Liiklussüüteod

2) ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Määrata Ahti Ruzitšile katseajaks KarS § 75 lg 2 p 2 alusel käitumiskontrolli ajal kohustusena mitte tarvitada alkoholi. Määrata Ahti Ruzitšile katseajaks KarS § 75 lg 2 p 8 alusel käitumiskontrolli ajal kohustusena osaleda kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis. KarS § 69 lg 4 alusel võib üldkasuliku töö tunnid lugeda kuni 30 tunni ulatuses kaetuks sotsiaalprogrammis osalemisega. KarS § 75 lg 4 alusel määrata, et Ahti Ruzitš on kohustatud registreerima ennast hiljemalt 1 (ühe) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest riikliku alkoholiravi programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames alkoholitarvitamise häire diagnoosimiseks „Esmase hindamise“ teenusele ühes järgnevatest raviasutusest: Lõuna-Eesti Haigla; Põhja-Eesti Regionaalhaigla; Pärnu Haigla; Tartu Ülikooli Kliinikum; Viljandi Haigla ja läbima hindamise meditsiiniasutusest saadud ajal (SA Viljandi Haigla telefonil 5866 5160 (esmaspäev kuni reede 8.00-16.00) või e-postil [email protected]). KarS § 75 lõike 4 alusel määrata Ahti Ruzitšile käitumiskontrolli ajaks täiendav kohustus pärast kohtuotsuse jõustumist 10 tööpäeva jooksul ning edaspidi kuni käitumiskontrolli lõpuni kriminaalhooldusametniku poolt kehtestatud korra alusel, kuid mitte tihedamalt kui kord kuus ja mitte harvem kui üks kord kolme kuu jooksul, teha alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks laboratoorne vereanalüüs, mis koosneb süsivesikdefitsiitne transferriin ehk analüüsist CDT ja gammaglutamüüli transferaas ehk analüüsist GGT. Ahti Ruzitš on kohustatud uuringu vastuse esitama kriminaalhooldusametnikule viimasega eelnevalt kokkulepitud ajal. Antud vereproovi tulemused peavad kinnitama, et süüdimõistetu ei tarvita käitumiskontrolli ajal alkoholi. Nimelt, kui esmases alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks tehtavas laboratoorses vereanalüüsis on süüdistataval alkoholi liigtarvitamisele viitav patoloogia ehk CDT suurem kui 1,3% ja GGT suurem kui 73, siis kordusproovide näitajad peavad olema võrreldes eelmise prooviga väiksemad. 6 (kuue) kuu möödumisel, pärast esmase analüüsi tegemist, peavad analüüsid olema normi piires ehk GGT analüüsi tulemus peab olema väiksem kui 73 ning CDT analüüsi näit peab olema väiksem kui 1,3 %. Olukorras, kus süüdistatava poolt antud alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks tehtava laboratoorse vereanalüüsi näidud on normi piires, peavad iga kordusproovi näidud olema võrreldes eelmise prooviga võrdsed või väiksemad.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED

Süüdistus Süüdistusest nähtuvalt on Ahti Ruzitš toime pannud kuritegudena: 1) korduva mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis KarS § 424 lg 2 järgi, mis seisnes selles, et tema isikuna, keda on Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja 28.03.2018. a otsusega kriminaalasjas nr 1-18-1481 karistatud mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis ja milline karistus ei ole kustunud, juhtis 17.03.2019. a kella 14.04 ajal Viljandi maakonnas Viljandi vallas Kolga-Jaani alevikus xxxxxxxxxxxxx juures mootorsõidukit Audi A4, registreerimismärgiga XXX-XXX , olles alkoholijoobes, kui alkoholisisaldus tema väljahingatavas õhus oli vähemalt 1,11 mg/l kohta. Kirjeldatud tegevusega rikkus Ahti Ruzitš kuriteo toimepanemise ajal kehtinud Liiklusseaduse § 69 lg 1 nõuet, mille kohaselt ei tohi mootorsõiduki juht olla joobeseisundis. Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 järgi loetakse mootorsõidukijuht alkoholijoobes olevaks, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. 2) mootorsõiduki juhtimise vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta isiku poolt, kui see on toime pandud süstemaatiliselt KarS § 4231 järgi, mis seisnes selles, et tema olles juhtinud 17.10.2017. a (karistatud väärteokorras LS § 201 lg 1 järgi, väärteoasja nr 284017001481) ja

14.01.2018. a (juhtimisõiguseta sõitmine fikseeritud kriminaalasjas nr 1-xx-xxxx tehtud otsuses) mootorsõidukit isikuna, kellel puudub vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus, katseajal, süstemaatiliselt, omamata mootorsõiduki juhtimisõigust ning olles alkoholijoobes, juhtis 17.03.2019. a kella 14.04 ajal Viljandi maakonnas Viljandi vallas Kolga-Jaani alevikus xxxxxxxxxxxxxx juures mootorsõidukit Audi A4, registreerimismärgiga XXX-XXX. Antud teoga rikkus Ahti Ruzitš Liiklusseaduse § 94 lg 1 nõuet, mille kohaselt võib mootorsõidukit juhtida isik, kellel on vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ning kelle juhtimisõigust ei ole peatatud, ära võetud või kehtetuks tunnistatud või keda ei ole juhtimiselt kõrvaldatud. Kriminaalasjas sõlmitud kokkulepe Prokuratuur ja süüdistatav on nõustunud kriminaalasja lahendamisega kokkuleppemenetluses. Prokurör, süüdistatav ja süüdistatava kaitsja on sõlminud kokkuleppe süüdistatava süüdimõistmiseks KarS § 424 lg-s 2 ja KarS §-s 4231 järgi ning KarS § 63 lg 1 alusel karistuseks 10 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetavat karistust Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja 28.03.2018. a otsusega Ahti Ruzitšile mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, s.o 5 kuu ja 28 päeva võrra ning liitkaristuseks mõista 1 aasta 3 kuud ja 28 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel lugeda Ahti Ruzitši vahi all viibimise aeg 17.03.2019 kuni 26.04.2019 ehk 1 kuu ja 9 päeva karistusaja hulka (s.o koheselt ära kantud vangistuse osa). Järelikult on Ahti Ruzitši lõplikuks ära kandmisele kuuluvaks karistuseks 1 aasta 2 kuud ja 19 päeva vangistust. KarS § 69 lg 1 ja 3 alusel asendada Ahti Ruzitši veel ära kandmisele kuuluv karistus 1 aasta 2 kuud ja 19 päeva vangistust 439 tunni üldkasuliku tööga, mille tegemise ajaks määrata 18 kuud kohtuotsuse jõustumisest. Üldkasuliku töö tegemise ajal on Ahti Ruzitš kohustatud järgima KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas, milleks on ankeetandmetes märgitud elukoht; 2) ilmuma kriminaalhooldaja registreerimisele;

määratud

ajavahemike

järel

kriminaalhooldusosakonda

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 2 alusel, arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdlase isikut määrata, et Ahti Ruzitš on käitumiskontrolli ajal kohustatud mitte tarvitama alkoholi. KarS § 75 lg 2 p 8 alusel, arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdlase isikut, määrata et Ahti Ruzitš on käitumiskontrolli ajal kohustatud osalema kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis. KarS § 69 lg 4 alusel võib üldkasuliku töö tunnid lugeda kuni 30 tunni ulatuses kaetuks sotsiaalprogrammis osalemisega. KarS § 75 lg 4 alusel määrata, et Ahti Ruzitš on kohustatud registreerima ennast hiljemalt 1 (ühe) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest riikliku alkoholiravi programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames alkoholitarvitamise häire diagnoosimiseks „Esmase hindamise“ teenusele ühes järgnevatest raviasutusest: Lõuna-Eesti Haigla; Põhja-Eesti Regionaalhaigla; Pärnu Haigla; Tartu Ülikooli Kliinikum; Viljandi Haigla ja läbima hindamise meditsiiniasutusest saadud ajal (SA Viljandi Haigla telefonil 5866 5160 (esmaspäev kuni reede 8.00-16.00) või e-postil [email protected]). KarS § 75 lõike 4 alusel määrata Ahti Ruzitš käitumiskontrolli ajaks täiendav kohustus pärast kohtuotsuse jõustumist 10 tööpäeva jooksul ning edaspidi kuni käitumiskontrolli lõpuni

kriminaalhooldusametniku poolt kehtestatud korra alusel, kuid mitte tihedamalt kui kord kuus ja mitte harvem kui üks kord kolme kuu jooksul, teha alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks laboratoorne vereanalüüs, mis koosneb süsivesikdefitsiitne transferriin ehk analüüsist CDT ja gammaglutamüüli transferaas ehk analüüsist GGT. Ahti Ruzitš on kohustatud uuringu vastuse esitama kriminaalhooldusametnikule viimasega eelnevalt kokkulepitud ajal. Antud vereproovi tulemused peavad kinnitama, et süüdimõistetu ei tarvita käitumiskontrolli ajal alkoholi. Nimelt, kui esmases alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks tehtavas laboratoorses vereanalüüsis on süüdistataval alkoholi liigtarvitamisele viitav patoloogia ehk CDT suurem kui 1,3% ja GGT suurem kui 73, siis kordusproovide näitajad peavad olema võrreldes eelmise prooviga väiksemad. 6 (kuue) kuu möödumisel, pärast esmase analüüsi tegemist, peavad analüüsid olema normi piires ehk GGT analüüsi tulemus peab olema väiksem kui 73 ning CDT analüüsi näit peab olema väiksem kui 1,3 %. Olukorras, kus süüdistatava poolt antud alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks tehtava laboratoorse vereanalüüsi näidud on normi piires, peavad iga kordusproovi näidud olema võrreldes eelmise prooviga võrdsed või väiksemad. Põhjendused süüdimõistmises Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustus vastavalt kokkuleppele süüdimõistmises ning karistamises. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Lähtudes KrMS §-st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates küsimustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt KrMS § 248 lg 1 p-le 2. Kohus tuvastas, et kriminaalasja menetlemisel on tõendamiseseme asjaolud selged, vastavuses õigusliku kvalifikatsiooniga ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Põhjendused karistuse mõistmisel KarS § 424 lg 2 näeb ette süüdlase karistamise kuni neljaaastase vangistusega. KarS § 424 lg 4 kohaselt käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud kuriteo korral: 1) ei jäeta mõistetud karistust täielikult tingimisi kohaldamata; 2) kohaldatakse lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist. KarS § 4231 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid süüdistatava karistamise kokkuleppemenetluses. Süüdistatavat tuleb karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Kohtu põhjendused kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. Sundraha määr tuleneb Vabariigi Valitsuse 13. detsembri 2018 määrusest nr 117 (Töötasu alammäära kehtestamine), millega on kehtestatud töötasu alammääraks 540 eurot kuus. KrMS § 179 lg 1 kohaselt on sundraha teise astme kuriteo puhul 1,5 kuupalga alammäära, s.o 810 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Süüdistatava Ahti Ruzitši kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 120 eurot. KrMS § 189 lg 1 kohaselt kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega. Kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega (KrMS § 189 lg 2). KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud

süüdimõistetu. Seejuures arvestatakse KrMS §-s 182 sätestatud erandeid. KrMS § 180 lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Arvestades isiku resotsialiseerumisväljavaateid ja varalist seisundit - tal puuduvad säästud, mille arvelt menetluskulusid kohe tervikuna hüvitada, mistõttu on põhjendatud menetluskulude osaline riigi kanda jätmine ja tasumise ajatamine, kuivõrd on ilmne, et süüdistataval puudub reaalne võimalus menetluskulude koheseks täiemahuliseks tasumiseks ja see halvendaks oluliselt tema hakkamasaamist ühiskonnas. Samuti on Ahti Ruzitš võtnud endale vabatahtliku kohustuse vereproovide andmiseks, mis võimaldab kriminaalhooldajal kontrollida alkoholi tarvitamise keelust kinnipidamist. Antud kohustusega kaasneb Ahti Ruzitšile täiendav rahaline kohustus, kuid see suurendab tõenäosust, et isik edaspidi hoidub sarnaste kuritegude toimepanemisest. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta sundraha summas 405 eurot riigi kanda. Kriminaalmenetluses on süüdistatavale arvestuslikult menetluskuludeks kokku 525 eurot: sundraha 405 eurot ja riigi õigusabi tasu 120 eurot. Arvestades süüdimõistetu majanduslikku olukorda määrata tal menetluskulude tasumine ositi aasta jooksul, igakuiste võrdsete osade kaupa. Kohtu muud põhjendused ja eelvangistusaja arvestus Ahti Ruzitš on kahtlustatavana kinni peetud 17.03.2019 ja tõkendina vahistamine on talle kohaldatud 19.03.2019, seega on Ahti Ruzitš viibinud eelvangistuses 1 kuu ja 9 päeva. KarS § 68 lg 1 kohaselt arvatakse eelvangistus karistusaja hulka, kusjuures ühele eelvangistuspäevale vastab üks vangistuspäev. Kohus leiab, et süüdimõistetule kuuluv mootorsõiduk Audi A4, registreerimismärgiga XXXXXX , VIN-koodxxxxxxxxxxxxxxxxx, kui kuriteo toimepanemise vahend tuleb konfiskeerida KarS § 83 lg 1 alusel. Ahti Ruzitš on ka varem kriminaalkorras karistatud mootorsõiduki joobes juhtimise eest KarS § 424 lg 1 järgi. Siiski ei ole eelnev karistus Ahti Ruzitšit mõjutanud uute samaliigiliste kuritegude toimepanemisest hoiduma, mistõttu on jätkuvalt ohtu seatud kaasliiklejate elu ja tervis. Seega on põhjendatud Ahti Ruzitšile kuuluva sõiduki konfiskeerimine, kuna vastasel juhul eksisteerib suur võimalus, et ta jätkab ka edaspidi juhtimisõiguseta auto juhtimist. Konfiskeeritud vara tuleb realiseerida kohtuotsuse jõustumisel KrMS § 126 lg 7 sätestatud korras. Vastavalt KarS § 83 lg-le 1 võib kohus kohaldada tahtliku süüteo toimepanemise vahendi ja süüteoga saadud vara konfiskeerimist, kui need kuuluvad otsuse tegemise ajal toimepanijale. KrMS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud. KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsiooni- või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul. (allkirjastatud digitaalselt)

Aivar Hint Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.