Kohtukoosseis Kohtunik Karin Sonntak Otsuse tegemise aeg ja koht 7. detsember 2023. a Lubja 4, Tallinn Tsiviilasja number 2-23-4576 Tsiviilasi
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kodumaa Kapitali HLÜ hagi K. K.’i ja HM Pellet Estonia OÜ vastu võlgnevuse, leppetrahvi, intressi ja viivise väljamõistmiseks. Hagi hind 99 172,22 eurot. Hageja: Kodumaa Kapitali HLÜ (registrikood 12782505, asukoht Pärnu mnt 15, 10141 Tallinn) Hageja lepinguline esindaja: M. R. (Legal Services OÜ; e-post XXX) Kostja I: K. K. (isikukood XXX, elukoht XXX, e-post XXX, XXX) Kostja II: HM Pellet Estonia OÜ (registrikood 14558444, asukoht Tallinna mnt 34, Aruküla alevik, 75201 Raasiku vald, Harjumaa, e-post XXX) Kostjate lepinguline esindaja: vandeadvokaat Kaimo Räppo (epost XXX)
Asja läbivaatamine
Kohtuistungil 8. novembril 2023. a
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Kodumaa Kapitali HLÜ hagi HM Pellet Estonia OÜ ja K. K.i vastu võlgnevuse, leppetrahvi, intressi ja viivise väljamõistmiseks.
2.Välja mõista HM Pellet Estonia OÜ-lt ja K. K.ilt solidaarselt põhivõlgnevus summas 46 200 eurot Kodumaa Kapitali HLÜ kasuks.
3.Välja mõista HM Pellet Estonia OÜ-lt ja K. K.ilt solidaarselt leppetrahv summas 2 310 eurot Kodumaa Kapitali HLÜ kasuks.
Välja mõista HM Pellet Estonia OÜ-lt ja K. K.ilt solidaarselt intress summas 11 893,04 eurot Kodumaa Kapitali HLÜ kasuks.
5.Välja mõista HM Pellet Estonia OÜ-lt ja K. K.ilt solidaarselt viivis summas 21 344,40 eurot Kodumaa Kapitali HLÜ kasuks.
6.Välja mõista HM Pellet Estonia OÜ-lt ja K. K.ilt solidaarselt Kodumaa Kapitali HLÜ kasuks viivis määraga 0,2% päevas põhinõude (s.o. 46 200 eurot) tasumata osalt alates 24.03.2022. a kuni põhinõude täitmiseni, kuid kokku mitte rohkem kui 17 424,78 eurot. K. K.i kohustus Kodumaa Kapitali HLÜ nõude täitmisel ei ole suurem kui 324 300 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
7.Menetluskulud jätta solidaarselt HM Pellet Estonia OÜ ja K. K.i kanda.
8.Välja mõista HM Pellet Estonia OÜ-lt ja K. K.ilt solidaarselt menetluskulud summas 5 304 eurot (sh käibemaks) Kodumaa Kapitali HLÜ kasuks.
9.Käesoleva otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb HM Pellet Estonia OÜ-l ja K. K.il tasuda Kodumaa Kapitali HLÜ-le hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (5 304 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud ja hageja nõue
1.Kohtule 23.03.2023. a esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmisid Kodumaa Kapitali HLÜ („Hageja“ ja edaspidi ka „Laenuandja“) ja HM Pellet Estonia OÜ (varasema ärinimega Hiiu Mets OÜ; „Kostja 2“ ja edaspidi ka „Laenusaaja“) 29.06.2019 laenulepingu nr 29_062019 („Laenuleping“, Lisa 1), mille alusel sai Laenusaaja Laenuandjalt laenu summas 216 200 EUR, intressiga 18% aastas ja tähtajaga 29.06.2024. Laenusaaja kohustus tasuma laenu vastavalt Laenulepingu lisas olevale maksegraafikule, tasudes igakuiselt intressi ja viimase maksega ka põhiosa. Laenusaajal tekkis võlgnevus. Laenuleping punkti 2.7 kohaselt on laenu tagatisteks K. K. („Kostja 1“ ja edaspidi ka „Käendaja“) väljastatud käendus summas 324 300 EUR ja kommertspant Laenusaaja varale kommertspandisummas 324 300 EUR. 21.08.2019 kommertspandilepingu („Kommertspandileping“, Lisa 2), millega on Laenusaaja kogu vallasvaraga, pandisumma 324 300 EUR ulatuses, tagatud kõik Laenuandja rahalised nõuded, mis tulenevad Laenulepingust. 23.09.2020 kommertspandilepingu järjekoha muutmise kokkulepe (Lisa 3), mille alusel toimus Laenulepingu osaline täitmine ja Kommertspandilepinguga seatud Laenuandja pandi 1. järjekoht muudeti 2. järjekohaks. Laenuandja ja Käendaja sõlmisid 13.08.2019 käenduslepingu nr 29_062019 („Käendusleping“, Lisa 4), mille alusel tagab Käendaja Laenulepingu täitmist rahalise vastutuse summas 324 300 EUR.
2.11.05.2022 seisuga oli Laenusaajal Laenuandja ees Laenulepingu võlgnevus intressi summas 10 532,01 eurot. Laenuandja nõudis võlgnevuse tasumist Laenusaajalt ja Käendajalt (Lisa 5). Laenusaaja sai nõude kätte, prognoosis ka tasumist, kuid võlgnevust ei tasunud (Lisa 8). Laenuleping on üles öeldud alates 04.08.2022 (Lisa 6). Laenusaaja sai ülesütlemisavalduse kätte, lubas üle vaadata ja teha omapoolse ettepaneku. Laenusaaja võlgnevust ei tasunud (Lisa 9). 11.08.2022 seisuga oli Laenusaajal Laenuandja ees Laenulepingust tulenev võlgnevus summas 61 699,22 EUR, mis koosneb põhivõlast summas 46 200 EUR, intressivõlast summas 12 720,82 EUR ja viivise võlast 468,40 EUR. Laenuandja püüdis leida võlgnevuse tasumise osas kohtuvälist lahendust ja kokkulepet, kuid edutult ja vastust saamata.
3.VÕS § 396 lõige 1 sätestab, et laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Laenulepingu alusel sai Laenusaaja Laenuandjalt laenu ja Laenulepingu punkti 4.1 kohaselt kohustus Laenusaaja maksma laenu Laenuandjale tagasi vastavalt Laenulepingu lisas 1 olevale Maksegraafikule. Laenusaaja kohustus tasuma laenult ka intressi. VÕS § 397 lõike 1 kohaselt tuleb laenulepingu korral maksta intressi, kui selles on kokku lepitud. Nähtuvalt Laenulepingu punktist 2.4 ja 5 kohustus Laenusaaja tasuma Laenusaaja kasutuses olevalt Laenult intressi 18% aastas ja Maksegraafiku alusel (s.o igakuiselt). Laenusaaja ei tasunud intressi- ja laenumakseid vastavalt Maksegraafikule ja jäi võlgnevusse.
4.Laenuleping lõppes Laenuandja poolt üles öelduna 04.08.2022 (Lisa 6). VÕS § 399 lg 1 punktide 1 ja 2 kohaselt võib laenuandja öelda laenulepingu üles ja nõuda laenu kohest tagastamist, kui laenu tagastamine on kokku lepitud osade kaupa ja laenusaaja on viivituses enam kui kahe osa tagastamisega või ühe osa tagastamisega kauem kui kolm kuud või laenusaaja ei täida kohustust maksta intressi. Laenulepingu punkt 8.3.4 sätestab Laenuandja õiguse öelda Laenuleping erakorraliselt 10-päevase etteteatamistähtajaga üles, kui Laenusaaja rikub Lepingus sätestatud mistahes kohustust ja ei heasta rikkumist 10 päeva jooksul pärast Laenuandjalt vastavasisulise teate saamist.
5.Viivisnõude aluseks oli ja on VÕS § 101 lg 1 p 6, mille kohaselt on rahalise kohustusega täitmise viivitamise korral võlausaldajal õigus nõuda võlgnikult viivist. Tulenevalt VÕS § 113 lõikest 1 võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Laenulepingu punkt 2.5 sätestas Laenuandja õiguse nõuda võlgnevuse tasumise korral viivist 0,2% (null koma kaks protsenti) võlgnevuse summast päevas.
6.Leppetrahvi mõiste sätestab VÕS § 158, mille kohaselt leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Laenulepingu punktis 8.4 leppisid Laenuandja ja Laenusaaja kokku, et Laenulepingu ülesütlemise õiguse tekkimisel punktis 8.1 toodud mistahes alusel on Laenusaajal kohustus tasuda Laenuandjale leppetrahvi määras, mis vastab 5% (viiele
protsendile) Laenu summast. VÕS § 159 lg 2 kohaselt kaotab kahjustatud pool õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab. Leppetrahvi nõudest teavitas Laenuandja Laenusaajat ja ka Käendajat Laenulepingu ülesütlemisavalduses (Lisa 6).
7.Hageja ja Kostja 1 vahel on lepinguline suhe – pooled sõlmisid Käenduslepingu (Lisa 4). VÕS § 142 lg 1 sätestab, et käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. Kodumaa Kapitali HLÜ hagi solidaarselt K. K. ja HM Pellet Estonia OÜ vastu. VÕS § 145 lg 1 sätestab, et kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada.
8.VÕS § 145 lg 2 kohaselt vastutab käendaja käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. Võla põhivõlgnikult sissenõudmisega seotud kulude hüvitamise eest vastutab käendaja, kui talle anti sissenõudmise kavatsusest õigeaegse teatamisega võimalus neid kulusid vältida. VÕS § 65 lõige 1 sätestab, et kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist.
9.Käenduslepingu punkti 3.3 kohaselt ei sõltu Käendaja kohustus sellest, kas Võlausaldaja on esitanud Põhivõlgnikule nõude Laenulepingust tuleneva kohustuse täitmiseks, esitanud Põhivõlgniku vastu hagi või teinud Põhivõlgniku suhtes muu toimingu. Käenduslepingu punkt 4.1 sätestab, et juhul kui Põhivõlgnik ei täida Laenulepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt, võib Võlausaldaja nõuda sellise kohustuse täitmist, omal äranägemisel, kas Põhivõlgnikult, Käendajalt või mõlemalt eelpool nimetatud isikult ühiselt. Käenduslepingu punkti 4.2 kohaselt kohustub Käendaja täitma Võlausaldaja poolt esitatud kirjalikus teates nimetatud kohustuse 10 (kümne) kalendripäeva jooksul vastavasisulise teate saamisest. Kohustuse täitmisega hilinemisel tasub Käendaja viivist Lepingu punktis 2.3 nimetatud määras tasumata summalt päevas iga tasumisega viivitatud päeva eest.
10.Laenuandja kasutab õigust nõuda Laenusaaja kohustuste täitmist solidaarselt nii Laenusaajalt kui ka Käendajalt. Käenduslepingu punktis 2.2 kokkulepitu kohaselt on Käendaja vastutuse maksimumsumma 324 300 eurot.
11.Hagi esitamise päeva seisuga on Laenulepingu võlgnevus summas 82 575,22 eurot, millest on: (1) põhiosa 46 200 eurot (saadud laen 216 200 eurot, millest on maha arvatud Lisa 3 alusel toimunud põhiosa laekumine 170 000 eurot), (2) intress 12 720,82 eurot (intressi arvestus 63 143,81 eurot, millest on maha arvatud intressi laekumised 50 422,99 eurot), (3) leppetrahv 2 310 eurot (arvestatud laenujäägilt 46 200 eurot vastavalt Laenulepingu punkt 8.4), ja
(4) viivised 21 344,40 eurot, mida arvestas Laenuandja Laenulepingu lõppemisest kuni käesoleva hagi esitamiseni, s.o 231 päeva eest, laenu põhiosa võlgnevuselt Laenulepingu järgses määras, 0,2% päevas.
12.Laenulepingu võlgnevus ei ületa Käendaja vastutuse maksimumsummat, mis on 324 300 eurot.
13.Tulenevalt TsMS §-st 367 võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja taotleb Kostjatelt solidaarselt välja mõista ka viivised Laenulepingu põhiosa summa 46 200 euro pealt määras 0,2%, s.o summas 92,40 eurot päevas, mis muutub sissenõutavaks pärast hagiavalduse esitamist, s.o alates 24.03.2023, kuni kohase täitmiseni, aga Hageja vähendab nõuet osaliselt ja ei taotle viivist suuremas summas, kui kokku 17 424,78 eurot. Kostjate vastus
14.Kohtule 25.05.2023. a esitatud vastuses vaidlevad kostjad hagile vastu. Hageja nõude kujunemine ei ole üheselt selge. Hageja käsitluse kohaselt oli algne laenusumma suurem, seda vähendati. Kostjad leiavad, et hageja peaks näitama, kuidas toimus laenu vähendamine, mille arvelt ja mis järjekorras laenu tagastati (kulud, viivised, intressid, põhiosa).
15.Kostjad leiavad, et tegemist on tüüptingimustel sõlmitud lepinguga, mistõttu tuleb kohtul tuvastada, kas lepingutingimused räägiti eraldi läbi või mitte. Kostjad kinnitavad, et mingeid lepingutingimuste selgitamist ei toimunud.
16.Hageja rahalised kalkulatsioonid on ebaselged. Hageja tugineb näiteks viivisenõudes sõlmitud laenulepingu punktile 2.5, mille kohaselt laenuandjal on õigus nõuda võlgnevuse tasumise korral viivist 0,2% võlgnevuse summast päevast. Kui vaadata lepingus märgitud viivisemäära - 0,2% tähtaegselt tasumata summalt päevas, siis see on ilmselgelt ebamõistlik, kuna tegemist on tagatud laenuga. 0,2 % päevas tähendab 73 % aastas, mis on näiteks võrreldes maksuseaduses märgitud 22 % aastaintressiga kolmekordne erisus. Seega on tegevust tühise tüüptingimusega VÕS § 42 lg 3 p 5 mõttes. Riigikohtu lahendites tsiviilasjades 2-09-62346 ja nr 3-2-1-25-16 selgitatakse, et viivis on oma olemuselt minimaalne eeldatav kahjuhüvitis, mida võib raha maksmisega viivitamisel sõltumata tegelikust kahjust alati nõuda. VÕS § 42 lg 3 p 5 kohaselt on tarbijat ebamõistlikult kahjustav selline tüüptingimus, milles nähakse ette, et teine lepingupool peab kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikul suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud kahjuhüvitist või muud hüvitist, kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust.
17.Kostja 2 osas tuleb hagi jätta sõltumata eelnevast rahuldamata VÕS § 149 lg 5 alusel. Selle sätte järgi juhul, kui käendatava kohustuse tagamiseks on põhivõlgniku vara suhtes seatud pandiõigus või kui võlausaldaja võib teostada põhivõlgniku vara suhtes seadusest tulenevat pandiõigust, võib käendaja kuni põhivõlgniku pankroti väljakuulutamiseni pandi ulatuses nõuda, et võlausaldaja rahuldaks oma nõude pandi arvel. Siinsel juhul on hageja
toonud välja, et põhivõlgniku varale on seatud kommertspant, seega on hagi rahuldamine käenduse alusel välistatud. Kohtu põhjendused
18.Kohus, kuulanud ära hageja ja kostjate esindaja ning tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on jõudnud järeldusele, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele.
19.Käesolevas menetluses on olulised järgmised asjaolud: • Hageja ja kostja II sõlmisid 29.06.2019. a laenulepingu, mille alusel hageja andis kostjale II laenu 216 200 eurot (dtl 11-19). • Hageja ja kostja II sõlmisid 21.08.2019. a kostja II laenulepingust tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks kommertspandi seadmise lepingu kostja II vallasvarale (dtl 22-25). • Hageja, kostja II ja Maaelu Edendamise Sihtasutus sõlmisid 23.09.2020. a kommertspandilepingu järjekoha muutmise kokkuleppe, mille alusel toimus laenulepingu osaline täitmine (dtl 28-35). • Hageja ja kostja I sõlmisid 13.08.2019. a käenduslepingu kostja II laenulepingust tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks (dtl 37-41). • Hageja esitas 11.05.2022. a kostjale II pankrotihoiatuse ja kostjale I nõude käenduskohustuse täitmiseks (dtl 44). Kostja II kinnitas pankrotihoiatuse kättesaamist (dtl 56). • Hageja esitas 22.07.2022. a kostjale II laenulepingu ülesütlemise avalduse (dtl 4850, 59). • Hageja esitas 12.08.2022. a kostjale I nõude käenduskohustuse täitmiseks (dtl 5355). • Kostja I on kostja II juhatuse liige ja tegelik kasusaaja (dtl 96).
20.Hagiavalduse kohaselt ei ole hageja saanud rahuldada oma nõuet täies ulatuses pandieseme arvelt. Käenduslepingu kohaselt on käendusega tagatud laenulepingust tulenevad nõuded. Tulenevalt käenduslepingust vastutab kostja I hageja ees täies ulatuses solidaarselt laenusaajaga ja tagab kõiki hageja nõudeid laenusaaja vastu, mis tekivad või võivad tekkida laenulepingu alusel.
21.Kostjate vastuväite kohaselt tegemist on tüüptingimustel sõlmitud lepinguga. Lepingus märgitud viivisemäär - 0,2% tähtaegselt tasumata summalt päevas, on ilmselgelt ebamõistlik. Kostjate hinnangul saaks hageja oma nõuet täita läbi kommertspandilepingu eseme realiseerimise.
22.Kostja II on sõlminud vaidlusaluse lepingu enda majandus- ja kutsetegevuses. Tegemist ei ole kohtu hinnangul tüüptingimustel sõlmitud lepinguga, nagu leiavad ekslikult kostjad.
23.Kohtule on esitatud tõendid selle kohta, et hageja on saanud laenulepingu nr 29_062019 täitmisena 182 169,41 eurot, millest 170 000 eurot arvestati ennetähtaegseks laenu tagastuseks, 10 469,41 eurot laenuvõlgnevuse katteks ja 1 700 eurot laenulepingu muudatuse sõlmimise tasu (1% tagastatavast laenusummast) (dtl 94). Käesolevas
menetluses ei saa seega vaidlust olla selles, et hagejal on põhivõlgniku, HM Pellet Estonia OÜ, vastu sissenõutavaks muutunud põhinõue summas 46 200 eurot.
24.Laenulepingut ning käenduslepingut sõlmides oli kostja I põhivõlgniku juhatuse liige ning osanik. Riigikohus on lahendis 3-2-1-148-11 leidnud, et käendaja, kes on käenduslepingu sõlminud ajendatuna isiklikust vahetust majanduslikust huvist põhilepingu sõlmimise, selle täitmise või põhivõlgniku majandustegevuse vastu, ei vaja tarbijakäenduslepingust tulenevat kaitset. Eeltoodust tulenevalt ei oma käesolevas menetluses õiguslikku tähendust kostjate tarbijakrediidilepinguid puudutavad vastuväited. VÕS § 42 lg 3 p 5 ei kohaldu käesolevas menetluses.
25.VÕS § 142 lg 1 kohaselt käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. VÕS § 76 lg 1 alusel kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 145 lg 1 järgi kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada ning lg 2 käendaja vastutab käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. Võla põhivõlgnikult sissenõudmisega seotud kulude hüvitamise eest vastutab käendaja, kui talle anti sissenõudmise kavatsusest õigeaegse teatamisega võimalus neid kulusid vältida.
26.Kohtule on esitatud käendusleping, milles punktis 3.3. on pooled kokku leppinud, et hagejal on õigus esitada nõue kostja I vastu kui laenusaaja ei täida laenulepingust tulenevaid kohustusi. Käendajale lepingust tulenev kohustus ei sõltu sellest, kas võlausaldaja on esitanud põhivõlgnikule nõude laenulepingust tuleneva kohustuse täitmiseks, esitanud põhivõlgniku vastu hagi või teinud põhivõlgniku suhtes muu toimingu. Samuti ei sõltu käenduse kehtivus põhivõlgniku ja käendaja vahelisest suhtest. Laenulepingu p 6.1.3. kohaselt laenuandjal on õigus kasutada laenusaaja lepingust tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks lepingu punktis 2.7. nimetatud tagatisi koos või eraldi ilma kindlaksmääratud järjekorrata ning omal valikul.
27.VÕS § 149 lg 5 kohaselt kui käendatava kohustuse tagamiseks on põhivõlgniku vara suhtes seatud pandiõigus või kui võlausaldaja võib teostada põhivõlgniku vara suhtes seadusest tulenevat pandiõigust, võib käendaja kuni põhivõlgniku pankroti väljakuulutamiseni pandi ulatuses nõuda, et võlausaldaja rahuldaks oma nõude pandi arvelt.
28.Hageja on käesolevas menetluses esile toonud, et hageja nõue ei oleks käesoleval juhul kommertspandi arvelt täidetav. Kostja II varal lasub 1 jrk. kommertspant summas 2,1 miljonit eurot. Hageja kasuks seatud kommertspant asub 2 järjekohal. Hageja nõuded kostjate vastu moodustavad käesolevas menetluses 81 747,44 eurot. Kostjad ei ole käesolevas menetluses tõendanud, et kostjal II oleks 1 järjekoha kommertspanti ületavas osas varasid, millest oleks võimalik täita hageja nõuet. Eeltoodust tulenevalt ei ole kohtu hinnangul hageja nõue pandi arvelt täidetav.
29.VÕS § 149 on dispositiivne. Laenulepingust tulenevalt ei ole käendajal õigus nõuda, et hageja esitaks kohustuse täitmise nõude esmalt kostja II vastu. Kostjate viide VÕS § 149 lõikele 5 ei ole käesolevas menetluses asjakohane, kuna laenulepingu punktist 6.1.3 tulenevalt ei ole välistatud nõuda kohustuse täitmist kostjalt I. Eeltoodust tulenevalt on hageja põhinõue kostjate vastu õiguslikult põhjendatud ning kuulub rahuldamisele.
30.VÕS § 158 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. VÕS § 159 lg 2 järgi kahjustatud pool kaotab õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele poolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab.
31.Vaidlusaluse lepingu punktis 6.7.1 on pooled kokku leppinud, et kui laenusaaja rikub mistahes käesolevast lepingu punktist 6 tulenevat kohustust on laenuandjal õigus nõuda ja laenusaajal kohustus laenuandjale maksta leppetrahvi summas 1% laenu summast päevas alates kohustuse rikkumisest kuni rikkumise heastamiseni. Lepingu p 8.4. kohaselt laenulepingu ülesütlemise õiguse tekkimisel punktis 8.1. toodud mistahes alusel on laenusaajal kohustust tasuda laenuandjale leppetrahvi määras, mis vastab 5% laenu summast. Hageja teavitas 22.07.2022. a kostjaid leppetrahvi nõudest. VÕS § 7 lg 1 tulenevalt loetakse võlasuhtes mõistlikuks seda, mida samas olukorras heas usus tegutsevad isikud loeksid tavaliselt mõistlikuks. Kohtu hinnangul ei ole hageja viivitanud leppetrahvi nõude esitamisega. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kohtu hinnangul oli selleks ajaks hageja jaoks pöördumatult selge, et kostjad oma kohustusi ei täida ning leppetrahvi nõue tuleb lugeda õigeaegselt esitatuks, seega on hageja õigustatud nõudma leppetrahvi kooskõlas lepingu p-ga 8.4.
32.VÕS § 397 lg järgi tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. Sama seaduse § 113 lg 1 järgi rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Laenulepingu p 2.4. ja p 5 kohaselt kohustus laenusaaja tasuma laenult intressi 18% aastas igakuiselt maksegraafiku alusel. Kostjad on sellist intressi aktsepteerinud, mistõttu puudub kohtul alus pidada intressimäära põhjendamatuks. Eeltoodust tulenevalt on hageja intressinõue summas 11 893,04 eurot kostjate vastu õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada.
33.VÕS § 113 lg 1 esimese lause kohaselt võib võlausaldaja nõuda võlgnikult rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. VÕS § 94 lg 1 järgi kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti.
34.Laenulepingu p 2.5 kohaselt on kokkulepitud viivisemääraks 0,2% tasumata summalt päevas. Hageja arvestab viivist tasumata põhivõlgnevuselt laenulepingu lõppemisest kuni hagiavalduse esitamiseni, s.o. 231 päeva eest. Käesoleval juhul on kostjad jätnud laenu osaliselt tagastamata. Kostjate poolt kohtule esitatud vastuses väljatoodud asjaolud ei õigusta hageja ees kohustuse täitmata jätmist. Kohus on seisukohal, et laenumaksete tasumisega viivitamise korral, peab võlgnik arvestama sellega, et maksetega viivitamisel järgnevad VÕS § 113 lg 1 kolmandas lauses sätestatud sanktsioonid, st kohustus maksta viivist lepinguga ettenähtud intressimäära järgi. Kohtu hinnangul on hageja viivisenõue õiguslikult põhjendatud. Eeltoodu alusel kuulub kostjatelt hageja kasuks väljamõistmisele hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis summas 21 344,40 eurot.
35.TsMS § 367 järgi viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivist, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja on vastava taotluse esitanud. Eeltoodu alusel kuulub kostjatelt väljamõistmisele viivis alates 24.03.2023. a kuni põhinõude kohase täitmiseni. Hageja vähendab nõuet ja palub välja mõista viivise mitte suuremas summas kui 17 424,78 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
36.TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Eeltoodu alusel jätab kohus menetluskulud solidaarselt kostjate kanda.
37.Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskulud kokku summas 5 304 eurot. Hagi esitamise ajal kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) lisa 1 kohaselt kuulus tsiviilasjalt hinnaga 100 000 eurot tasumisele riigilõiv 1 680 eurot. Hageja on tasunud riigilõivu seadusega kooskõlas. Kostjatelt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele hagiavalduselt tasutud riigilõiv summas 1 680 eurot.
38.Hageja palub kostjatelt välja mõista õigusabikulud kokku summas 3 624 eurot (sh käibemaks). Menetluskulude nimekirjadest nähtub, et hageja kasutas esindaja teenust kokku 25 tundi ja 10 minutit (dtl 74, 118-119). Hageja kasutas esindaja teenust mh. hagiavalduse koostamiseks, kostjate vastusele seisukohtade koostamiseks ja kohtuistungil osalemiseks. Kohtu hinnangul on hageja menetluskulude nimekirjas toodud ajakulu kooskõlas asja mahu ning keerukusega. Kohtul puudub alus pidada ajakulu ülepaisutatuks.
39.Riigikohus on 13.11.2013.a määruses kohtuasjas nr 3-2-1-115-13 asunud seisukohale, et lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele tuleb TsMS § 175 lg 1 järgi hinnata ka ühe tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust. Üksnes sellisel juhul saab hinnata, kas lepingulise esindaja kulud on põhjendatud ja vajalikud. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on hageja esindaja osutanud hagejale õigusabiteenust keskmise tunnihinnaga 120 eurot (lisandub käibemaks). Kohus on
seisukohal, et keskmine tasu õigusteenuse eest summas 120 eurot ei ületa õigusabituru keskmist ning kohtute poolt mõistlikuks peetud tunnihinda oluliselt.
40.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjatel tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
/allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.