Viru Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
26. august 2019, Jõhvi kohtumaja
Kriminaalasja number
1-19-5583 (19244000498)
Kohtunik
Deniss Minzatov
Kohtuistungi sekretär
Piret Juuse
Tõlk
Marina Davõdovitš
Prokurör
Viru Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Anu Toluk
Kriminaalasi
Määratud kaitsja
E.Z süüdistuses KarS § 121 lg 1 ja § 120 lg 1 järgi kokkuleppemenetluses E.Z, isikukood XXX, kodakondsuseta, põhiharidus, emakeel - vene keel, ei tööta, elukoht vabaduses xxx, viibib vahi all Ida Prefektuuri arestimajas, Ülesõidu 1, Jõhvi, varem korduvalt kriminaalkorras karistatud, viimati -9.10.2018 Viru Maakohu poolt KarS § 199 lg 2 p 9 järgi vangistusega 9 kuud. 18.03.2019 Viru Maakohtu määrusega vabastati ennetähtaegselt, ärakandmata karistus 3 kuud 4 päeva vangistust. Tõkend – vahistamine alates 17.05.2019 Ahto Sirendi
Asja läbivaatamise kuupäev
26.08.2019
Süüdistatav
Juhindudes KrMS § 247-§ 249, § 313, § 315-§ 319 kohus
E.Z süüdistatakse selles, et tema, suunas 17.05.2019 kella 18.07 paiku xxx asuvast ühiselamust väljudes piiramata tsiviilkäibega hoiatus - ja signaalrelva (RelVS § 11 p 7, § 18 lg 1 p 21 mõttes) stardipüstoli Blow TR1702 cal 9 mm maja ees seisva A Li suunas ja tegi stardipüstolist ühe lasu, mis A Li ei tabanud. Peale seda E.Z ähvardas sõnaliselt tuua lahingpadrunid ja tappa A L. Samuti E.Z jooksis A Li suunas noaga ja ähvardas kannatanut sõnaliselt tappa.
A Lil oli alust karta ähvarduse täideviimist, kuna E.Z ähvardas kannatanut tapmisega sõnadega, stardipüstoliga ja noaga. Sellega E.Z pani toime tapmisega ähvardamise, kui on olnud alust karta ähvarduse täideviimist s.o kuriteo KarS § 120 lg 1 järgi. Samuti süüdistatakse E.Z-i KarS § 121 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises. E.Z 17.05.2019 kella 18.10 paiku xxx asuva ühiselamu juures võttis kätte noa ning liikus viimase suunas. Kui kannatanu A L hakkas E.Z eest ära jooksma, jooksis viimane talle järele. Jooksmise käigus A L komistas ja kukkus ning E.Z torkas teda selja tagant noaga, tekitades A Lile valu ja tervisekahjustuse, nimelt xxx piirkonnas. Sellega pani E.Z toime teise inimese tervise kahjustamise, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemise s.o kuriteo KarS § 121 lg 1 järgi. Süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt nõuab prokurör kohtus E.Z-i süüditunnistamist KarS § 120 lg 1 järgi ning palub mõista karistuseks 4 kuud vangistust. KarS § 121 lg 1 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 5 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel lugeda kergem karistus raskeimaga kaetuks ning mõista liitkaristuseks 5 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel liita mõistetud vangistus 5 kuud 09.08.2018 Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja otsusega mõistetud ja ärakandmata karistusega 3 kuud 4 päeva vangistust, mõistes E.Z-ile lõplikuks liitkaristuseks 8 kuud 4 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud ning karistuse kandmise algusajaks lugeda 17.05.2019. Süüdistatav peab tasuma menetluskulud summas 1359,60 eurot 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kohtuistungil Pooled taotlesid kokkulepe parandamist, s.t mitte kohaldada KarS § 64 lg 1, vaid mõista E.Z süüdi KarS § 120 lg 1 ja § 121 lg 1 järgi ning mõista talle karistuseks KarS § 63 lg 1 alusel KarS § 121 lg 1 järgi vangistus 5 kuud, millele liita varasem ärakandmata karistus, lõplik karistus on sama, mis on kirjalikus kokkuleppes, s.o 8 kuud ja 4 päeva vangistust. Kohus nõustus taotlusega ja tegi vastavad parandused protokollilise määrusega. Edasi, tegi kohus kindlaks, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Süüdistatav on selgitanud, et kokkulepet sõlmides väljendas ta oma tõelist tahet. Kõik menetlusosalised jäid kohtuistungil sõlmitud kokkuleppe juurde ja taotlesid selle kinnitamist kohtu poolt.
Kohus leiab, et süüdistatav E.Z on kokkulepet sõlmides väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetlust reguleerivaid sätteid ning seega tuleb E.Z süüdi tunnistada KarS § 121 lg 1 ja § 120 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ning mõista temale karistus vastavalt kokkuleppele.
Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 175 lg 1 p -dest 4 ja 9 tulenevalt menetluskulud on määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus 1,5 kuupalga alammäära. 2019. aastaks kehtestatud kuupalga alammäära suurus on 540 eurot. Seega sundraha suurus teise astme kuriteo puhul on 810 eurot (540*1,5=810). Vastavalt kokkuleppele kaitsjatasu kohtumenetluses tuleb jätta riigi kanda. Ülejäänud osas kuuluvad menetluskulud väljamõistmisele E.Z-ilt, mida tuleb tasuda ositi 12 kuu jooksul. Asitõenditega toimida vastavalt kokkuleppele. Püstol, salv, paukpadrunid konfiskeerida. CD, DVD plaadid jätta toimiku juurde. Ülejäänud asitõendid hävitada.
/allkirjastatud digitaalselt/ Deniss Minzatov kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.