Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod

PÕHIOSA

Süüdistus Kokkuleppe järgi süüdistatakse K.E kahes kuriteos. Esiteks süüdistatakse K.E teise inimese ähvardamises tapmise ja tervisekahjustuse tekitamisega. Nimelt tema: – lähenes 21. jaanuaril 2019 kella 19.20 paiku Tartu linnas Jaama 74 Jaamamõisa Selveri parklas agressiivselt M. L. , kes suundus oma auto juurde, ja seejärel M. L. , kes seisis teisel pool autot. Ta hoidis rusikas kätt püksitaskus, millest jäi kannatanutele mulje, et tal on taskus

relvataoline ese. Seetõttu tundsid kannatanud hirmu oma elu ja tervise pärast. Kui kannatanud istusid autosse ja hakkasid ära sõitma, tagus ta rusikaga vastu auto küljeklaasi ja võttis taskust välja ca 10 cm pikkuse terariista; – ähvardas 8. märtsil 2019 kella 15.50 paiku Võru linnas Jüri 45 asuvas CircleK teenindusjaamas oma ema T. H. noaga, tehes tema suunas torkeliigutuse. Lisaks ähvardas ta emal käe otsast lõigata ja ta ahju ajada, mistõttu tema ema tajus ohtu oma elule ja tervisele. Seega pani K.E toime teise inimese ähvardamise tapmise ja tervisekahjustuse tekitamisega, s.o KarS § 120 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Teiseks süüdistatakse K.E mootorsõiduki juhtimises joobeseisundis. Seda seetõttu, et tema juhtis 23. märtsil 2019 kella 20.51 paiku Tartu linnas Jakobi tänaval mootorsõidukit Ford Sierra registreerimismärgiga xxxxxxx narkootiliste ainete tarvitamisest põhjustatud joobeseisundis. Ta eiras politseipatrulli peatumismärguannet ning sõitis mööda Ülikooli, Riia ja Pikka tänavat Annelinna, kus sõiduk sundpeatati teenistusrelva kasutades Kalda tee 2 juures. Uuringuakti nr 402T järgi oli ta metamfetamiini, amfetamiini ja flurometamfetamiini (FMA) tarvitamisest põhjustatud terviseseisundis, mis avaldus väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes ja psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Seega esines tal korrakaitseseaduse § 36 lg-s 1 kirjeldatud joobeseisund. Selle teoga rikkus K.E liiklusseaduse § 69 lg 1 nõuet, mille järgi ei tohi mootorsõiduki juht olla joobeseisundis. Seega pani K.E toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.o KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kokkuleppe sisu Süüdistatava K.E , tema kaitsja vandeadvokaadi abi Aivar Kello ja ringkonnaprokurör Terje Aleksašini vahel sõlmitud kokkuleppe järgi on K.E-le mõistetavaks karistuseks KarS § 120 lg 1 järgi 5 kuud vangistust ja KarS § 424 lg 1 järgi 8 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel suurendatakse mõistetatud üksikkaristustest raskemat ja mõistetakse K.E liitkaristuseks 9 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvatakse eelvangistuses viibitud aeg 22. jaanuar 2019, 8. – 10. märts 2019 ja 23. märts – 23. mai 2019, s.o 2 kuud ja 4 päeva karistusaja hulka ja mõistetakse K.E kandmisele kuuluvaks karistuseks 6 kuud ja 26 päeva vangistust. KarS § 74 lg-te 1 ja 3 alusel jäetakse mõistetud vangistus täitmisele pööramata, kui K.E ei pane 1 aasta pikkuse katseaja kestel toime uut kuritegu ja järgib talle käitumiskontrolli ajaks pandud KarS § 75 lg 1 p-des 1–6 sätestatud kontrollnõudeid. Kohtu seisukoht Süüdistatav kinnitas kohtuistungil, et ta on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Prokurör jäi kohtuistungil kokkuleppe juurde. Süüdistatava teod on õigesti kvalifitseeritud, mistõttu tuleb K.E KarS § 120 lg 1 ja § 424 lg 1 järgi süüdi mõista. Kuivõrd kokku lepitud karistus vastab süüdistatava süüle, tuleb talle mõista kokkuleppekohane karistus. Seni on kriminaalasjas arvatud menetluskulude hulka määratud kaitsjale makstud tasu kohtueelses menetluses 453,12 eurot, joobeseisundi tuvastamise kulu 144 eurot ja kohtupsühhiaatriaekspertiisi kulu 255 eurot. Lisaks tuleb lugeda menetluskulude hulka sundraha 810 eurot. Seega on menetluskulud kokku 1662,12 eurot. Kokkuleppes on märgitud

vääralt menetluskulude summaks 2175,12 eurot. Kuivõrd kohus arutas seda teemat istungi ja eksitud on K.E kahjuks, tuleb lähtuda 1662,12 eurost. Kokkuleppe alusel ja KrMS § 180 lg 3 teise lause järgi jäetakse riigi kanda kohtupsühhiaatriaekspertiisi kulu 255 eurot, sest minimaalset töötasu teeniva K.E jaoks käiks kulude täielik maksmine üle jõu. Sundraha 810 eurot, määratud kaitsjale makstud tasu kohtueelses menetluses 453,12 eurot ja joobeseisundi tuvastamise kulu 144 eurot, kokku 1407,12 eurot tuleb vastavalt tegelikule olukorrale (kokkuleppes on vääralt arvutatud viimati viidatud kolme arvu summaks 1920,12), kohtuistungil arutatule ja KrMS § 180 lg-le 1 välja mõista süüdistatavalt. Tulenevalt kokkuleppest ja KrMS § 180 lg 3 neljanda lause alusel tuleb K.E tasuda menetluskulud ositi 12 kuu jooksul otsuse jõustumisest arvates. Kokkuleppes on märgitud, et kriminaalasja juures olev nuga tuleb KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada. Seda teha ei saa. KrMS § 126 lg 3 p 4 kõneleb väärtusetust asjast, piraatkaubast ja võltsitud kaubast. Nuga ei ole ükski neist. Õige on hoopiski rakendada KarS § 83 lg 1 ja nuga kui kuriteo toimepanemise vahend K.E-lt konfiskeerida. Ta tuleb anda Politsei- ja Piirivalveameti valdusesse, sest tulenevalt riigivaraseaduse § 7 lg 5 p-st 2 ja siseministri 25. mai 2017 käskkirjast nr 1–5/61 on just Politsei- ja Piirivalveamet õigustatud konfiskeeritud vara valitsema. Niisiis peab Politsei- ja Piirivalveamet ise otsustama, mis ta noaga teeb: hävitab, müüb maha, paneb näitusele vms. Konfiskeerimisotsust ei väära see, et sellele ei ole kokkuleppes viidatud: esiteks rääkis kohus sel teemal istungil ja teiseks oli ka kokku lepitud see, et K.E jääb noast ilma. /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.