduslepingu enda majandus- ja kutsetegevuses; - hageja on saanud laenulepingu täitmisena 182 169,41 eurot, millest 170 000 eurot arvestati ennetähtaegseks laenu tagastuseks, 10 469,41 eurot laenuvõlgnevuse katteks ja 1 700 eurot laenulepingu muudatuse sõlmimise tasu (1% tagastatavast laenusummast); - kostja II võlgneb hagejale laenu põhiosa 46 200 eurot; - käenduslepingu p 3.3 kohaselt on hagejal õigus esitada nõue kostja I vastu, kui laenusaaja ei täida laenulepingust tulenevaid kohustusi; käendajale lepingust tulenev kohustus ei sõltu sellest, kas võlausaldaja on esitanud põhivõlgnikule nõude laenulepingust tuleneva kohustuse täitmiseks, esitanud põhivõlgniku vastu hagi või teinud põhivõlgniku suhtes muu toimingu; samuti ei sõltu käenduse kehtivus põhivõlgniku ja käendaja vahelisest suhtest; - laenulepingu p 6.1.3 järgi on laenuandjal õigus kasutada laenusaaja lepingust tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks lepingu punktis 2.7 nimetatud tagatisi koos või eraldi ilma kindlaksmääratud järjekorrata ning omal valikul; - kostja II varal lasub esimese järjekoha kommertspant 2,1 miljonit eurot ja hageja kasuks seatud kommertspant asub 2. järjekohal; - laenulepingu p 6.7.1 järgi on hagejal õigus nõuda kostjalt II leppetrahvi 1% laenu summast päevas alates kohustuse rikkumisest kuni rikkumise heastamiseni, kui kostja II rikub mistahes laenulepingu p-st 6 tulenevat kohustust; - laenulepingu p 8.4. järgi on kostjal II laenulepingu ülesütlemise õiguse tekkimisel punktis 8.1. toodud mistahes alusel kohustus tasuda hagejale leppetrahvi 5% laenu summast; - 22.07.2022 teavitas hageja kostjaid leppetrahvi nõudest; - laenulepingu p-de 2.4 ja 5 kohaselt kohustus laenusaaja tasuma laenult intressi 18% aastas igakuiselt maksegraafiku alusel; - laenulepingu p 2.5 järgi on viivisemäär 0,2% tasumata summalt päevas.
3.2.Tegemist ei ole tüüptingimustel sõlmitud lepinguga. Laenulepingut ning käenduslepingut sõlmides oli kostja I põhivõlgniku juhatuse liige ning osanik. Riigikohus on lahendis 3-2-1-14811 leidnud, et käendaja, kes on käenduslepingu sõlminud ajendatuna isiklikust vahetust majanduslikust huvist põhilepingu sõlmimise, selle täitmise või põhivõlgniku majandustegevuse vastu, ei vaja tarbijakäenduslepingust tulenevat kaitset. Eeltoodust tulenevalt ei oma käesolevas
3.3.Hageja on selgitanud, et hageja nõue ei oleks käesoleval juhul kommertspandi arvelt täidetav. Hageja nõuded kostjate vastu moodustavad siinses menetluses 81 747,44 eurot. Kostjad ei ole tõendanud, et kostjal II oleks esimese järjekoha kommertspanti ületavas osas varasid, millest oleks võimalik täita hageja nõuet. Seetõttu ei ole hageja nõue pandi arvelt täidetav. VÕS § 149 on dispositiivne. Laenulepingust tulenevalt ei ole käendajal õigus nõuda, et hageja esitaks kohustuse täitmise nõude esmalt kostja II vastu, kuna laenulepingu punktist 6.1.3 tulenevalt ei ole välistatud nõuda kohustuse täitmist kostjalt I.
3.4.Hageja ei ole viivitanud leppetrahvi nõude esitamisega.
3.5.Kohtul puudub alus pidada laenulepingu järgset intressimäära põhjendamatuks, sest kostjad on seda aktsepteerinud. Hageja intressinõue 11 893,04 eurot kostjate vastu on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kostjate esile toodud asjaolud ei õigusta hageja ees kohustuse täitmata jätmist. Laenumaksete tasumisega viivitamise korral peab võlgnik arvestama sellega, et maksetega viivitamisel järgnevad VÕS § 113 lg 1 kolmandas lauses sätestatud sanktsioonid, st kohustus maksta viivist lepinguga ettenähtud intressimäära järgi. Kostjatelt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis summas 21 344,40 eurot ja edasiulatuv viivis alates 24.03.2023 kuni põhinõude kohase täitmiseni, kuid mitte suuremas summas kui 17 424,78 eurot. Apellatsioonkaebus
4.Kostjad esitasid apellatsioonkaebuse, milles paluvad maakohtu otsuse tühistada ja uue otsusega hagi rahuldamata jätta, menetluskulud jätta hageja kanda. Kohus on kohaldanud vääralt materiaalõigust ja otsus ei ole seaduslik (TsMS § 472 lg 1). Kohtuotsusest ei nähtu hageja nõude arvestused. Hageja korrigeeris oma nõuet, mistõttu oleks selles osas pidanud võtma vastu hagist loobumise. Vaidlus taandub küsimusele, et kostja II refinantseeris oma laene ja sellega vähenes ka hageja nõue. Mis osas varasemat laenu vähendati, ei ole kohus kontrollinud. Tegemist oli tüüptingimustel sõlmitud lepinguga: mingeid läbirääkimisi ei peetud. Hageja oleks pidanud tõendama, et tegu ei olnud tüüptingimustega lepinguga. Kostjad kordavad maakohtus esitatud väiteid viivisemäära 0,2% ülemäärasuse ja tarbijat kahjustava tüüptingimuse kohta. Samuti seda, et kuna põhivõlgniku varale on seatud kommertspant, on hagi rahuldamine käenduse alusel välistatud kostja I suhtes (VÕS § 149 lg 5). Vastus apellatsioonkaebusele
5(9)
5.Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, paludes jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
6.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus on lõppjärelduses õige, aga osaliselt tuleb muuta ja täiendada selle põhjendusi (TsMS § 657 lg 1 p 2 1). Kostjate apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele osas, millega menetlus tuleb lõpetada seoses hageja loobumisega 827,78 euro ulatuses intressinõudest.
7.Maakohus kohaldas vääralt materiaalõigust, kui leidis, et kostja I ei ole tarbija. Kostja I näol on tegemist tarbijaga (VÕS § 1 lg 5) ja 13.08.2019 sõlmitud lepingu näol on tegemist tarbijakäenduslepinguga (VÕS § 143 lg 1). Maakohus on viidanud ekslikult Riigikohtu varasemale praktikale, mis alates 13.06.2014 kehtiva VÕS versiooni jõustumisest ei ole asjakohane. Erinevalt laenulepingust ei saa käenduslepingu puhul ka vastupidist tõendada.
8.Põhjendamatu on apellatsioonkaebuse väide, et laenulepingus kokkulepitud viivisemäär on tühine.
8.1.Hageja tugineb oma nõudes kostjalt viivise saamiseks laenulepingu p-le 2.5, mille kohaselt on laenuandjal õigus nõuda võlgnevuse tasumise korral viivist 0,2% võlgnevuse summalt päevas. Viivisenõude õiguslik alus on seega laenulepingu p 2.5 ja VÕS § 113 lg 1. Hageja ei nõua viivist kostjalt I käenduslepingu alusel käenduslepingu täitmisega viivitamise eest.
8.2.Maakohus ei ole analüüsinud, kas tegemist võib olla tühise tüüptingimusega (VÕS § 42 lg 1 ja VÕS § 42 lg 3 p 5). Riigikohtu praktika kohaselt, kuigi VÕS § 42 lg 3 p-s 5 ei ole selgesõnaliselt nimetatud, et säte laieneks ka viivistele, on tüüptingimustes sisalduva viivisekokkuleppe ebamõistliku suuruse korral võimalik järeldada selle kahjustavat iseloomu p 5 lauseosa „ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suurusest /.../ muud hüvitist“ alusel (vt RKTKo 18.12.2014, nr 3-2-1-139-14, p 11, 3-2-1-25-16 p 13).
8.3.Ringkonnakohus selgitas pooltele tõendamiskoormust ja andis hagejale võimaluse tõendada, et viivisekokkulepe räägiti läbi. Hageja ei tõendanud asjas, et viivisekokkulepe räägiti läbi. Seega on tegemist tüüptingimusega. Samas ei muuda see maakohtu otsuse lõpptulemust.
8.4.Laenulepingu sõlmis äriühing (kostja II) oma majandus- või kutsetegevuse raames, mitte tarbijana lepingu sõlmimise ajal kehtinud ja kehtiva VÕS § 1 lg 5 tähenduses. Kokkulepe, millega hageja ja kostja II leppisid tüüptingimusena kokku intressimääras 0,2%, ei ole kostjat II ebamõistlikult kahjustav. Majandus- ja kutsetegevuse raames sõlmitud lepingute puhul on peetud Riigikohtu praktikas lubatavaks viivise suuruseks 0,2%-0,25% (vt RKTKo 30.04.2013, nr 3-2-15-13 p-d 48 ja 49; RKTKo 13.05.2020, 2-18-17536/29, p 17). Hageja on piiranud viivisenõude suuruse hagis 17 424,78 euroga, mis ei ületa põhivõlga (46 200 eurot). Viivisekokkulepet ei muuda tühiseks ka asjaolu, et laenulepingu sõlmimise ajal oli laen tagatud nii I järjekoha kommertspandiga kui käendusega.
9.Maakohus tuvastas, et kostja I kui käendaja vastutus ei sõltunud sellest, kas hageja esitas kostja II vastu laenulepingust tuleneva nõude, hagi või tegi kostja II suhtes muu toimingu (käenduslepingu p 3.3). Maakohus jättis põhjendamatult kohaldamata VÕS § 142 lg 6 kostja I suhtes, kuid ka see ei anna alust maakohtu otsuse lõppjärelduse muutmiseks.
6(9)
9.1.Õige on iseenesest maakohtu seisukoht, et VÕS § 149 on dispositiivne norm. Samas välistab käendaja kahjuks eelnimetatud normis sätestatust kõrvalekalduvad kokkulepped VÕS § 142 lg 6. Selle kohaselt on tühine kokkulepe, millega kaldutakse käendaja kahjuks kõrvale VÕS 8. peatükis peatükis sätestatust, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
9.2.Kokkulepe, mille kohaselt võib võlga sisse nõuda ilma eelnevalt põhivõlgniku varale seatud panti realiseerimata, kahjustab eelduslikult käendajat ja on seega tühine. Seetõttu ei saa hageja käendajalt põhivõlgniku kohustuste täitmist nõuda enne, kui on püüdnud saavutada nõude rahuldamist kommertspandi arvel (vähemalt kuni põhivõlgniku pankroti väljakuulutamiseni).
10.Kuivõrd käenduslepingu p 3.3 on tühine, tuleb lähtuda seadusest, s.o VÕS § 149 lg-s 5 sätestatust.
10.1.Iseenesest on õige hageja viide sellele, et käendaja võib lõikele 5 viidates käenduslepingu täitmisest keelduda pandi ulatuses ehk ulatuses, milles pandipidajast võlausaldaja nõue eelduslikult kuuluks pandi realiseerimise korral rahuldamisele realiseerimisest saadu arvel.
10.2.Maakohus tuvastas, et 23.09.2020 sõlmisid hageja, kostja II ja MES kommertspandilepingu järjekoha muutmise kokkuleppe. Puudub vaidlus, et selle tulemusel hakkas hageja nõudeid tagama kostja II varal lasuv teise järjekoha kommertspant, mis järgneb esimese järjekoha kommertspandile pandisummaga 2,1 miljonit eurot.
10.3.VÕS § 149 lg 5 sätestab, et kui käendatava kohustuse tagamiseks on põhivõlgniku vara suhtes seatud pandiõigus või kui võlausaldaja võib teostada põhivõlgniku vara suhtes seadusest tulenevat pandiõigust, võib käendaja kuni põhivõlgniku pankroti väljakuulutamiseni pandi ulatuses nõuda, et võlausaldaja rahuldaks oma nõude pandi arvel. Siinses asjas on põhivõlgniku varale oli hageja kasuks seatud teise järjekoha kommertspant, kuid ei ole esile toodud ega tõendatud kommertspandiga koormatud vara koosseisu ega väärtust, s.o pandi ulatust VÕS § 149 lg 5 tähenduses.
10.4.Õiguskirjanduses on selgitatud, et käendaja võib käenduslepingu täitmisest keelduda pandi ulatuses, milles pandipidajast võlausaldaja nõue eelduslikult kuuluks pandi realiseerimise korral rahuldamisele realiseerimisest saadu arvel (VÕS komm I (2016), § 149, p 3.5.2). TsMS § 230 lg 1 järgi peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti.
10.5.Esmane tõendamiskoormus VÕS § 149 lg 5 kohaldamisel lasub käendajal, kes peab esile tooma ja tõendama millisele laenusaaja varale ja mis pandihinnaga on pandid seatud ning tõendama kommertspandiga koormatud vara turuväärtuse selle võimalikul realiseerimisel /nõude esitamise ajal. Järgnevalt peaks käendaja põhistama, millises ulatuses kuuluks pandipidajast võlausaldaja nõue laenusaaja suhtes eelduslikult pandi realiseerimise korral rahuldamisele ja et varast jätkuks nõude täitmiseks. Seejärel saab võlausaldaja võimaluse esitada oma vastuväited ja vajadusel tõendada vastupidist.
10.6.Kostjad ei toonud esile, millisele laenusaaja varale on teise järjekoha kommertspant seatud. Seetõttu pole võimalik hinnata, kas hoolimata esimese järjekoha kommertspandist on võimalik osaliselt või täielikult rahuldada hageja nõue kostja II vastu teise järjekoha kommertspandi arvel. Samuti ei ole kostjad esile toonud ega tõendanud seda, millises ulatuses oleks pandi realiseerimise korral hagejal võimalik oma nõuet pandi arvelt rahuldada.
7(9)
11.Kostjad ei toonud esile vaidluse lahendamiseks vajalikke asjaolusid, kuid esitasid 18.09.2024 menetlusdokumendiga 05.05.2019 hindamisakti Hiiu Graanul OÜu kasutuses oleva granuleerimisliini väärtuse kohta. Kostjad ei ole selgitanud, mida nad tõendiga tõendada soovivad ja kuidas see tõend võiks olla asjakohane siinses menetluses, mistõttu tuleb jätta tõend vastu võtmata TsMS § 238 lg lg 3 p 4 alusel.
12.Seoses asjaoluga, et kostjad ei toonud esile eelmises punktis märgitud asjaolusid, ei oma vaidluse lahendamisel tähtsust ka hageja 02.10.2024 menetlusdokumendis esitatud vastuväited seoses eelnimetatud tõendiga ja nende vastuväidete tõendamiseks esitatud tõendid (Hiiu Mets OÜu 2019. aasta majandusaasta aruanne ja e-äriregstri väljavõte HM Pellet Estonia OÜu kommertspandiregistri kannete kohta). Hageja ei pea tõendama enne kostja I poolt tõendamiskoormise täitmist seda, et kommertspandi kanded on jätkuvalt kehtivad ja et kommertspandiga hõlmatud varaga ei saaks katta hageja kasuks seatud teise järjekoha kommertspandiga tagatud nõuet. Teadmata kommertspandiga hõlmatud vara koosseisu ega väärtust, pole ringkonnakohtul võimalik hageja väidet hinnata. Tõend jääb vastu võtmata TsMS § 238 lg 1 p 1 alusel, kuna tõendavat asjaolu ei ole vaja tõendada.
13.Põhjendatud on määruskaebuse väide, et hageja korrigeeris oma intressinõuet ja vähendas nõuet 827,78 euro võrra, kuid maakohus on jätnud selles osas seisukoha võtmata. Hageja nõude korrigeerimine nähtub 09.08.2023 menetlusdokumendist (tl 56–57). Hageja selgitas 02.10.2024 menetlusdokumendi p-s 2.4, et loobus nõudest. Ringkonnakohus võtab hageja loobumise vastu ja lõpetab nimetatud osas menetluse intressinõudes 827,78 euro ulatuses (TsMS § 428 lg 1 p 3 ja § 429 lg 1 alusel). Menetluse osalise lõpetamise tulemusena ei kuulu maakohtu otsus osalisele tühistamisele, sest maakohus on hageja nõude rahuldanud korrigeeritud ulatuses.
14.Asjaolule, et tegemist oli laenusaaja laenu refinantseerimisega, on kostjad tuginenud esmakordselt ringkonnakohtu menetluses ja ringkonnakohus nende väitega ei arvesta (TsMS § 652 lg 4).
15.Kokkuvõttes jääb maakohtu otsus muutmata. Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt, st lõpetada menetlus hageja nõudes kostjalt 827,78 euro intressi väljamõistmise osas hageja nõudest loobumise tõttu.
16.Arvestades hageja esialgse ja hiljem intressi tõttu korrigeeritud nõude suurust (vastavalt 82 575,22 ja 81 747,44 eurot), rahuldab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse marginaalses ulatuses ehk 1,01%. Seetõttu puudub vajadus muuta maakohtu menetluskulude jaotust ja ka ringkonnakohtu menetluskulud jäävad kostjate kanda solidaarselt (TsMS § 163 lg 1, § 165 lg 3 ja § 171 lg 1 alusel).
17.Ringkonnakohus määrab kindlaks kostja hüvitatavate menetluskulude suuruse (TsMS § 174 lg 1 alusel).
17.1.Hageja menetluskulude hüvitamise taotluse kohaselt on esindaja osutanud õigusteenust 15h 55min tunnihinnaga 120 eurot tund, millele lisandub käibemaks, kokku 2330,20 euro ulatuses. Hageja selgitas, et kuigi ta on käibemaksukohuslane, tekib tal peamiselt maksuvaba käive ning hageja peab vastavalt käibemaksuseaduse §-le 32 arvama sisendkäibemaksu osaliselt maha.
17.2.Hagejale osutatud õigusabiteenuse sisuks on olnud maakohtu otsuse ja menetlusse võtmise määrusega tutvumine 10m, maakohtu otsusega tutvumine ja apellatsioonkaebusele vastamisega seonduvad menetlustoimingud 3h, kohtu kirjade ja määrusega ekspertiisi tegemiseks tutvumine,
8(9)
analüüs ja kliendi informeerimine 7h 55min, eksperdiga ja vastuväitega kohtu tegevusele seonduvad toimingud 3h 55 min ja kohtu vastuväite ning lõpptähtaegade määramisega tutvumine ning menetluskulude nimekirja koostamine 55min.
17.3.Hageja vastuväiteid vastustaja menetluskulude taotlusele ei esitanud.
17.4.Arvestades maakohtu otsuse, hageja apellatsioonkaebuse, ringkonnakohtu selgitavate kirjade, poolte apellatsioonimenetluses esitatud menetlusdokumentide sisu ja mahtu on avaldaja menetluskulude nimekirjas kajastatud menetlustoimingud põhjendatud ja avaldaja õiguste kaitseks vajalikud ning neile kulunud aeg 15h 55min mõistlik ja põhjendatud. Avaldaja lepingulise esindaja tunnitasu 120 eurot (millele lisandub käibemaks) on vastavuses esindaja kvalifikatsiooniga ega ületa kohtupraktikas mõistlikuks peetavat lepingulise esindaja tunnitasu. Seega määrab ringkonnakohus hagejale hüvitatavate menetluskulude rahaliseks suuruseks apellatsioonimenetluses 2330,20 eurot (sisaldab käibemaksu 420,20 eurot) ning mõistab selle kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja (TsMS § 175 lg 1).
18.13.05.2024 määrusega andis ringkonnakohus kostjale I menetlusabi riigilõivu 1680 eurot tasumiseks 560 euro suuruste osamaksetena kolme kuu jooksul. Kohtulahendite infosüsteemist nähtub, et kostja I ei ole kolmandat osamakset tasunud, mistõttu mõistab ringkonnakohus kostjalt I riigituludesse 560 eurot siinse otsusega (TsMS § 179 lg 1). TsMS § 179 lg 5 kohaselt peab kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul, välja arvatud juhul, kui lahend kuulub viivitamatule täitmisele või kui lahend näeb ette teistsuguse tähtaja. TsMS § 179 lg 9 sätestab, et menetluskulude maksmise nõude tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
19.TsMS § 178 lg-te 1 ja 2 järgi saab menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati ja juhul, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. (allkirjastatud digitaalselt)
9(9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.