Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod

MENETLUSKULUD

KrMS § 180 lg 3 alusel jätta 1⁄2 sundrahast summas 405 eurot riigi kanda. KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 2 alusel välja mõista I.S-ilt menetluskuluna sundraha summas 405 (nelisada viis) eurot riigituludesse. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista I.S-ilt menetluskuluna kaitsjatasu 134,40 (ükssada kolmkümmend neli eurot 40 senti) eurot v.adv. Arvo Suubani poolt õigusabi osutamise eest riigituludesse. KrMS § 180 lg 3 ja KarS § 66 lg 1,3 alusel võimaldada I.S tasuda menetluskulud kokku 539,40 eurot ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt vähemalt 44,95 eurot. Menetluskulude osamaksed tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB PANK EE351010052031000004, SWEDBANK EE502200221014193355, LUMINOR BANK EE401700017002872300, viitenumbriga 99919700042910 ning selgitusega: „I.S , 1-19-6861, menetluskulude osamakse“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

ASITÕEND

1 CD Häirekeskuse kõnesalvestisega – jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kohtuotsuse jõustumisel kriminaalasja juurde.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lõike 1 rikkumisega, samuti KrMS § 318 lg 4 sätestatud juhtudel. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.

SÜÜDISTUS

I.S-i süüdistatakse selles, et tema lõi 12.07.2019 kella 23.00 paiku kannatanu vanematekodus xxxx talus omavahelise tüli käigus elukaaslast K K rusikaga näo piirkonda, tekitades naisele füüsilist valu ja tervisekahjustuse – hematoomi ja turse vasaku põsesarna piirkonnas. Lähisuhtes olevale isikule löömisega füüsilise valu ja tervisekahjustuse tekitamisega pani I.S toime KarS § 121 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. I.S-i süüdistatakse veel selles, et tema vahetult pärast 12.07.2019 kella 23.00 paiku xxxx talus elukaaslase K K löömist, samas xxxx talus, ähvardas K K tervisekahjustuse tekitamisega, öeldes naisele, et lõikab ja taob naise seest kõik välja, hoides ise samal ajal käes nuga ning mõne aja möödudes ähvardas K K ka tapmisega öeldes naisele, et kui ta peaks juhtunust politseisse teatama, siis naine eluga ei pääse. K K oli alust karta ähvarduse täideviimist, kuna I.S oli ärritunud, äsja naist löönud ja väljendas ükskõiksust naisele kahju tegemise eest vangistusse sattuda. Teist inimest tapmise ja tervisekahjustuse tekitamisega ähvardades, kui oli alust karta ähvarduse täideviimist, pani I.S toime KarS § 120 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

MAAKOHTU SEISUKOHT

Süüdistatava, kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt on I.S-ile mõistetavaks karistuseks KarS § 121 lg 2 p 2 järgi 6 kuud vangistust ning KarS § 120 lg 1 järgi 9 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel raskema karistuse suurendamise teel mõista liitkaristuseks 1 aasta vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg 12.-13.07.2019, s.o 2 päeva karistusaja hulka ja kanda jääb 1 1 kuud 28 päeva vangistust. KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel jätta vangistus tingimisi kohaldamata ja määrata katseajaks 1 aasta 6 kuud. Katseajaks allutada I.S kriminaalhooldaja käitumiskontrollile ja kohustada teda katseajal järgima KarS § 75 lg-s 1 toodud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas – xxxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha

vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 2, 8 alusel kohustada I.S-i katseajal mitte tarvitama alkoholi ning läbima lähisuhtevägivalla ennetuse suunitlusega sotsiaalprogrammi „Sisemine kindlus“ või „Löömata Teekond“, kuhu tuleb registreeruda hiljemalt 30.09.2019. Süüdistatav I.S on kokkuleppest aru saanud ja nõustus sellega. Kokkuleppe arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et süüdistatav I.S on kokkulepet sõlmides väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetlust reguleerivaid sätteid. I.S tuleb süüdi tunnistada KarS § 121 lg 2 p 2 ja § 120 lg 1 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. Asitõend, 1 CD Häirekeskuse kõnesalvestisega, mis asub kriminaalasja toimikus, jätta kriminaalasja juurde. KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuludeks KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel sundraha, mis teise astme kuriteo puhul on 810 eurot ning KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu 134,40 eurot ning Kokkuleppe kohaselt KrMS § 180 lg 3 alusel jääb pool sundrahast summas 405 eurot riigi kanda ning menetluskulud kokku 539,40 eurot kuuluvad tasumisele ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt vähemalt 44,95 eurot. Kohus kinnitab kokkuleppe kõigis kokkuleppe punktides, sh ka menetluskulude suuruses ja ositi tasumises. (allkirjastatud digitaalselt) Kristel Vedro Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.