lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-17-6351/42

Liiklussüüteod

KriminaalasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 12.10.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number
1-17-6351/42
Asja liik
Kriminaalasi
Kategooria
Liiklussüüteod
Menetlusliik
Kokkuleppega lõpetatud üldmenetlus enne tõendite uurimist
Kuulutamise aeg
12.10.2017
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1346
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-17-6351/22Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja13.09.20171-17-6351/35Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja20.09.20171-17-6351/60Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja27.08.20191-17-6351/92Viru Maakohus Rakvere kohtumaja19.06.20201-17-6351/102Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium06.08.20201-17-6351/128Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium24.08.2021

Lahendi tekst

Riigi Teataja

1-17-6351

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

12. oktoober 2017, Tallinn, kirjalik menetlus

Kriminaalasja number

1-17-6351 Pavel Gontšarov

Kohtunik Kriminaalasi

Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Konstantin Kartsevi süüdistuses KarS § 184 lg 2 p 1, 2, § 424 järgi; Andrei Vaskini süüdistuses KarS § 184 lg 2 p 1, 2, § 418 1 lg 1, § 418 lg 1 järgi; Igor Vanifatjevi süüdistuses KarS § 184 lg 2 p 1 järgi; Sergei Kovaljovi süüdistuses KarS § 418 1 lg 1 järgi; Viktor Tšerkašini süüdistuses KarS § 184 lg 2 p 1 järgi kokkuleppementluses Harju Maakohtu 13. septembri 2017. a otsus Süüdistatava Andrei Vaskini (isikukood 38104140283; viibib Tallinna Vanglas) apellatsioon

RESOLUTSIOON

Jätta Andrei Vaskini kaebus Harju Maakohtu 13. kokkuleppemenetluses tehtud otsuse peale läbi vaatamata.

septembri

2017.

a

Edasikaebamise kord Määruse peale saab advokaadi vahendusel esitada määruskaebuse Riigikohtule Tallinna Ringkonnakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates päevast, mil kaebuse esitaja sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Harju Maakohtu 13.09.2017. a otsusega mõisteti Andrei Vaskin kokkuleppemenetluse korras süüdi KarS § 184 lg 2 p 1, 2, § 4181 lg 1 ja § 418 lg 1 järgi ja karistati KarS § 64 lg 1 liitkaristusena vangistusega 5 aastat. KarS § 68 lg 1 alusel loeti eelvangistuses viibitud aeg 21.10.2016-22.10.2016 karistusaja hulka ning kandmisele kuuluvaks karistuseks 4 aastat 11 kuud ja 28 päeva vangistust. Karistuse kandmise aja alguseks loeti 15.01.2017. Tõkendina kohaldatud vahistamine jäeti muutmata kohtuotsuse jõustumiseni. Mõisteti A. Vaskinilt välja KrMS § 180 lg 1, § 179 lg 1 p 1, § 175 lg 1 p 3, 4 alusel menetluskulud riigieelarve tuludesse summas 1949 (üks tuhat üheksasada nelikümmend üheksa) eurot, sh sundraha esimese astme kuriteo toimepanemise eest 1,5 palga alammääras, s.o 1175 eurot, narkootilise aine ekspertiisi teostamise kulud summas 252 eurot, tulirelva

Sarnased lahendid

Liiklussüüteod
  • 08.09.20261-26-5149/6Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
  • 26.08.20261-26-5667/6Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 25.08.20261-26-5427/6Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus
  • 19.08.20261-26-5951/4Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 19.08.20261-26-5638/10Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 19.08.20261-26-3769/12Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja
1-17-6351/140
Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
29.09.2021

1(3)

1-17-6351

ekspertiisi teostamise kulud 210 eurot ja määratud kaitsjale makstud tasu summas 312 eurot. Määrati, et KrMS § 180 lg 3 alusel on menetluskulusid võimalik tasuda 12 kuu jooksul.

2.29.09.2017 registreeriti Tallinna Ringkonnakohtus A. Vaskini apellatsioon, milles ta selgitab, et temalt mõisteti Harju Maakohtu 13.09.2017. a otsusega välja menetluskulud, sh sundraha esimese astme kuriteo toimepanemise ees 1,5 miinimumtöötasu ulatuses, s.o 1175 eurot. Kaebaja hinnangul ei ole see aga õige, sest 1,5 kordne miinimumtöötasu peaks olema 705 eurot. Menetluskulude tasumise tähtajaks määrati 12 kuud. See on aga kaebaja hinnangul võimatu, kuivõrd ta viibib vanglas. Samuti ei pakutud talle graafikut, et maksta menetluskulud kohtu määratud aja jooksul, nagu see on seaduse kohaselt lubatud. Seetõttu palub A. Vaskin maakohtu otsus menetluskulude osas tühistada, vähendada sundraha 705 euroni ning määrata talle maksegraafik peale vangistuse ärakandmist. Lisaks sellele palub kaebaja selgitada, miks karistust episoodi eest – Kartsev, Vanifatjev, Vaskin ei saa pidada kergemaks võrreldes raskema – Tšerkašini, Vaskini, Kutšinski episoodiga. Kaebaja palub mõista karistus KarS § 64 lg 1 alusel. Samuti selgitab, et kriminaalasja materjalidest lähtudes ei teadnud ei tema ega Vanifatjev, et Kartsevi poolt oodatavas postipakis on narkootikumid. Seda kinnitab ka Kartsev ise.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

3.Ringkonnakohus, tutvunud esitatud materjalidega, leiab, et A. Vaskini kaebus tuleb jätta läbi vaatamata alljärgneval põhjusel.
4.Riigikohtu kriminaalkolleegium asus 11.02.2016. a määruses nr 3-1-1-7-16 seisukohale, et 29.03.2015 jõustunud KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt kuuluvad kokkuleppe esemesse ka süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud. Seetõttu peavad prokurör, süüdistatav ja kaitsja jõudma läbirääkimiste käigus kokkuleppele nii kohtueelses menetluses tekkinud kui ka kohtumenetluses tekkida võivate menetluskulude hüvitamises, samuti võimalikus menetluskulude vähendamises ja menetluskulude ositi hüvitamises KrMS § 180 lg 3 alusel, s.o menetluskulude kandmise võimalikus individualiseerimises. Süüdistatava poolt hüvitatavad menetluskulud tuleb märkida kokkuleppesse võimaluse korral absoluutsummana, see tähendab, et kokkuleppes tuleb kokkuvõtvalt kajastada kokkuleppe sõlmimise ajaks tekkinud ja süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude koosseis ja suurus. Samuti tuleb kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus jõuda konsensusele nii menetluskulude suuruse kui ka nende tasumise ulatuse ning viisi osas.
5.Kuna süüdistatava poolt hüvitatavad menetluskulud kuuluvad alates 29.03.2015 kokkuleppe esemesse, kohalduvad menetluskulude vaidlustamisele täies mahus kõik kokkuleppemenetlust reguleerivad sätted. Seega tuleb maakohtul juhinduda menetluskulude hüvitamise otsustuse tegemisel − nii nagu kõikide teiste kokkuleppega hõlmatud küsimuste lahendamisel − KrMS § 248 lg-st 1. Sedastades kriminaalmenetluse lõpetamise aluste puudumise KrMS § 199 lg 1 p-de 2-6 mõttes, on kohtu pädevuses kokkuleppemenetluses sõlmitud kokkuleppe n-ö kinnitamine süüdimõistva kohtuotsuse tegemisega või selle kinnitamisest keeldumine kriminaalasja tagastamisega prokuratuurile. Kokkuleppe muutmiseks puuduvad kohtul volitused. Kokkuleppemenetlust reguleerivatest sätetest tuleb lähtuda ka ringkonnakohtu menetluses. Kuna maakohus ei koosta kokkuleppemenetluses põhistatud kohtuotsust, ei ole täidetud apellatsioonimenetluse põhilised eeldused ning seetõttu kohaldub KrMS § 318 lg 3 p-s 4 sätestatud edasikaebepiirang ka menetluskulude hüvitamise otsustuse vaidlustamisele. Teisisõnu peab kokkuleppemenetluses lahendatud kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse peale esitatud kaebuses sisalduma viide mõnele kriminaalmenetluse seadustiku 9. peatüki 2. jao või KrMS § 339 lg 1 sätte 2(3)

1-17-6351

rikkumisele. KrMS § 318 lg-s 4 nimetatud aluse puudumise korral tuleb ringkonnakohtul jätta kaebus KrMS § 326 lg 2 p 3 alusel läbi vaatamata. (RKKK 3-1-1-7-16).

6.Kriminaalasjas on A. Vaskin, tema kaitsja ja prokuröri vahel 11.09.2017 sõlmitud kokkulepe (IV köide lk 63-70), milles muuhulgas on ära näidatud tasumisele kuuluvad menetluskulud. Kokkuleppes on ära toodud süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude koosseis ja suurus. Nimelt on ära näidatud, et süüdimõistva kohtuotsuse korral mõistetakse A. Vaskinilt välja menetluskuluna riigituludesse sundraha I astme kuriteo toimepanemise eest 1175 € (üks tuhat ükssada seitsekümmend viis eurot), osa narkootilise aine ekspertiisi nr 17EAN0068 teostamise kulu summas 252 € (kakssada viiskümmend kaks eurot), osa tulirelvaekspertiisi nr 16E-TB0104 teostamise kulu summas 210 € (kakssada kümme eurot). Lisaks on kokkuleppes selgitatud, et süüdistatav kohustub tasuma ka riigi poolt määratud kaitsjale kohtumenetluses väljamõistetud tasud, mille suuruseks määras maakohus 312 € (kolmsada kaksteist eurot). Siinkohal selgitab ringkonnakohus, et esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral on sundraha suurus 2,5 kuupalga alammäära. Kuigi maakohus on oma otsuses ekslikult märkinud sundraha suuruseks 1,5 kuupalga alammäära, leiab ringkonnakohus, et süüdistatava olukorda ei ole halvendatud, kuivõrd sundraha summa on kokkuleppes konkreetse summana (1175 eurot) välja toodud, süüdistatav on sellega nõustunud ning maakohus on selle sama summa (1175 eurot) ka välja mõistnud. Maakohus on kokkuleppe kinnitamisel lähtunud nimetatud summadest. Samuti on kokku lepitud tekkinud kulude hüvitamise individualiseerimises – nimelt lepiti kokku, et KrMS § 180 lg 3 alusel tuleb menetluskulud tasuda 12 kuu jooksul. Maakohus mõistiski menetluskulud tasumisele ositi 12 kuu jooksul. A. Vaskin kinnitas kaitsja juuresolekul enda soovi sõlmida kokkulepe selles kirjeldatud tingimustel, kinnitades seda enda allkirjaga (IV köide lk 70). Seega on nii prokurör, süüdistatav kui kaitsja menetluskulude osas jõudnud kokkuleppele. A. Vaskin nõustus tasumisele kuuluvate menetluskuludega.
7.Kokkulepe on teistkordselt avaldatud kohtuistungil, kus süüdistatav A. Vaskin kinnitas, et kokkulepe on talle arusaadav, ta jääb kokkuleppe juurde ja et see on sõlmitud tema vabal tahtel (iseseisvalt) (IV köide lk 102). Seega on kohtuotsus kooskõlas eelnevalt kinnitatud kokkuleppega. Asjaolu, et süüdistatav on kohtus nõustunud kokkuleppega, kuid soovib kohtuistungi järgselt kokkulepet vaidlustada, ei ole kohtu hinnangul kuidagi võimalik lugeda KrMS § 318 lg-tes 3 ja 4 loetletud rikkumisteks. Seda seisukohta on rõhutanud Riigikohtu kriminaalkolleegium oma 26. septembri 2005. a otsuses kriminaalasjas nr 3-1-1-79-05. Kriminaalmenetluse seadustiku § 326 lg 2 p 3 kohaselt koostab kohtunik apellatsiooni läbi vaatamata jätmise määruse ja tagastab apellatsiooni apellandile, kui apellatsiooni on esitanud isik, kellel ei ole KrMS § 318 järgi apellatsiooniõigust. Kui kohtunik asub seisukohale, et kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale esitatud apellatsioonis pole osutatud ühelegi kriminaalmenetluse seadustiku § 318 lg 2 p-des 3 ja 4 loetletud rikkumisele, tuleb apellatsioon jätta KrMS § 326 lg 2 p 3 ja § 318 lg 3 p-de 3,4 alusel läbi vaatamata ja tagastada apellatsioon apellandile. Sellele asjaolule on juhtinud kohtute tähelepanu Riigikohtu kriminaalkolleegium oma 27.04.2006. a määruses nr 3-1-1-38-06.
8.Täiendavalt märgib ringkonnakohus, et A. Vaskin on esitanud maakohtu otsusele ka sisulisi vastuväiteid. Nagu ka maakohus selgitas, saab kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale saab apellatsiooni esitada KrMS § 318 lg-s 4 sätestatud juhtudel. Ringkonnakohus leiab, et käesolevas asjas puudub alus apellatsiooni esitamiseks ja läbivaatamiseks, kuivõrd ei esine ühtegi KrMS § 318 lg-s 4 sätestatud alust. Samuti pole neile alustele viidanud kaebaja. Seega jätab ringkonnakohus kaebuse ka selles osas tulenevalt KrMS § 326 lg 2 p-st 3 läbi vaatamata. 3(3)

1-17-6351

9.Lähtudes eeltoodust ning juhindudes KrMS § 318 lg 3 p-st 4, § 326 lg 2 p 3, § 390 lg 1 jätab ringkonnakohus A. Vaskini kaebuse läbi vaatamata.

/allkirjastatud digitaalselt/

4(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 18.08.20261-26-4767/6Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
  • 18.08.20261-26-4898/6Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja