Varavastased süüteod › Süüteod omandi vastu

üheksasada seitsekümmend kaks eurot ja üheksakümmend kaheksa senti) eurot, mis tasuda R R arveldusarvele xxxx Swedbank AS.

EDASIKAEBE KORD

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsiooni kokkuleppemenetlust reguleerivate sätete (KrMS §

SÜÜDISTUS

Igor Rõbatšjonok’it süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud kelmuse ja omastamise, tekitas teisele isikule varalist kahju tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel varalise kasu saamise eesmärgil, nimelt: -esitledes ennast I A ́ina ja olles kannatanu (R R) naaber, omamata kavatsust täita lubadusi ning raha tagastada, palus korduvalt kannatanult abi ehk anda temale laenuks raha, mistõttu sõlmis kannatanu järgmised laenu- ja järelmaksulepingud ning andis saadud raha kahtlustatavale üle: 22.08.2017 laenuleping Bestcredit OÜ summas 500 eurot; 24.08.2017 laenuleping Placet Group OÜ summas 200 eurot; 24.08.2017 laenuleping Bigbank AS summas 500 eurot; 25.08.2017 laenuleping Express Credit AS summas 300 eurot; 28.08.2017 laenuleping Credit.ee OÜ summas 300 eurot; 10.08.2017 järelmaksuleping Tele2 AS-ga summas 298,98 eurot mobiiltelefoni Huawei P10 ostuks; 27.08.2017 järelmaksuleping Elisa AS-ga summas 399 eurot mobiiltelefoni Apple iPhone SE 32GB ostuks; - samuti sai kannatanu oma kontole T T ́lt 750 eurot selgitusega „ Õmblusseadmete tellimus I A“, mida võttis välja ja andis üle kahtlustatavale heas usus, et tehing on õiguspärane, tekitades kelmusega R R ́ile varalist kahju kogusummas 3247,98 eurot. Seega Igor Rõbatšjonok isikuna, kes on varem toime pannud kelmuse ja omastamise, tekitas teisele isikule varalist kahju tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel varalise kasu saamise eesmärgil, so pani toime kuriteo, mis on kvalifitseeritav KarS § 209 lg 2 p 1 järgi. Samuti Igor Rõbatšjonok’it süüdistatakse selles, et tema olles isikuna, kes on varem toime pannud kelmuse ja omastamise, omastas saades oma valdusse OÜ-le xxxx kuuluva vara, nii: -OÜ xxxx juhataja A M tegi sotsiaalvõrgustikus Facebook postituse sooviga saada veoteenust xxxx, postitusele vastanud Igor Rõbatšjonok (kasutajanimi „I S“ ) lubas osutada veoteenust xxxx, nimelt veoautoga toimetada xxxx OÜ-le kuuluv kaup xxxx linnast xxxx. Vastavalt kokkuleppele kandis xxxx OÜ juhataja A M oma isiklikult pangakontolt Igor Rõbatšjonok pangakontole nr xxxx 09.01.2018 350 eurot ja 10.01.2018 150 eurot selgitusega „Veoteenused xxxx“. Omale võetud

kohustusi Igor Rõbatšjonok ei ole täitnud, raha ei tagastanud ning pööras tema valduses olevad rahalised vahendid enda kasuks. Omastamisega Igor Rjõbatšjonok tekitas OÜ-le xxxx varalist kahju kogusummas 500 eurot Seega Igor Rõbatšjonok isikuna, kes on varem toime pannud kelmuse ja omastamise, pani toime valduses oleva võõra vallasasja enda kasuks pööramise, see on KarS § 201 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: kuriteoga on tekitatud varalist kahju R R summas 3247,98 eurot (esitas tsiviilhagi hüvitamata kahju ulatuses, summas 2972,98 eurot) ja OÜ-le xxxx summas 500 eurot (ei esitanud tsiviilhagi seoses kahju hüvitamisega).

Kokkuleppe sisu ja kohtu seisukoht Igor Rõbatšjonoki, tema kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt on Igor Rõbatšjonoki karistuseks KarS § 209 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest 1 aasta vangistust ning KarS § § 201 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise 6 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel tuleb mõistetud üksikkaristustest suurendada raskeimat ja mõista liitkaristuseks 1 aasta 3 kuud vangistust. Kokkuleppe järgi tuleb KarS § 65 lg 1 ja 3 alusel moodustada liitkaristus 15.06.2018.a Harju Maakohtu otsusega mõistetud karistusega, lugedes kergema karistuse kaetuks raskeimaga ja karistuseks mõista vangistus 3 aastat. Ka tuleb määrata, et KarS § 74 lg 1, 3 alusel ei pöörata mõistetud karistust täitmisele, kui süüdimõistetu 3-aastase katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu ja täidab talle KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi. - elama kohtu määratud alalises elukohas xxxx; - ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; - alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 78 p 1 ja KarS § 65 lg 3 kohaselt Igor Rõbatšjonokile määratud 3-aastase katseaja algust arvestada 15.06.2018.a kohtuotsuse kuulutamise päevast, s.o 15.06.2018.a. Lisaks tuleb kokkuleppe kohaselt Igor Rõbatšjonokilt välja mõista menetluskulud järgnevalt: kaitsjatasud summas 122,40. Samuti on kokku lepitud, et menetluskulud tuleb tasuda ositi 12 kuu jooksul. Kokkuleppest nähtuvalt nõustusid süüdistatav ja tema kaitsja kuriteo kvalifikatsiooniga, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Süüdistatav on kinnitanud, et on kokkuleppe tingimustega nõus. Kohtuistungil jäid süüdistatav ja kaitsja sõlmitud kokkuleppe juurde. Kokkuleppe arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et süüdistatava Igor Rõbatšjonoki süüdi tunnistamine ja tema poolt kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid.

Kohus leiab, et Igor Rõbatšjonok tuleb süüdi tunnistada KarS § 209 lg 2 p 1 ja § 201 lg 2 p 1 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. Samuti kuuluvad Igor Rõbatšjonokilt väljamõistmisele kriminaalmenetluse kulud, kuivõrd tulenevalt KrMS § 180 lg-st 1, süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kriminaaltoimiku andmetel on käesolevas kriminaalasjas menetluskuludeks määratud kaitsja tasu summas 122,40 eurot, mis kuulub süüdistatavalt väljamõistmisele. Kohus osundab ka sellele, et sundraha kuulub KrMS § 179 kohaselt väljamõistmisele iga süüdimõistva kohtuotsusega. Samas tuleb praeguses asjas sundraha (summas 810 eurot) jätta riigi kanda, kuivõrd antud süütegu pandi toime enne eelmise kohtuotsuse kuulutamist ning seejuures saab lähtuda Riigikohtu otsusest kohtuasjas nr 3-1-1-24-11, p 10.1. Kriminaalasjas on varalise kahju osas tsiviilhagi esitanud kannatanu R R (summas 2972,98 eurot). Kokkuleppe sõlmimisega on Igor Rõbatšjonokilt eelnimetatud tsiviilhagi õigeks võtnud ja jäi selle juurde kohtuistungil, seega tuleb asuda seisukohale, et süüdistatav on kannatanu tsiviilhagi õigeks võtnud täies ulatuses. TsMS § 440 lg 1 sätestab, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi, seega on antud juhul hagi õigeksvõtt kohtule siduv. TsMS § 444 lg 3 vabastab kohtu kostja õigeksvõtu korral põhistamiskohustusest. Eeltoodut arvesse võttes rahuldab kohus kannatanute R R tsiviilhagi täies ulatuses ning see kuulub süüdistatavalt väljamõistmisele. Kohus juhindub KrMS § 175, § 179, § 180 lg 1, 3; § 248 lg 1 p 5, § 311-313, § 318.

(allkirjastatud digitaalselt) Kristina Väliste kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.