Liiklussüüteod

1 (3)

vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel loeti eelvangistuses viibitud aeg 21.10.2016-22.10.2016 (kaks päeva) karistusaja hulka. Alates 15.01.2017 kuulus kandmisele 4 aastat 11 kuud 28 päeva vangistust. Kinnipeetava karistusaeg lõpeb 12.01.2022. Tartu Vangla edastas kohtule 08.07.2019. a materjalid Andrei Vaskini ennetähtaegse vabastamise otsustamiseks. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et Tartu Vangla ei toeta kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist elektroonilise valvega. Prokurör esitas enda arvamuse Andrei Vaskini tingimisi enne tähtaega vabastamise kohta kirjalikult 21.08.2019. Prokuröri arvates ei võimalda Andrei Vaskini vabastamist süüdimõistetu negatiivne isik ja kuriteo sooritamise asjaolud. Lisaks on tal kaks kehtivat distsiplinaarkaristust. Tema suhtlusringis domineerivad kriminaalse taustaga tuttavad. Ta ei tunnista sõltuvust ega soovi ka tarbimisharjumust muuta. Ta peab loomulikuks, et elatus illegaalsest tulust ja jagab vangla subkultuuri põhimõtteid. Resotsialiseerivate tegevuste suhtes skeptilise hoiakuga. Prokurör lisas, et Andrei Vaskin on antud kriminaalasjas nr 16221000014 kohtu alla KarS § 255 lg 1 ja § 121 lg 1 järgi. Arvestades kõiki asjaolusid kogumis, oli prokurör arvamusel, et Andrei Vaskini tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt ei ole põhjendatud ning kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega. Andrei Vaskin avaldas kohtuistungil, et ta soovib enne tähtaega vabaneda. Kinnipeetav usub, et on vanglas muutunud ja tunnistab süüd. Kinnipeetav selgitas, et kuritegude eesmärk oli raha teenimine, kuid vabanemise korral on tal võimalik tööle saada ja seega puudub vajadus uusi kuritegusid toime panna. Vabaduses ootab teda pere. Andrei Vaskin selgitas, milliseid probleeme tal on vanglas olnud ja mille eest on talle distsiplinaarkaristused määratud. Kinnipeetava arvates on ennetähtaegne vabastamine vajalik abinõu ja vanglas hoidmine ei ole alati mõttekas. Ta on valmis täitma kõiki nõudeid.

KOHTU SEISUKOHT

KarS § 76 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Käesolevaks ajaks on Andrei Vaskin temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt poole ning andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Kriminaalhooldusametnik on kontrollinud tema vabanemisjärgset elukohta, mis kuulub tema elukaaslase emale. Korteris elab kinnipeetava elukaaslane koos tütrega. Korter on sobilik elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks. Nii korteri omanik kui kinnipeetava elukaaslane on andnud nõusoleku elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks. Seega esinevad formaalsed alused Andrei Vaskini tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks elektroonilise järelevalvega. KarS § 76 lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Andrei Vaskinit on kriminaalkorras karistatud korduvalt eriliigiliste kuritegude toimepanemise ees. Käesolevat karistust kannab süüdimõistetu narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest, laskemoona ebaseadusliku käitlemise eest ning tsiviilkäibes keelatud tulirelva ebaseadusliku käitlemise eest. Viimase kuriteo toimepanemist soodustas grupi mõju, halb probleemide lahendamise oskus ja majandusliku kasu saamise

2 (3)

soov. Vangla iseloomustusest nähtuvalt on Andrei Vaskinil diagnoositud uimastisõltuvus. Ta on suitsetanud kanepit 2-3 korda nädalas alates 30. eluaastast ja väidetavalt ei soovi ka tarbimisharjumust muuta. Süüdimõistetu sõltuvust ei tunnista. Harju Maakohtu 31.01.2018 määrusega kriminaalasjas nr 1-18-437 on Andrei Vaskin antud kohtu alla süüdistuses KarS § 255 lg 1 ja § 121 lg 1 järgi. Kohtuasi on jätkuvalt menetluses. Karistuse kandmise ajal on Andrei Vaskin läbinud sotsiaalprogrammi. Enamus individuaalses täitmiskavas ettenähtud tegevustest on veel läbimata või on süüdimõistetu keeldunud nende läbimisest. Kinnipeetava käitumine on olnud probleemne. Tal on kaks kehtivat distsiplinaarkaristust. Üks neist määratud kaaskinnipeetava suhtes füüsilise vägivalla kasutamise eest. Korduvalt on tema suhtes kohaldatud täiendavaid julgeolekuabinõusid, viimati 07.12.2018 käskkirjaga nr 6-1/1379 samuti kaaskinnipeetavaga tekkinud intsidendi tõttu. Vabanemise korral on Andrei Vaskinil kindel elukoht ja võimalus tööle saada. Enne vangistust kinnipeetav ametlikult ei töötanud. Vangla iseloomustuse kohaselt elas ilmselt kuritegelikul teel saadud tulust. Süüdimõistetu suhted perega on head ja teda oodatakse koju. Hinnanud kõike eeltoodut kogumis, on kohus seisukohal, et Andrei Vaskini vabastamine tingimisi enne tähtaega ja seda seaduses selleks ette nähtud esimese võimaluse avanemisel ei ole põhjendatud. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on prognoos, et isik käitub edaspidi õiguskuulekalt. KarS § 76 lg 4 kohaselt on kõnealuse prognoosi aluseks hinnang muuhulgas sellele, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Andrei Vaskin ei ole oma käitumisega vangistuse jooksul näidanud, et ta on valmis kuritegelikust käitumisest loobuma. Distsipliinirikkumistest rääkides on ta õigustust otsiv, mitte ei kahetse juhtunut. Samuti on tal läbimata mitmeid kuriteoriske maandavaid tegevusi. Seega ei ole karistus veel oma eesmärki saavutanud. Ainsaks positiivseks asjaoluks on praegu Andrei Vaskini vabanemisjärgsed elutingimused. Siiski ei erine need oluliselt varasematest, mistõttu ei ole ainuüksi elu- ja töökoha ning pere olemasolu piisavad, et hoida Andrei Vaskinit eemal uute kuritegude toimepanemisest. Kohtuistungil avaldatu kohaselt oli ta enne vangistust seotud mitme erineva ettevõttega, juba varasemalt oli ta omandanud hariduse ja eriala. Majanduslikke probleeme märgitud ei ole, mistõttu võib eeldada et süüdimõistetu siiski omas sissetulekut ka vaatamata sellele, et ta ametlikku töökohta ei omanud. Ilmselt oli see kinnipeetava enda valik. Kokkuvõttes on kohus seisukohal, et Andrei Vaskinil tuleb karistust edasi kanda, osaleda individuaalses täitmiskavas ettenähtud tegevustes ja käituda rikkumisi toimepanemata. Alles seejärel saab kohus uuesti hinnata, kas muutused, millele süüdimõistetu kohtuistungil viitas, ka tegelikult toimunud on ja kas tema vabastamine tingimisi enne tähtaega võiks põhjendatud olla. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg 1, § 432 lg 3. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

3 (3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.