Liiklussüüteod

s.o kokku menetluskulu 624 (kuussada kakskümmend neli) eurot, mis tuleb kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu jooksul tasuda kohtuotsuse lisana koostatavas makseinfos märgitud Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele, märkides kohustusliku viitenumbri ja selgituse: „ Aare Saar, 1-19-6289, menetluskulud, ositi tasumine“. Makseinfo koos viitenumbriga edastatakse kohtuistungil kätteandmise võimatusel Aare Saarele tema elukoha aadressile tavapostiga. Menetluskulude tähtaegse tasumata jätmise korral loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatav, tema kaitsja ja kannatanu 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist võib teatada ka elektrooniliselt. Kui üks kohtumenetluse pool on nimetatud tähtaja jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatamise korral tehakse otsus avalikult teatavaks 27.08.2019. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Apellatsioon jäetakse läbi vaatamata ja tagastatakse kohtumääruse alusel, kui apellatsioonitähtaeg on mööda lastud. Menetluskulusid on võimalik vaidlustada vastavalt KrMS § 189 lg-le 3 kohtuotsusest eraldi, s.o määruskaebemenetluse korras vastavalt KrMS § 387 lg-le 1, esitades määruskaebuse 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama, vaidlustatava kohtumääruse teinud kohtule.

märkasid liikuvat mootorsõidukit xxx reg.nr xxx, mille sõidustiil oli ebakindel. Sõiduk liikus xxx tn suunas. xxx juhile anti peatumismärguanne. Juhiks osutus Aare Saar. Juhil olid narkootilise aine tarvitamise tunnused: silmade punetus, suurenenud silmapupillid, mis ei reageerinud valgusele, rahutus. Juht toimetati Ida-Harju politseijaoskonda, kus tehti narko kiirtest, mis osutus positiivseks ning reageeris ainetele: AMP, THC, MDMA, MET. Isik toimetati Wismari haiglasse ekspertiisi. Kahtlustatava Aare Saare ütluste (tl 1-3) kohaselt tunnistab ta, et juhtis 18.05.2019 kella 22:50 ajal Harjumaal Tallinnas Xxx tänaval ning edasi Xxx tn ja Xxx tee ristmiku juures mootorsõidukit xxx registreerimismärgiga xxx, olles joobeseisundis. Puhtsüdamlikult kahetseb tehtut. Viimati, enne 18.05.2019 juhtima asumist tarvitas narkootilisi aineid samal päeval kella 21:00 paiku. Nimelt suitsetas kanepit. Kanepit suitsetab harva, võib olla paar korda aastas. 17.05.2019 oli ta ka amfetamiini tarvitanud. 18.05.2019 mootorsõiduki xxx registreerimismärgiga xxx rooli istus kella 22:48 paiku. Mäletab, et jõudis roolis olla maksimaalselt paar minutit. Sõitu alustas xxx juurest ja tahtis sõita tuttava juurde, kes elab xxx. Liikumise ajal koos temaga viibisid autos kaasreisijad H K, T V, M M. Enne rooli istumist ta teadis, et võib veel joobes olla, kuid kuna tundis end normaalselt, siis istus ikkagi rooli. Kui ta sõitis Xxx tn ja Xxx tee ristmiku juures peatas teda politseipatrull, kes andis korralduse alkomeetrisse puhuda. Ta puhus ja tulemus oli „0“. Ta toimetati Wismari haiglasse ekspertiisi. Edasi juhib kohus tähelepanu joobeseisundi tuvastamise saatekirjale (tl 11), mille kohaselt tuvastati isiku organismist tetrahüdrokannabinooli (THC) metaboliiti (THC-COOH) ja amfetamiini. Aineekspertiisiga tuvastatud tetrahüdrokannabinool ja amfetamiin kuuluvad NPALS § 31 lg 1 alusel koostatud sotsiaalministri 18.05.2005 määruse nr 73 lisa 1 I nimekirja. Seega on tegu narkootiliste ainetega. KarS § 424 lg 1 sätestatud süüteokoosseisu täitmiseks ei piisa ainult narkootiliste ainete tarvitamise tuvastamisest, vaid peab esinema ka joove. Korrakaitseseaduse § 36 lg 1 kohaselt joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Joobeseisundi tuvastamise saatekirja Lisa 2 kohaselt, ehk arst-kohtutoksikoloogiaeksperdi hinnangust isiku joobeseisundi olemasolu või puudumise kohta (tl 14) tulenevalt esines uuritaval Aare Saar narkootilise, psühhotroopse või muu sarnase toimega aine tarvitamisest tingitud joove. Terviseseisundi kirjeldamise protokollis nr 220/47 on fikseeritud joobele viitavad kliinilised leiud (uuritava välimus ja käitumine: rahulik; vegetatiivsed reaktsioonid: näo punetus, silmade sidekestade punetus; pupillide suurus ja reaktsioon valgusele; keskmine suurus, valgusreaktsioon väga nõrk; tasakaal ja koordinatsioon: kand-varvas kõnd sirgjoonel – ebakindlus, sõrme-nina katse – ataktilisus, täpsemad liigutused – häiritud; värin sõrmedes: nõrk; oma sõnade järgi tarvitas viimati uimasteid või alkoholi: suitsetab kanepit ca 2 x kuus. Amfetamiini inhaleeris 2 p. tagasi). Lisaks nähtub tunnistaja A Alus ütlustest (tl 15-16), et süüdistataval oli narkootilise aine tarvitamise tunnused: silmade punetus, suurenenud silma pupillid, mis ei reageerinud valgusele, rahutus. Seega on tõendamist leidnud, et süüdistatav oli tarvitanud narkootilisi aineid (tetrahüdrokannabinooli metaboliiti (THC-COOH) ja amfetamiini), mis põhjustasid süüdistataval joobeseisundi. Seega Aare Saar rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1 sätestatud keeldu, mille kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et kriminaalmenetluse käigus kogutud tõenditega on tõendamist leidnud nii Aare Saare mootorsõiduki juhtimine süüdistuses näidatud ajal ja kohas, kui ka see, et Aare Saar oli sõidukit juhtides narkojoobes. Selline tegevus on vaadeldav KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava süüteo objektiivse koosseisu realiseerimisena. Aare Saarele KarS § 424 lg 1 järgi inkrimineeritava süüteo subjektiivse koosseisu hindamisel tuleb kontrollida süüdistatava tahtlust kõigi objektiivse koosseisu tunnuste suhtes. See tähendab, et süüdlane peab teadma või vähemalt pidama võimalikuks, et ta juhib sõidukit

joobeseisundis. Kahtlustatavana antud ütlustest nähtub, et ta on ka varem narkootikume tarvitanud ning käesoleval juhul oli tarvitanud samal päeval kanepit ning eelmine päev amfetamiini ja rooli minnes teadis, et võib veel joobes olla, aga tundis end normaalselt. Seega pidi süüdistatav pidama võimalikuks, et olles tarvitanud kanepit ning eelmisel päeval amfetamiini, võib tal mootorsõidukit juhtima asudes esineda joobe tunnuseid ja sõidukit juhtima asudes on ta juhile keelatud seisundis. Kohus leiab, et kuritegu on toime pandud vähemalt kaudse tahtlusega. Süüd välistavaid ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Seega on tõendamist leidnud, et Aare Saar pani toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.o KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

aastat. Kuna kuriteo eest mõistetud rahalise karistuse otsuse täitis süüdistatav Riigi Tugiteenuste Keskuse andmetel 27.11.2012 ning sellest on möödunud rohkem kui kolm aastat, peaks olema karistusandmed kantud arhiivi. Seega eelnevat arvesse võttes ei ole süüdistataval ühtegi kehtivat kriminaalkaristust ega ka väärteokaristust. Eelnevast tulenevalt asub kohus seisukohale, et süüdistatavale võib vaatamata keskmisele süüle mõista karistuse alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra. Kuivõrd süüdistatava eelnenud kriminaalkaristused on kustunud, tuleb süüdistatavat lugeda varem kohtu poolt karistamata isikuks. Seetõttu leiab kohus, et süüdistatavale mõistetava vangistuse ärakandmine ei ole otstarbekas ning süüdistatavale mõistetava karistuse võib jätta tingimisi täitmisele pööramata. Samas ei nähtu süüdistatava isikuandmetest sedagi, et tema varasem käitumine viitaks üheselt jätkuvale õiguskuulekuse puudumisele, mis eeldaks kontrolli kehtestamist tema käitumise üle ja käitumiskontrollile allutamist. Seetõttu peab kohus võimalikuks kohaldada süüdistatava suhtes KarS § 73 lg 1 ja 3 sätteid, jättes karistuse täies ulatuses täitmisele pööramata tingimusel, et süüdistatav temale määratava katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu. Puutuvalt lisakaristuse kohaldamisse peab kohus vajalikuks osundada kohtupraktikale, mille kohaselt lisakaristust nagu ka põhikaristustki tuleb mõista KarS § 56 alusel ja see peab vastama karistuse eesmärkidele. See tähendab, et karistamise aluseks on isiku süü, arvestades kergendavaid ning raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi süütegude toimepanemisest hoiduma ning õiguskorra kaitsmise huve. Kohtupraktika kohaselt täidab lisakaristus nii süüd heastavat kui ühiskonna turvalisust tagavat ülesannet (Riigikohtu otsuse 3-1-1-122-13 p 9). Seega aktualiseerub lisakaristuse kohaldamine juhtudel, mil põhikaristus ei ole eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks piisav ja süüdlane võib olla ühiskonnale jätkuvalt ohtlik. Kohtupraktika kohaselt võimaldab isiku poolt teadlikult nõuete rikkumisest järeldada tema allumatust kehtestatud korrale, mis muudab tema poolt uue samalaadse rikkumise toimepanemise võimaluse tõenäolisemaks ning tingib ohu vältimiseks lisakaristuse kohaldamise. Samas ei saa isikutele lisakaristust kohaldada automaatselt, vaid seda tuleb eraldi kaaluda ja põhistada. Mis puudutab lisakaristuse kohaldamist või kohaldamata jätmist, siis peab kohus vajalikuks veel kord viidata sellele, et süüdistataval tuvastati narkojoove. Kohus juhib tähelepanu ka asjaolule, et juhtimisõiguse võib ära võtta nii põhikaristusena kui lisakaristusena ka juba liiklusalaste väärtegude puhul kui juht juhib sõidukit lubatud alkoholipiirmäära ületavas seisundis. Käesoleval juhul on aga tegemist narkojoobega, millisele mingit lubatud piirmäära selle seisundi ohtlikkuse tõttu kehtestatud ei ole ning sõiduki juhtimine narkojoobes on karistatav vaid kriminaalkorras. Aare Saare puhul on tegemist inimesega, kes pani kuriteo toime täisealisena, s.t isikuna, kes peaks aru saama, et liiklusnõuded on kehtestatud kõikide liiklejate s.h tema enda ohutuse huvides. Süüdistatav tunnistas, et tarbis narkootilisi aineid samal päeval enne mootorsõiduki juhtima asumist kui ka sellele eelneval päeval ning sellest tulenevalt esines Aare Saarel narkootiliste ainete tarvitamisest tingitud joove. Süüdistatava enda sõnul enne rooli istumist ta teadis, et võib veel joobes olla, kuid sellest hoolimata istus ta ikkagi rooli ning asus sõidukit juhtima. Selline käitumine näitab kohtu arvates isiku eriti hoolimatut suhtumist oma teosse ja võimalikesse tagajärgedesse, samuti liikluskorda ja -ohutusse. KarS § 56 lg 1 kohaselt tuleb karistuse valikul lähtuda ka võimalusest, et karistus sunnib isikut edaspidi loobuma uute süütegude toimepanemisest. Nagu juba eelnevalt sai öeldud ei ole süüdistataval kehtivaid karistusi. Sellele vaatamata peab kohus veel kord vajalikuks viidata omaks võetud kohtupraktikale, milles on leitud, et kui korduvalt rikkumise toime pannud isiku puhul on samalaadse süüteo toimepanemise ohu olemasolu tuletatav korduvuse faktist, siis esmakordse rikkumise puhul peaks lisakaristuse kohaldamiseks esinema kas isiku süüd (nt piirmäära oluline ületamine, täiendavate liiklusnõuete rikkumine) või tema isikut (nt hoolimatu suhtumine oma teosse) iseloomustavad asjaolud, mis muudavad selle võimaluse tavapärasest

suuremaks. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt tuvastati süüdistataval narkojoove ning tunnistaja ütlused süüdistatava seisundi kohta iseloomustasid seda seisundit ilmekalt, millest nähtub süüdistatava hoolimatu suhtumine oma teosse. Hoolimatut suhtumist ilmestab kohtu arvates ka asjaolu, et juhtides mootorsõidukit joobeseisundis seadis süüdistatav teadlikult ohtu nii enda kui ka temaga ühes autos viibinud kaasreisijate elu ja tervise kui ka teised kaasliiklejad. Karistuse määramisel tuleb lisaks eelmärgitule lähtuda ka õiguskorra kaitsmise huvidest ning kohtu arvates kuulub õiguskorra alla ka liikluskord. Liikluses on aga suurima ohu allikaks teistele liiklejatele mootorsõidukijuhid, kes teadlikult ja tahtlikult ei täida liikluskorda tagavaid õigusnorme korrektselt. Seetõttu, arvestades süüdistatava poolt toimepandud teo iseloomu, samuti selle teoga sõidukisse võetud kaasreisijate elu ja tervise teadlikku ohtu seadmist, leiab kohus, et ka õiguskorra kaitsmise huvidest lähtuvalt tuleb kohaldada lisakaristust, mille tulemusena ohtlik liikleja liiklusest kõrvaldatakse. Üldpreventsiooni arvestades leiab kohus ka seda, et õiguskuulekate liiklejate teadmine ja ootus, et teisi liiklejaid ohtu seadvad juhid kõrvaldatakse liiklusest, võib suurendada ka teiste liiklejate turvalisust. Neil asjaoludel on kohus seisukohal, et lisakaristuse kohaldamine mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise näol on peale süü suuruse põhjendatud ka eri- ja üldpreventiivsetest kaalutlustest ning omaks võetud karistuspraktikast lähtudes. Samas tuleb ka lisakaristuse puhul arvestada kergendava asjaolu olemasolu ja seda, et isikul puudub kehtiv karistus liiklusalase süüteo toimepanemise eest, ning seetõttu leiab kohus, et lisakaristus tuleb määrata alla sanktsioonimäära keskmise määra. Süü suurusest tulenevalt peab kohus võimalikuks kohaldada lisakaristust KarS § 424 lg 3 sätestatud miinimummääras.

süüküsimust puudutavat tõendikogumit, siis tuleb eelnimetatud kulud (tl 11, 13) jätta süüdistatava kanda täies mahus. Samuti leiab kohus, et arvestades väljamõistetavate menetluskulude summa suurust ning asjaolu, et kohtul puuduvad andmed süüdistatava igakuise või püsiva sissetuleku suuruse kohta, esinevad küllaldased alused võimaldada süüdistataval tasuda välja mõistetavad menetluskulud kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu jooksul (KrMS § 180 lg 3, KrMS § 313 lg 1 p-d 7 ja 12). Kohus selgitab ka, et kohtu määratud 12-kuulise tähtaja ületamisel loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Märt Toming kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

Osaliselt tühistatud Tallinna RK 09.10.19 otsusega

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.