Varavastased süüteod › Süüteod omandi vastu

auto Xxx OÜ poolt pakutava liisingu abil. Sõiduauto omandamine Xxx OÜ poolt vormistati kahe müügilepinguga, millest esimese kohaselt ostis kõnealuse auto xxx OÜ-lt 1690 euro eest Andrei Filippov ning teise müügilepingu kohaselt omandas selle auto Andrei Filippovilt 1690 euro eest Xxx OÜ D. P.i isikus. Samal päeval, s.t 11.04.2016 xxx asuval xxx OÜ automüügiplatsil sõlmisid Xxx OÜ D. P.i isikus kui liisinguandja ja Andrei Filippov kui liisinguvõtja liisingulepingu nr SL160349, mille kohaselt kohustus Xxx OÜ anda Andrei Filippovi valdusse ja kasutusse sõiduauto BMW 520I reg.nr-ga xxx ning Andrei Filippov kohustus tagastama Xxx OÜ poolt tasutud ostuhinna osa, s.o 1090 eurot igakuiste tagasimaksetega (ostuhinda katvad väljaostumaksed koos intressimaksetega) vastavalt maksegraafikule, mille järgi esimene tagasimakse summas 135,26 eurot pidi tehtama 25.04.2019, edaspidi iga kuu kahekümne viiendaks kuupäevaks summas 108,01 eurot, viimane tagasimakse 25.06.2017 (kokku 15 tagasimakset üldsummas 1647,40 eurot). Sõiduki ostuhinna ülejäänud osa, s.o 600 eurot tasus A. Filippov omafinantseeringuna Xxx OÜ-le liisingulepingu sõlmimise päeval, s.t 11.04.2016. Liisingulepingu nr SL160349 osaks olevate üldtingimuste punktis 3.5 on sätestatud, et vara omandiõigus kuulub liisinguandjale ning liisinguvõtja saab lepingu alusel vara (s.t eelnimetatud sõiduauto) omanikuks alles pärast lepingu tingimuste tähtaegset ja nõuetekohast täitmist. Liisinguvõtjal ei ole õigust rendiperioodi ajal (s.t ajavahemikul, mille jooksul liisinguandja finantseerib liisinguvõtjat ja annab vara liisinguvõtja valdusesse ja kasutusse ning liisinguvõtja on kohustatud tasuma lepingust tulenevaid makseid) vara käsutada, s.h seda pantida või koormata mistahes kolmandate isikute õigustega. Üheagselt liisingulepingu sõlmimisega allkirjastasid Xxx OÜ juhatuse liige D. P. ja Andrei Filippov vara üleandmise-vastuvõtmise akti, millest tuleneb, et liisinguesemeks oleva sõiduauto BMW 520I reg.nr xxx valdus läks Andrei Filippovile kui liisinguvõtjale üle üleandmisevastuvõtmise akti allakirjutamise hetkest. Liisingulepingu sõlmimise järel laekusid tagasimaksed Xxx OÜ-le pangakontole ebakorrapäraselt ja hilinemisega. Kokku laekus neli tagasimakset üldsummas 590 eurot. Viimane tagasimakse laekus Xxx OÜ pangakontole 31.10.2016. Seejärel, täpselt tuvastamata ajal 2017. aastal või 2018. aastal enne 17.10.2018 xxx asuva xxx juures võõrandas A. Filippov kõnealuse sõiduauto kolmandale isikule või isikutele, s.t andis neile auto jäädavalt üle ja võimaldas neil autoga edaspidi ümber käia oma äranägemise järgi, mille tulemusena Xxx OÜ on autost kestvalt ima jäänud. Autot võõrandades oli A. Filippov teadlik, et tal ei ole õigust seda teha, sest auto omanik on Xxx OÜ, kes ei ole auto võõrandamiseks oma nõusolekut andnud. Võõrandades autot kolmandale isikule või isikutele, väljendas A. Filippov võõrast omandit kahjustavat hoiakut, halvendas oluliselt Xxx OÜ võimalust autot käsutada ja seega muutis auto faktiliselt endale kuuluvaks. Eelkirjeldatud tahtliku tegevusega pani A. Filippov toime KarS § 201 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o valduses oleva võõra vallasasja ebaseaduslikult enda või kolmanda isiku kasuks pööramise. Menetluskäik ja kohtuotsuse põhjendused Süüdistatav Andrei Filippovi, süüdistatava kaitsja ja prokuröri vahel 19.08.2019.a sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör Andrei Filippovi süüdi tunnistamist ja karistamist KarS § 201 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest vangistusega 5 kuud. KarS § 65 lg 1 alusel liita käesolevas kriminaalasjas mõistetud karistus, s.o 5 (viie) kuuline vangistus Harju Maakohtu 30.05.2019 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-19-3461 Andrei Filippovile mõistetud karistusega, s.o 3 (kolme) aastase vangistusega, lugedes kergemat üksikkaristust kaetuks

raskema üksikkaristusega, ning mõista kohtuotsuste kogumis liitkaristuseks vangistus 3 (kolm) aastat. KarS § 65 lg 3, § 74 lg 1, 3 alusel jätta mõistetud karistus, s.o 3 (kolme) aastane vangistus täielikult täitmisele pööramata tingimusel, et Andrei Filippov ei pane temale määratud 3 (kolme) aastase katseaja kestel toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 p-des 1 kuni 6 ettenähtud kontrollnõudeid. KarS § 75 lg 1 p-de 1, 2, 3, 4, 5, 6 kohaselt on Andrei Filippov katseajal kohustatud: elama kohtu määratud alalises elukohas – xxx; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 78 lg 1 alusel arvestada Andrei Filippovile määratud 3 (kolme) aastase katseaja kulgemist kohtuotsuse kuulutamisest käesolevas kriminaalasjas, välja arvatud KarS §-s 75 sätestatud käitumiskontrolli nõuete osas, mille kohaldamist alustatakse pärast kohtuotsuse jõustumist. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus mõistab menetluskulud süüdistatavalt välja järgmiselt: KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu osutatud õigusabi eest 150 eurot riigituludesse. KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt sundraha, mis on KrMS § 179 lg 1 p-st 2 tulenevalt 810 eurot, jätta Andrei Filippovilt välja mõistmata, kuivõrd käesoleva kriminaalasja menetlusesemeks olev tegu on toime pandud enne Harju Maakohtu 30.05.2019.a kohtuotsuse kuulutamist. Riigikohtu kriminaalkolleegium on lahendis nr 3-1-1-7-16 p 5.2 asunud seisukohale, et: „29. märtsil 2015 jõustunud KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt kuuluvad kokkuleppe esemesse ka süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud. Seetõttu peavad prokurör, süüdistatav ja kaitsja jõudma läbirääkimiste käigus kokkuleppele nii kohtueelses menetluses tekkinud kui ka kohtumenetluses tekkida võivate menetluskulude hüvitamises, samuti võimalikus menetluskulude vähendamises ja menetluskulude ositi hüvitamises KrMS § 180 lg 3 alusel, s.o menetluskulude kandmise võimalikus individualiseerimises. Süüdistatava poolt hüvitatavad menetluskulud tuleb märkida kokkuleppesse võimaluse korral absoluutsummana, see tähendab, et kokkuleppes tuleb kokkuvõtvalt kajastada kokkuleppe sõlmimise ajaks tekkinud ja süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude koosseis ja suurus. Kuna eesseisvas kohtumenetluses tekkida võivate kulude täpne suurus pole kokkuleppe sõlmimise ajal teada, võib selle kulu hüvitamise kokkulepet kajastada konkreetset summat välja toomata, piirdudes näiteks üldpõhimõtte sedastamisega, et ka kohtumenetluses tekkivad kriminaalmenetluse kulud jäävad süüdistatava kanda või mõistetakse süüdistatavalt välja, või vastupidi, et need jäävad riigi kanda. Võimaldamaks kohtul kontrollida kokkulepitud summa väljamõistmise seaduslikkust, peab KrMS § 180 lg 3 kohaldamise korral nähtuma kokkuleppest ka riigi kanda jäetavate menetluskulude suurus.“ Prokurör, kaitsja ja süüdistatav on sõlmitud kokkuleppes leppinud kokku süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude suuruses. Kohus nõustub sellega ja ei pea vajalikuks kokkulepet menetluskuludega mittenõustumise tõttu tagastada.

Liina Pohlak Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.