Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod

lg 3 p 1 2 p 9 kohaselt kohustati L. G alluma elektroonilisele valvele vastavalt KarS § 75 täht ajaga 6 kuud. KarS § 68 lg 1 alusel loeti L. G eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ja karistusaja alguseks 09.09.2015.a. Kohtuotsus jõustus 06.02.2016. a. Harju Maakohtu 14.06.2017. a määrusega pöörati L.G-le Harju Maakohtu 21.01.2016. a otsusega mõistetud ja osaliselt ärakandmata karistus, s.o 2 aastat 11 kuud 26 päeva vangistust, täitmisele. Karistusaja alguseks loeti 28.03.2017. a. Kohtumäärus jõustus 04.09.2017. a. Kinnipeetava karistusaeg algas 28.03.2017. a ja lõppeb 25.03.2020. a. Vangla ei toeta L. G vabastamist tingimisi ennetähtaegselt karistuse kandmisest. P rokurör on edastanud kohtule kirjaliku seisukoha L. G tingimisi ennetähtaegse vabastamise kohta. Prokurör ei toeta L.G vabastamist karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega.

KOHTUS TUVASTATUD ASJAOLUD

Süüdimõistetu L.G selgitas kohtus, et ta soovib karistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegselt vabaneda. Kaitsja taotles kohtult L. G tingimisi ennetähtaegset vabastamist karistuse kandmiselt.

KOHTU SEISUKOHT

tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. 3.1 L. G on kriminaalkorras korduvalt karistatud (2 kehtivat karistust). Käesoleval ajal kannab L. G liitkaristust kohtuotsuste kogumis varguse, väljapressimise ja kehalise väärkohtlemise eest. L. G-le on varasemalt mõistetud toimepandud kuritegude eest erinevaid karistusi. Sealjuures on L. G-le antud korduvalt võimalusi kanda karistust ka vabaduses. Harju Maakohtu 19.11.2014. a otsusega kriminaalasjas nr 1-14-9135 määrati L. G-le varguste ja väljapressimiste toimepanemise eest karistuseks tingimuslik vangistus (KarS § 74 lg 1, 3 alusel). Ühtlasi määrati L. G-le lisakohustuseks mitte tarvitada alkoholi. Sellele vaatamata jätkas L.G kuritegude toimepanemist katseajal. Harju Maakohtu 21.01.2016. a otsusega mõisteti L. G süüdi vägivallakuritegude toimepanemise eest. Kusjuures kuriteod oli L.G toime pannud lähedaste isikute suhtes (ema suhtes pannud varasemalt toime väljapressimise). Sellele vaatamata andis kohus L. G-le taaskord võimaluse kanda karistust vabaduses, kuid L. G ei muutnud jätkuvalt oma käitumist ja tegutsemisviisi. L.G tekkis probleemid juba kriminaalhoolduse alguses. L. G rikkus elektroonilise valve nõudeid, mille tõttu pikendati elektroonilise valve tähtaega 1 kuu võrra (Harju Maakohtu 28.04.2016. a määrus). Kuna L. G rikkus taaskord elektroonilise valve nõudeid, määrati talle kohustuseks osaleda sotsiaalprogrammis Viha juhtimine (Harju Maakohtu 13.09.2016. a määrus). L. G käitumise tõttu määrati talle lisakohustusteks ka mitte tarvitada alkoholi ning mitte omada ja tarvitada narkootikume või psühhotroopseid aineid (Harju Maakohtu 03.11.2016. a määrus). Kuna L.G jätkuvalt rikkus talle määratud kohustusi (ei ilmunud registreerimisele ja puudus metadoonravilt), pöörati karistus täitmisele. Kohus peab oluliseks, et L.G kohaloleku tagamiseks kohtuistungil tuli ta tagaotsitavaks kuulutada ja tõkendina vahistamist kohaldada. Eeltoodust nähtuvalt on L. G-le antud korduvaid võimalusi kanda karistust vabaduses. Sellele vaatamata on L. G suhtunud talle antud võimalustele äärmiselt ükskõikselt ja hoolimatult. L. G nõudeid eiravat käitumist ei ole mõjutanud nii varasemad karistused, kui ka lisakohustuste määramised (sh ravikohustused). See ei anna alust arvata, et senini ärakantud karistus on L. G-le avaldanud piisavat mõju ja ta on vabaduses suuteline käituma õiguskuulekalt ning täitma kõiki nõudeid ja kohustusi korrektselt. 3.2 Kohus peab positiivseks, et vangistuse jooksul on L.G osalenud sotsiaalprogrammis Eluviisitreening ja Viha juhtimine. Samuti on L. G-ga läbi viidud tagasilanguse ennetamise töövihiku analüüs ja vabanemiseelne nõustami ne. Kohtule edastatud materjalidest nähtuvalt on L. G sotsiaalprogrammides aktiivselt osalenud ja oskab seostada õpitut oma igapäeva elu ja kogemustega ning on võimeline seda rakendama. Kohus peab positiivseks, et L.G on vangistuses viibides aktiivselt tegelenud temal esineva narkootiliste ainete tarvitamise probleemiga. Siinkohal peab kohus oluliseks, et L.G on varasemalt viibinud Wismari haiglas ravil, kuid umbes 6 kuud hiljem toimus tagasilangus. L.G on alates 2013. a saanud metadoonravi, vähendamata koguseid kuni vangistuseni. Kohus peab positiivseks, et vangistuse ajal on L. G vähendanud ravimi koguseid, kuid sellele vaatamata ei ole kohus veendunud, et L. G on piisav motivatsioon ja suutlikkus narkoprobleemiga tulemuslikult tegeleda. Lisaks ei saa L.G käitumist karistuse kandmise ajal pidada positiivseks, kuna materjalidest nähtuvalt on L. G korduvalt rikkunud vangla korda. Käesoleval ajal on L. G 4 kehtivat distsiplinaarkaristust. Kohus leiab, et kinnipeetav peaks ennekõike

korrektse käitumisega karistuse kandmise ajal näitama, et ta on suuteline kehtestatud korrast kinni pidama ja kõiki tingimusi täitma. 3.3 Vabanemise korra l soovib L.G elama asuda aadressile xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Nimetatud aadressil asuv korter kuulub L.G emale. L.G on garanteeritud töökoht xxxxxxxxxxxxx paigaldus. L. G on täitmata rahalisi nõudeid 24,63 eurot ja vabanemisfondis 1620 eurot. Kohus peab positiivseks, et ennetähtaegse vabanemise korral on L.G kindel elu- ja töökoht. Arvestades , et L.G on varasemalt korduvalt oma ema suhtes toime pannud kuritegusid (kehalise väärkohtlemise, väljapressimise) ja L.G sõnul on nad emaga kergelt süttivad inimesed (ema on ka varasemalt tema ellu sekkunud), siis on uute kuritegude toimepanemise risk kohtu hinnangul suur.

Raina Pärn Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.