Jätta Tartu Maakohtu 17. juuli 2019. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Käesoleva määruse peale saab esitada määruskaebuse süüdimõistetu advokaadist kaitsja või Tartu Vangla kriminaalhooldusosakond. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tartu Maakohtu 16. oktoobri 2018. a otsusega tunnistati Sigret Siimann süüdi KarS § 424 lg 1 järgi ja teda karistati 6 kuu pikkuse vangistusega.
KarS § 74 lg-te 1 ja 3 alusel jäeti mõistetud vangistus täitmisele pööramata, kui S. Siimann ei pane 1 aasta ja 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu, järgib KarS § 75 lg 1 p-des 1–6 sätestatud kontrollnõudeid ja täidab KarS § 75 lg 2 p-des 2 ja 8 sätestatud kohustusi. S. Siimann pidi hoiduma alkoholi tarvitamisest ja osalema kriminaalhooldusametniku määratavas sotsiaalprogrammis. Lisaks pidi S. Siimann registreerima ennast hiljemalt ühe kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest riikliku alkoholiravi programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames alkoholitarvitamise häire diagnoosimiseks „Esmase hindamise“ teenusele ja läbima hindamise meditsiiniasutusest saadud ajal. Katseaja algust arvestati kohtuotsuse kuulutamisest, s.o 16. oktoobrist 2018.
3.KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võeti S. Siimannilt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 6 kuuks.
4.Tartu Maakohtu 24. mai 2019 määrusega pikendati S. Siimannile Tartu Maakohtu
16.oktoobri 2018 otsusega määratud katseaega 3 kuu võrra, sest S. Siimann rikkus talle KarS § 75 lg 2 p 2 alusel määratud alkoholi tarvitamise keeldu.
5.Tartu Vangla kriminaalhooldusosakond esitas 12. juunil 2019 kohtule erakorralise ettekande, milles taotles S. Siimannile mõistetud karistuse täitmisele pööramist.
MAAKOHTU MÄÄRUS
6.Tartu Maakohtu 17. juuli 2019. a määrusega pöörati S. Siimanni karistus täitmisele.
7.Maakohus tuvastas alkoholi tarvitamise kontrollimise protokolli alusel, et S. Siimann oli
3.juunil 2019 alkoholijoobes: tema väljahingatavas õhus oli alkoholi üle 0,3 mg/l kohta. S. Siimanni väitel tekkis alkoholijoove ravimi manustamisest: ta võttis hambavalu tõttu 14 tilka sõbranna antud ravimit. Selliselt käitumist tuleks pidada alkoholi tarvitamise keelu rikkumiseks. S. Siimannile saab ette heita, et ta ei teinud endale enne selgeks, mida ravim sisaldab. Kohus siiski S. Siimanni ei usu. Süüdimõistetu valetab: tegelikult tarvitas ta alkoholi klassikalisel viisil ehk jõi mõnda alkoholi sisaldavat jooki. Nimelt ei saa uskuda, et ligi 0,7 promilline (st 0,3 mg/l kohta alkoholi välja hingatavas õhus) joove tekib mõnest tilgast ravimist – seda ka siis, kui inimesel on olnud maooperatsioon (nagu S. Siimann väitis). Lisaks ei saa kuidagi vaadata mööda sellest, et võrdlemisi lühikese kriminaalhoolduse kestel on S. Siimann korduvalt purjus olnud. Seegi viitab teadlikule alkoholi tarvitamisele. Seega rikkus S. Siimann talle KarS § 75 lg 2 p 2 alusel määratud alkoholi tarvitamise keeldu.
8.KarS § 74 lg 4 sätestab, et kui süüdlane ei järgi katseajal kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi või paneb toime tema karistamise aluseks olnud kuriteoga samalaadse väärteo, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. Kohtu hinnangul ei ole katseaja pikendamine sobiv, kuna kohus pikendas S. Siimanni katseaega alles 24. mail 2019. S. Siimannile on alkoholiga seoses juba mitmeid kohustusi asetatud: alkoholikeeld, vastava programmi läbimine ja meedikute poole pöördumine. Kohtu hinnangul pole mõistlikku alust arvata, et täiendava kohustuse määramise kaudu saaks S. Siimanni alkoholiprobleemi kontrolli alla. Seega tuleb Tartu Maakohtu 16. oktoobri 2018 otsusega mõistetud karistus pöörata täitmisele ja S. Siimann saata vanglasse 6 kuuks karistust kandma.
MÄÄRUSKAEBUS
9.Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse S. Siimann, kes palub kohtumääruse tühistada, jätta kriminaalhooldusametniku taotlus vangistuse täitmisele pööramiseks rahuldamata ja pikendada tema katseaega. S. Siimann palub võtta kriminaalasja juurde kaebusele lisatud dokumendid tema tervisliku seisundi kohta.
10.S. Siimanni hinnangul suhtus kohus tema selgitustesse eelarvamuslikult ja pealiskaudselt. S. Siimann märgib, et oli 7. märtsil 2019 ja 15. aprillil 2019 söönud alkoholisisaldusega komme. Kontrollimisel oli alkoholisisaldus tema väljahingatavas õhus 7. märtsil 2019 0,084 mg/l ja 15. aprillil 2019 0,054 mg/l. Seega ei tarvitanud ta alkoholi. 3. juunil 2019 valutas S. Siimannil hammas ning ta tarvitas sõbranna soovitusel umbes 25 g ravimit Valokordin Diazepam. Kuna ta ei osanud kohtuistungil ärevusest nimetada ravimi nimetust, leidis kohus, et ta valetab. Kohus ei andnud S. Siimannile võimalust oma väiteid tõendada. S. Siimann ei ole katseajal pannud toime ühtegi õigusrikkumist ning ta on alkoholi tarvitamist vältinud. 2(3)
11.Vangistuse kandmine mõjuks S. Siimanni tervisele halvasti, kuna ta on läbinud maovähendusoperatsiooni. S. Siimann kahetseb, et tarvitas peale kohtuotsusega määratud karistust alkoholi ja ta toimetati kainenema. Hiljem selliseid juhtumeid ei ole esinenud. Kohus jättis arvestamata, et S. Siimann on korralikult täitnud registreerimiskohustust. S. Siimann kinnitab, et suudab olla distsiplineeritud ja edaspidi rikkumistest hoiduda.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
12.Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus S. Siimannile mõistetud karistuse KarS § 74 lg 4 alusel põhjendatult täitmisele pööranud. Määruskaebustes esitatud väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks.
13.Asjaolusid, mis S. Siimanni poolt toimepandud rikkumisi vabandaks, määruskaebustest ei nähtu. Kriminaalhooldaja ettekandest nähtub, et S. Siimann on ka enne määruskaebuses kahtluse alla seatud rikkumisi korduvalt alkoholi tarbinud. Ettekande kohaselt tuvastati S. Siimannil 20. novembril 2018 indikaatorvahendiga joove 1,116 mg/l ja
6.detsembril 2018 1,18 mg/l. Mõlemal korral tunnistas ta ise alkoholi tarvitamist ja lubas edaspidi rikkumistest hoiduda.
14.Varasemaid korduvaid rikkumisi ja S. Siimanni paljasõnalisi selgitusi arvesse võttes ei ole usutav süüdimõistetu versioon, et ta pani viimased kolm rikkumist toime tahtmatult, tarvitades alkoholikomme ja ravitilkasid. S. Siimanni väidet, et ta sõi 15. aprillil 2019 vahetult enne alkomeetrisse puhumist ära liköörikommi, on ka kontrollitud. Kriminaalhooldaja ettekandest nähtub, et S. Simmannil ei olnud kodus komme ega kommipabereid, mis tema väiteid kinnitaksid. Ringkonnakohus nõustub eeltoodut arvesse võttes maakohtu järeldusega, et S. Siimanni väited on ebausutavad. Isegi juhul, kui S. Siimannil oleks 7. märtsil 2019 tekkinud tahtmatult joove alkoholiga kommidest, oleks ta 15. aprillil 2019 juba ka pidanud teadma, et alkoholi sisaldavaid komme ei tohi tarbida.
15.Korduvate rikkumiste asjaolud viitavad sellele, et S. Siimann on alkoholi tarvitamise keeldu järjepidevalt tahtlikult rikkunud ega suuda alkoholi tarvitamisest hoiduda. Arvestades seda, et alkoholiravi programmi läbimine ja katseaja pikendamine S. Siimanni hoiakuid ja käitumist ei muutnud, ei ole kriminaalhoolduse jätkamisel perspektiivi ja tema karistus tuleb täitmisele pöörata. Kuna vanglas on S. Siimannile arstiabi tagatud, ei anna süüdimõistetu tervislik seisund (määruskaebuse lisades kirjeldatud probleemid kõhu ja seedimisega ning jalgadega) alust jätta karistus täitmisele pööramata.
16.Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ning § 337 lg 1 p-st 1, jätab ringkonnakohus Tartu Maakohtu 17. juuli 2019. a määruse muutmata ja S. Siimanni määruskaebuse rahuldamata.
/allkiri/
/allkiri/
/allkiri/
Aarne Sarjas
Mati Kartau
Tiit Lõhmus
3(3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.